“Nutikaid ideid isemajandamiseks”
Viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud huvi isemajandava elustiili vastu. Noored ja vanad, maa- ja linnaelanikud, inimesed igalt elualalt on järjest rohkem hakanud hindama isemajandamisega kaasnevat majanduslikku sõltumatust, lihtsust ja kasulikkust. Seetõttu on taas au sisse tõusnud meie esivanemate majapidamisnipid. Õppides tegema üha enam lihtsaid kodutöid ise, saavutame kontrolli põhiliste eluks vajalike ressursside, nagu toit ja […]
“Ei oska rääkimise moodi kõnelda. Eesti asundused II”
1995. a. ilmus Eesti asunduste esimene raamat, milles tutvustasime kahe Krasnojarski krai küla – Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani tänini säilinud rahvaluulepärimust sealsete elanike endi suu läbi. Need on kunagiste väljasaadetute poolt asustatud põhjaeestilise taustaga külad. Käesolev valimik on Eesti asunduste teine raamat ning siinne materjal on jäädvustatud 1994. ja 1995. aasta Siberi-ekspeditsioonidel põhiliselt neljast külast: Zolotaja […]
“Siin Siberi maa peal kasvanud. Eesti asundused I”
“Eesti asundused” on sariväljaanne, milles tutvustatakse lugejaile tänini säilinud Siberi eesti külade pärimust sealsete elanike endi suu läbi. Kasutatud on Eesti Rahvaluule Arhiivi Siberi ekspeditsioonidel (1991-1997) kogutut. Iga raamat annab ülevaate mingi konkreetse piirkonna eesti külades. Lisatud on laulikute-jutlustajate, kohanimede ja aineteregister. “Siin Siberi maa peal kasvanud” tutvustab kunagiste väljasaadetute poolt asutatud kahe Krasnojaki krai […]
“Seitse küla Siberis. Eesti asundused III”
Koostanud Anu Korb, toimetanud K. Tamm, viisid J. Oras. Tartu, 1998. Väljaande esimesest osast leiab lugeja Omi asundusest (Vana- ja Uus-Viru, Ivanovka, Kovaljovo), teisest Tomski ümbruse küladest (Kaseküla, Lillengof, Vambola) talletatud jutte ja laule.
“Taaru-tagused ja stepiasukad. Eesti asundused IV”
Lood ja laulud, mis on kogutud viiest Omski oblasti külast. Tegemist on Tara linna ümbruses asuvate külade Jurjevka, Estonka, Lilliküla ja Mihhailovkaga ning Omski lähedal asuva Tsvetnopoljega.
“Eestlased Venemaal: elud ja lood. Eesti asundused VI”
Alates 19. sajandi II poolest rännati Eesti- ja Liivimaalt massiliselt Venemaa väheasustatud aladele. Ümberasunud eestlased lootsid oma maad harides haljale oksale jõuda. Tolleaegses ajakirjanduses leidis väljarändamise teema elavat kajastamist: vaagiti väljarändamise poolt- ja vastuargumente, toodi lugejateni asunike kirju ning teateid asunduste elust-olust. Eesti asunduste käekäigust Venemaal pärast nõukogude võimu kehtestamist teame aga suhteliselt vähe. Väljarännanute […]
“Roosi Siberi lood. Eesti asundused VIII”
Sarja „Eesti asundused“ VII raamat annab värvika üldpildi kahe Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla – Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki eluolust, asustusloost, traditsioonidest ja kommetest. Ülem-Suetuk rajati sundasumisele saadetud luteriusuliste kolooniana 1850. aastatel. 1861. a. asutatud Ülem-Bulanka oli esimene puht-eesti asundus Ida-Siberis. Lugude kirjapanija, suurepärase mäluga Rosalie Ottesson ehk Ottessoni Roosi (1899–1979) oli pärit vanapäraste traditsioonidega […]
“Kohtumised Siberis. Eesti asundused VIII”
Esimeselt tutvumisreisilt Siberi eestlaste juurde – tookord Krasnojarski krai Ülem-Suetukki ja selle naabruses asuvasse Ülem-Bulankasse – naasime üksjagu äreval ajal, 1991. aasta augustikuus Eesti Vabariigi taastamise eelõhtul. Üllatav oli kogeda, et Eestimaast tuhandete kilomeetrite kaugusel räägib terve külatäis inimesi, neid oli umbes 300, eesti keelt. Sestpeale on Siberi eesti kogukonnad olnud üks Eesti Rahvaluule Arhiivi […]
“Komi rahvaluulet I ja II osa. 2 raamatut”
Neljakeelne (komi, eesti, inglise, vene) raamat sisaldab Eesti Rahvaluule Arhiivis hoitavat komi folkloorset ainestikku, mida on kirja pannud Paul Ariste 1941. aastal komi sõjavangidelt. Komi rahvaluule on esindatud erinevate tekstidega lühivormidest laulude ja muinasjuttudeni. Foneetilises transkriptsioonis originaaltekstid on varustatud tõlgetega eesti, vene ja inglise keelde. Koostaja eessõna iseloomustab avaldatud tekste ja nende seoseid näiteks kirjandusega. […]
“Eesti katkupärimus”
Käesolev raamat ilmub Jakob Hurda alustatud sarjas Monumenta Estoniae Antiquae. Seni on ilmunud regivärsiliste rahvalaulude, vanasõnade ja hiiumuistendite köiteid, käesolev on mütoloogilisi haigusi käsitlevate muistendite rühma esimene teaduslik väljaanne. Raamat hõlmab kogu katkuga seonduva eesti pärimuse ja kontsentreerub peamiselt inimesekatkule. Kuna loomakatku kohta üleskirjutatud materjali on vähe ja see oluliselt muust katkupärimusest ei erine, pole […]
“Artiklid”
Koostanud Ülle Tarkiainen Rahvusarhiiv on Herbert Ligi 95. sünniaastapäevaks välja andnud kogumiku tema kirjutistest. Herbert Ligi (1928–1990) oli Tartu ülikooli kauaaegne ajalooprofessor ja üldajaloo õppetooli juhataja. Ta kandis nõukogude ajal edasi Eesti Vabariigi ajaloouurimise traditsioone ja rõhutas allikakriitika ning objektiivse teadusliku lähenemise tähtsust. Ligi oli hästi kursis uuemate ajalooteaduse suundadega läänemaailmas — eelkõige Põhjamaades — […]
“Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)”
Meie rahva kirjalik mälu on mõneti laiem ja mitmekesisem kui oleme harjunud arvama. Raamatu autor, Tartu ülikooli kauaaegne arhiivinduse professor Aadu Must ilmestab raamatus tema poolt sageli korratud tõdemust, et Eesti ajaloo allikad on laiali meie maad erinevatel aegadel valitsenud riikide arhiivides. Raamat keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi […]
“Kultuur ja rahvas”
Mälestusteos «Kultuur ja rahvas» on pühendatud väljapaistva eesti ajaloolase Ea Janseni 100. sünniaastapäevale. Ea Janseni ulatuslikus ja mitmekesises teaduslikus loomingus paigutuvad kesksele kohale uurimused eesti rahvuslikust liikumisest ja selle suurkujudest, iseäranis Carl Robert Jakobsonist. Mitmete raamatute, arvukate teadusartiklite ja muu loome kõrval paistab eriliselt silma Janseni postuumselt ilmunud suurteos «Eestlane muutuvas ajas», mis kõrgub uhke […]
“Litteraria 24. Olla need, kes me oleme”
Ivar Ivask (17.12.1927 – 23.9.1992) oli luuletaja, esseist, kunstnik, rahvusvahelise kirjandusajakirja kauaaegne toimetaja. Ivask pidas päevikut 1964. aastast alates kuni surmani. Seda on kümneid tuhandeid lehekülgi kokku 56 köites. Valinud ja kommenteerinud Sirje Olesk.
“Litteraria 23. Sinu isiklik piksevarras”
Sinu isiklik piksevarras. Karin Kase kirjad Kaarel Irdile 1953-1984. Litteraria: Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik 23. Koostanud, kommenteerinud ja eessõna kirjutanud Tiina Saluvere, toimetanud: Eve Annuk, kujundanud Kalle Müller.
“Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov”
Monograafia annab põhjaliku ülevaate vadja haritlase, Tartu ülikooli kasvandiku Dmitri Tsvetkovi (1890-1930) traagilisest elukäigust ning annab hinnangu ta tegevusele kodumurde sõnavara talletamisel, vadjalaste elu-olu ja kombeloo kajastamisel ning rahvaluule ülestähendamisel. Lisaks on raamatus taasavaldatud D. Tsvetkovi lühipublikatsioonid.
“Tõeline õnn”
Süütunne, ärevus, masendus, viha ja tusk – negatiivsed mõtted rõhuvad inimesi sageli, laskmata neil õnne ja hingerahu tunda. Õnnetunne on aga terve keha ja vaimu alus. Niisiis – kuidas leida õnne? Paljud inimesed on eksiteel, sest nad eeldavad, et raha, saavutused, teised inimesed, kinnisvara või võim ongi õnn. Püsivaks õnneks ja rahuloluks on vaja siiski […]
“Päev, mil ma surin”
Raamatusse “Päev, mil ma surin” on ajakirjanik Tammy Cohen koondanud tõestisündinud lugusid käikudest teispoolsusesse. Oma kogemustest jutustavad näiteks naine, kes suri operatsioonilaual ja ärkas selgeltnägemisvõimega, mees, kes lakkas hingamast pärast uimasti GHB (nn korgijoogi) manustamist, ning avariiohver, kes sattus magava sõbra unenäkku, jpt. Kõik nad meenutavad üksikasjadeni mällu sööbinud elamust, kuidas surm koputas uksele, kuid […]
“Debora ja vennad”
DV 12. märtsil 2006:«Ükskord hakkas mulle kangesti armastusest rääkima. Ja äkki oli mu ees põlvili ja avaldab armastust! Ma ei osanud reageerida, ja mida sa oskaks, ta oli siis juba täitsa vana. Jube piinlik! Ma ei reageerinudki, tegin teist juttu, siis tõusis üles. Mida sina oleksid teinud?». MK:«Küllap tegid targasti». (Taskuformaat)
“Бытие и Империя. Онтология и эсхатология Вселенского Царства”
Новая книга русского философа Александра Дугина представляет собой фундаментальное исследование идеи Империи – в онтологическом, историческом, религиозном, мистическом, эсхатологическом и геополитическом смыслах. Автор подробно разбирает сакральную природу Империи как духовного института в самых различных цивилизациях – древних и современных. Суть драматических современных событий предстает в книге как финальное столкновение Империи и Анти-Империи. Предназначена для широкого […]
