“Esimene ameeriklane”
See on Põhja-Ameerika arheoloogia, täpsemini tänapäeva Ameerika Ühendriikide arheoloogia ajalugu ja seega Põhja-Ameerika esiajaloolise indiaani kultuuride ajalugu. Kõigile on teada, et ligi viissada aastat tagasi hävitasid hispaanlased Kesk- ja Lõuna-Ameerikas indiaani, s. o. asteekide ja inkade kõrgkultuurid. Kaugelt vähem on aga teada, et arheoloogid on ligi sada aastat kestnud tööga avastanud tõendeid kunagiste õitsvate kultuuride […]
“Suuri mõtlejaid. Newton”
Tõlkeraamat räägib suure inglise mõtleja, füüsiku, astronoomi ja matemaatiku elu- ja loometeest. Newton on mehhanistliku materialismi silmapaistvamaid esindajaid 17.-18. sajandi loodusteaduses, tema põhiideed avaldasid suurt mõju filosoofilisele mõtlemisele, teadusele ja kultuurile. Sari: “Suuri mõtlejaid”
“Tantsutüdrukud”
Kõigele vaatamata olen trepist alla piletiluugi juurde minnes rõõmsameelsem. Käed kuulavad sõna ja vahetavad hõbeseibid pikerguse paberitüki vastu. Ma saan veel hakkama, mida see ka ei maksaks, minu jaoks ei ole veel kaugeltki kõik võimalused kadunud. Kui me vaid saaksime koos olla: ma kingin talle kivikese, ja lille, ning saab ta minust aru, mõistab, mida […]
“Trummilööja”
…Omapärane on Sundmani ainekäsitlus, mis oma uudse, kiretult registreeriva ühiskonnakriitilise tendentsiga on autori kodumaal laialdast tähelepanu äratanud. Sundman ei kirjelda oma kangelaste sisemaailma, vaid piirdub rangelt asjalike, vaatlejale vahetult täheldatavate faktidega, lastes psühholoogilisel taustal kujuneda lugeja teadvuses. Seetõttu on ka stiil äärmiselt asjalik, epiteetidevaene, kuid detailiderohke. Mõned kriitikud on näinud selles biheiviorismi mõjutusi, teised autori […]
“Joomar”
“Mis?” karjusin ma, ja mu viha oli nüüd haripunktis, “nüüd tahad sa mind ka veel vangi panna?! Oota ainult, seda sa enam teist korda ei ütle! Ma sulle näitan…” Ma kahmasin ta järele, mul läks silme eest mustaks. Ma tahtsin ta kaelast kinni haarata, aga ta pani jõuliselt vastu. Ta oli tõepoolest peaaegu niisama tugev […]
“Kuldseid lugusid laiast ilmast. Hellase Kangelased. Neljas raamat”
Palju-palju sajandeid tagasi asus Balkani poolsaarel elama rahvas, keda hiljem hakati kutsuma kreeklasteks. Et eristada neid kaasaegsetest kreeklastest, nimetame me neid vanadeks kreeklasteks ehk helleniteks ja nende maad Hellaseks. Hellenid jätsid maailma rahvastele rikkaliku pärandi – suursugused hooned, mida peetakse siiani kõige kaunimateks maailmas, imekaunid marmorist ja vasest kujud ning suurepärased kirjandusteosed, mida loetakse ka […]
“Minu laps on allergiline”
Allergilisi haigusi põdevaid lapsi on aasta-aastalt üha rohkem. Sageli ei oska vanemad oma last aidata, sest haiguse sümptomitest, põhjustest ja ravi põhitõdedest teatakse liiga vähe. Tunnustatud saksa lastearsti raamat tutvustab allergia tekkepõhjusi, võimalikke diagnoose ja keskonna osa haiguse kujunemisel. Lähemalt on juttu atoopilisest nahapõletikust, astmast ja heinapalavikust. Autor annab nõu, kuidas allergiaga elada, riskifaktoreid vältida […]
“Läänemeresoomlastest neenetsiteni”
Uurimusi ja memuaare. Artiklite kogumik on pühendatud akadeemik professor Paul Ariste 80. sünnipäevale ning sisaldab väljapaistvate fennougristide lühiuurimusi häälikuloo, morfoloogia, süntaksi, sõnavara ja folkloristika alalt ning memuaarilisi kirjutisi akadeemik P. Ariste elust ja tegevusest, tema sidemetest teiste teadlastega.
“Päikesepõtra otsimas”
Ajaloodoktor Anatoli Derevjanko jutustab NSV Liidu tuntuima arheoloogi ja etnograafi akadeemik Aleksei Okladnikovi arheolooiaekspeditsioonidest Siberisse, Kesk-Aasiasse, Mongooliasse, Kaug-Itta ja Aleuudi saartele. Olles paljud nimetatud ekspeditsioonid kaasa teinud, kujutab raamatu autor uuritavate paikade ajalugu, kultuuri ja loodust ning ekspeditsioonide raskusi ja rõõme. Raamat ajaloost ja arheoloogiast huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Püüa päeva”
Perest lahus elav ja töötuks jäänud müügimees Tommy Wilhelm on varasesse keskikka jõudes kehvas majanduslikus seisus. Isa jälgedes meditsiinialale suundumise asemel Hollywoodi sukeldunud peategelasel puudub seal läbilöömiseks anne. Tahtejõuetu, otsustusvõimetu ja selgroota Tommy ei sobitu kapitalistlikku saavutustemaailma. Töötegemise asemel eelistab ta isalt raha lunida ja börsil õnne proovida. Enesestmõistetavalt lõpeb see viimastegi sentide kaotamise ja […]
“Seitsmes päev”
…”Seitsmes päev” aga on kirjutatud tänapäevases normaalproosas ühe eestlasest literaadi poolt, kes on tulnud Lundi, et lõpetada oma uurimistööd Tallinna asutajast, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoja elust, tegevusest, haigustest ja surmast. Kuigi ta on selle romaani peategelane, kelle käes on seitsme päeva jooksul Lundis liikudes kõik tegevusjooned, jääb ta ise seekord – peale paari mälestuskatkendi – […]
“Keskendumisraskused”
…Vaclav Havel on erakordselt terava absurditajuga draamakirjanik, kes suudab ümbritseva elu ja inimese siseilma vastuolud mõjuvasse lavakeelde tõlkida. Teda on nimetatud tšehhi absurditeatri eredamaks esindajaks. Ise on kirjanik väitnud, et teadlikult pole ta absurdi poole püüelnud. See lihtsalt on olnud temas lapsepõlvest peale. … Küllike Tohver Loomingu Raamatukogu 52, 1989
“Temal olid linnud”
“Mida Alma mõtleb?” Kohkunult vaatas ta ringi, praostiproua hääl oli kõlanud nii elavana, nagu oleks ta kõndinud sealsamas ja pead Alma poole keerates küsinud, mida Alma mõtleb. Alma arvutas aastaid, kakskümmend aastat on möödas sellest päevast, isegi rohkem. Alma silmitses puude vahelt paistvat põldu ja küüni, pikk ja kõhn, oli praostiproua tema kõrval, kergitades seelikusabasid. […]
“Paradiisi väravad”
… Päiksekiirte kimp puges laeaknast sisse, kasvas kiiresti ja võlus tolmuterad tantsima. Aadam vedas söega jooni, kulm pingutusest kortsus ja ärevusvõbin kätes. Kuidas saada lõuendile lopsakas, muskliliselt tihe ilu, soojade värvide pakatus? Mitte niipalju mustakuuelise kunstikaupmehe, vaid ilu enda tõttu. Võiks moodsamaks teha, jooni liialdada, värvidele kontrasti ja teravust anda, kleidivoltidele hoogu, nahale sisemist hõõgust… […]
“Saage tuttavaks – Euroopa Liit”
Euroopa Liidu taust ja areng. Euroopa Liidu leping koos kommentaaridega. Euroopa Ühenduse leping koos kommentaaridega. Euroopa Ühenduse poliitika. Euroraha. Euroopa Ühenduse (Liidu) institutsioonid. Amsterdami lepingu kommentaarid. Nizza lepingu kommentaarid. Euroopa Liidu laienemine. Eesti teel Euroopa Liitu. Euroopa Liit – poolt ja vastu. Üliõpilased pooldavad Euroopa Liiduga ühinemist. (mõningad kohad raamatus on rohelise markeriga läbi joonitud, […]
“Udres-kudres, päeva poeg”
Rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast. Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti eesti rahvalaulude ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad “Lauluema Mari” ja “Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood” on saanud lugejalt hea hinnangu.
“Loomaparadiis Aafrikas”
Aafrika? Mis on Aafrika? Paljude tähendustega nõiduslik sõna, mis hulga kujutlusi silme ette manab. Täna on see Mau-Mau ülestõus, homme rahutused Põhja-Aafrikas. Seejärel võitlus Suessi kanali pärast. Mis tuleb ülehomme? Chi lo sa! Kuid kahjuks liiga sageli seostub see saamahimu ja inimliku väiklusega. Minule on Aafrika siiski just niisugune, nagu ma teda lapsena näinud olen: […]
“Eduard Laugaste tööde bibliograafia”
Raamat sisaldab peatükki “Rahvaluuleprofessor Eduard Laugaste” ja tema tööde bibliograafiat.
“Üks hea asi”
… lood annavad edasi näiliselt banaalseid sündmusi, on lakoonilised ja detailivaesed. Ometi on iga detail niivõrd kõnekas, iga argipäevase toimingu taga varjul niivõrd palju, et nendesamade nappide vahendite kaudu jõuab meieni inimeste tegelik üksindus, valu ja meeleheide. Ühtlasi on need lood vabad nii autoripoolsest üleolekust kui ka sentimentaalsusest. … Loomingu Raamatukogu 3-5, 1990
“Toatüdrukud. Palkon”
… Jean Genet´ näidendite mängimine ja nende tõlgete avaldamine Eestis kolme-neljakümneaastase hilinemisega pole anakronism, vaid isegi omamoodi paratamatus. Ta juba on klassik, teatud etapp tänapäeva teatri arenguloos, millest me mööda ei pääse. Nagu kõigil muudel aladel peame siingi õppima, õigupoolest järeleaitamistunde võtma, valge laigu täis kirjutama. Kuid tema avaldamine isegi LR-i parimail aastail poleks kõne […]
