“Tallinna tuulelipud”
Tallinna tuulelipud moodustavad ainult ühe osa Eesti linnades ja külades kasutatud ning seni säilinud tuulelippudest. Traditsiooniliselt oli varasemal ajal meil nähtavasti igas kirikutornis tuulekukk, mis alles hiljem on kohati asendatud ristiga. Pea kõikides Eesti linnades võib leida ühiskondlikel hoonetel ja elamutel väga mitmesuguseid tuulelippe. Omapäraseid tuulelippe 17. ja 18. sajandist leidub Pärnus. Rohkesti huvitavaid tuulelippe […]
“Inimese määratlus”
Klassikalise saksa idealismi esindaja Johann Gottlieb Fichte (1762-1814) filosoofilise idealismi manifest “Inimese määratlus” (ilm. 1800) tähistab mõtleja evolutsioonis esimese suure, nn. kantiaanlik-eetilise perioodi lõppu ja ühtlasi üleminekut järgmisele, nn. metafüüsilis-müstilisele. Populaarses vormis resümeerib Fichte selles teoses oma algupärase, “teadusõpetuse” ideedele tugineva filosoofia, milles käesoleval juhul tõuseb kesksena esile absoluutse aktiivsuse ja inimese vabaduse probleem. Filisoofialooliselt […]
“Kremli tähtede all”
Mõte oma Moskva töödest raamat kirjutada tekkis mul juba enne suursaadiku ametist lahkumist. Seda mõtet toetasid ka paljud sõbrad ja kolleegid. Et endale mõtte teostamiseks rohkem pidepunkte jätta, hakkasingi kusagil 1997. aastal senisest sihiteadlikumalt talletama nii dokumente kui iseenda töö käigus tehtud ülestähendusi. Oli ilmselt siiski vaja teatud ajalist distantsi ning settimisperioodi, enne kui ma […]
“Eesti rahvaluule ülevaade”
Raamat püüab anda esimese ulatuslikuma käsitluse eesti rahva suulise poeetilise loomingu tähtsamatest liikidest. Teos on mõeldud kõigepealt laiale üldsusele, et tutvustada ja selgitada meie väga rikkalikku rahvaluulelist pärandit, näidata selle ideelist ja kunstilist väärtust ning tõsta esile selle suurt mõju ja tähtsust meie rahva ajaloo mitmesugustele etappidele.
“Postuumselt rehabiliteeritud”
Arvan, et käesolev raamat vajab mõnesugust selgitust. Kas või sellepärast, et viimase lehekülje all seisab aastanumber tuhat üheksasada kuuskümmend seitse. Ma kirjutasin selle romaani kakskümmend aastat tagasi. Mitmel minust olenematul põhjusel jäi ta tookord ilmumata. Lugesin ta mõni aeg tagasi uuesti läbi ja kahtlesin kaua. Kas on mõtet teda nüüd ikkagi välja anda? Kas ei […]
“Põgenev hobune”
…Walser näitab ennast selles kahe abielupaari puhkuseloos ehk n.ö. abielunelinurga loos oskusliku vaatlejana, teravapilgulise psühholoogina. Üsna vähestel lehekülgedel annab ta nn. keskea kriisist (ja teistestki kriisidest) parema pildi, kui seda tihti suudavad mahukad dokumentaalkäsitlused kogu oma statistika- ja pihtimusküllusega. Kummalises iroonia ja kaastunde, teravmeelsuse ja intiimsuse ühenduses, nappide stseenidega, sõnaahtrate lausetega, näilise kergusega kirjeldab ta […]
“XV-XVI sajandi Saksa puulõikeid”
XV-XVI sajandi Saksa puulõikeid Tartu Riikliku Ülikooli teaduslikust raamatukogust. Käesolevas albumis on esitatud valik kolmeköitelisest kogumikust “Holzschnitte alter deutscher Meister in den Originalplatten” (Ghotha, 1808-1816), mis sisaldab ligi 350 tõmmist kunstikollektsionäär H. A. von Derschaule kuulunud 15.-16. sajandi pildiklotsidelt. Kogumik on väärtuslikus allikaks saksa minevikukunsti tundmaõppimisel, sest saksa vanu puulõikeid on suhteliselt vähe säilinud.
“Maria Stuart”
Kõik, mis ilmne ja selge, kõneleb enda eest ise, saladus aga mõjub loovana. Seetõttu vajavad ajaloo need kujud ja sündmused, keda või mida varjab teadmatuseloor, ikka jälle uuesti tõlgendamist ja vormimist. Otsekui klassikaliseks tippnäiteks säärasest ajalooprobleemi saladuse ammendamatust võlust on Maria Stuarti elutragöödia. Pole maailma ajaloos vist ühtki teist naist, kes oleks aidanud küpsusele nii […]
“Kuldseid lugusid laiast ilmast. Hellase Kangelased. Neljas raamat”
Palju-palju sajandeid tagasi asus Balkani poolsaarel elama rahvas, keda hiljem hakati kutsuma kreeklasteks. Et eristada neid kaasaegsetest kreeklastest, nimetame me neid vanadeks kreeklasteks ehk helleniteks ja nende maad Hellaseks. Hellenid jätsid maailma rahvastele rikkaliku pärandi – suursugused hooned, mida peetakse siiani kõige kaunimateks maailmas, imekaunid marmorist ja vasest kujud ning suurepärased kirjandusteosed, mida loetakse ka […]
“Loodusfoto aastaraamat. 2006/2007/2008”
Siia on koondatud valik kolme viimase looduse aasta foto konkursi töödest.Kas need viimased kolm aastat on olnud edasise arengu ja täiustumise aeg, on nad olnud tulemuslikumad kui eelmised, on nüüd juba Teie otsustada. Tore, kui Te ei toetu ainult mälule, vaid Teil on käepärast võrdluseks kaks eelmist aastaraamatut.
“Filosoofiline sõnaraamat”
Prantsuse kirjaniku, filosoofi ja ajaloolase, Euroopa valgustusliikumise juhtiva tegelase Voltaire´i (1694-1778) peamisi filosoofilisi teoseid on “Filosoofiline sõnaraamat” (esitrükk 1764), mille artiklitest käesolev väljaanne pakub ulatusliku valiku. Voltaire´ile eriomase teravmeelsuse ja elegantsiga käsitletakse selles inimese tõsiseid eluprobleeme, analüüsitakse tunnetusteoreetilisi ja usulis-kõlbelisi küsimusi, paljastatakse ühiskonnaelu ebakohti ja usufanatismi, astutakse välja inimväärikuse ja vaimuvabaduse kaitseks. (Taskuformaat)
“Asjad jutustavad ajaloost”
Selles raamatus saab noor lugeja teada palju huvitavat Venemaa ajaloost ja ajaloolistest isikutest. Lood “Metropoliidi pitsat”, “Piiskopi tempel”, “Monomahhi müts” jt. on täis põnevaid sündmusi ning asjade seiklusrikaste otsimiste, leidmiste ja leiutamiste ajalugu. Raamat keskmisele ja vanemale koolieale.
“Sada saarelehte – tuhat toomelehte”
Valimik eesti rahvajutte, -laule, mõistatusi ja vanasõnu. Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest? (Raamatu paberkaaned on katki)
“Unistus Johannesest”
“Unistus Johannesest” (Drömmen om Johannes, 1978) on Per Agne Erkeliuse teine romaan oma päevapiltnikust, muusikamehest ja kodu-uurijast isa päevaraamatute ainetel. Esimene, “Päevapiltnik” (Fotografen, 1976), ilmus “Loomingu Raamatukogus” 1993. aastal (nr. 48-50). Kui jutustus algab, on Johannes, keda päevapiltnikust vend Markus läbi elu ihaleb, ammugi surnud. Markusele kehastab surnud vend tema enda elus teostumata jäänud unistusi, […]
“Ole sa õnnistatud”
Oma raamatust räägib autor ise nii: “Meie suhtumine emadesse on paradoksaalne. Kõik on ühel nõul, et emakssaamine on naise püha kohus, et lapse sünd on looduse suurim müsteerium; me ülistame ema, hoolitseme tema eest, hüüame kooris, et milliseid privileege talle ka ei tehtaks, on neist ikka vähe; me pühendame emale luuletusi, maalime portreesid, vahel pakume […]
“Parzival”
Wolfram von Eschenbach (umb, 1170-1220) on keskülemsaksa kirjandusliku perioodi isikupäraseim autor. Tema peateos eepos “Parzival” käsitleb feodaalajastu kriiside ja langusega seotud nähtusi Euroopas. Parzivali ning Gawani elukäigu najal esitab Wolfram mitmekülgselt ja laiahaardeliselt kultuurilugu hõlmavaid põhiprobleeme, milles peituvad Euroopa hilisema kujunemise eod ja motiivid. … Ja “Parzivalis” otsustatakse nüüd surma saata ka kangelasmeelne Gawan, kes […]
“Diletantide teekond” I ja II osa, 2 raamatut
Tuntud nõukogude kirjaniku ajalooline romaan, mis lüürilis-psühholoogilises laadis käsitleb isiksuse vastuolusid ajastu ja ühiskonnaga dekabristide lüüasaamisele järgnenud aastatel. Teine osa – autor annab lõpplahenduse oma kangelaste elutee keerdkäikudele.
“Paradiisi väravad”
… Päiksekiirte kimp puges laeaknast sisse, kasvas kiiresti ja võlus tolmuterad tantsima. Aadam vedas söega jooni, kulm pingutusest kortsus ja ärevusvõbin kätes. Kuidas saada lõuendile lopsakas, muskliliselt tihe ilu, soojade värvide pakatus? Mitte niipalju mustakuuelise kunstikaupmehe, vaid ilu enda tõttu. Võiks moodsamaks teha, jooni liialdada, värvidele kontrasti ja teravust anda, kleidivoltidele hoogu, nahale sisemist hõõgust… […]
“Майя”
Исчезнувшая цивилизация: легенды и факты. Откуда пришли майя? Почему поселились в горных районах Гватемалы и на полуострове Юкатана? О чем могут поведать величественные монументы, пирамиды и дворчы? Какая катастрофа привела к разрушению великой цивилизации всего лишь через столетие? В книге Майкла Ко, профессора антропологии Йельского университета, автора нескольких научно-популярных исследований цивилизаций Мезоамерики, увлекательно рассказывается о […]
“Huvitavate kohtumiste aasta”
Raamat kaheksast nõukogude noorema põlve väljapaistvast filminäitlejast – Kirill Lavrovist, Ljudmilla Gurtšenkost, Vjatšeslav Tihhonovist, Margarita Terehhovast, Mihhail Uljanovist, Oleg Tabakovist, Regimantas Adomaitisest, Rolan Bõkovist – annab ülevaate nende elu- ja loominguteest ning kunstiloome põhimõttest.
