“Konstantin Päts”
Saateks Käesoleva aasta 23. veebruaril möödub 100 aastat suure eesti riigimehe, Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi sünnist. Sellel tähtpäeval austab Korporatsioon Fraternitas Estica K. Pätsi kui oma auvilistlast käesoleva mälestusteose väljaandmisega tema isikust ja elutööst. Korp! Fraternitas Esticasse astus Konstantin Päts sügeisel 1920 ja valiti tema eriliste teenete eest eesti rahvale 1932 a. korporatsiooni auvilistlaseks. […]
“Konstantin Päts”
Konstantin Pätsi mälestuseks Võib-olla jäänuks käesolev lühike ülevaade Eesti Vabariigi presidendist Konstantin Pätsist praegusel kujul kirjutamata, kui Eesti riiklik iseseisvus poleks -. 1940 vägivaldse riigipöördega hävitatud ja kui sellele hiljem poleks järgnenud kõik see, mida Teine maailmasõda eesti rahva saatuskarikasse kallas. … ja võib-olla jäänuks koguni käesolev mälestusraamatki meie viimasest riigijuhist praegusel kujul võõrsil ilmumata […]
“Kontrastide aastasada”
Need, kes on lugenud minu mälestuste esimest vihiku “Kehra metsast maailma”, teavad et minu lapse- ja noorpõlve eesti kirjanikud olid Carl Robert Jakobson, Kreutzwald, Saal, Jaak Järv, Ed. Brunberg-Bornöhe; minu poliitiline isa oli Jaan Tõnisson. Arvukas oli nende võõrkeelsete autorite hulk, kes tulid pärast ja avasid vaate laia maailma. Ent Kehra metsas loetud kirjanikud andsid […]
“Kontvõõras”
Aug Siimonlaatser armastas oma sünnipäevade puhul meelde tuletada, et ta on näinud ilmavalgust rukkirehe ajal, millal jõed on rikkad vähkidest, ööd sügavad kui samet ja päevad valgepilvesed. See võis olla kunagi kodumaal nii. Siin maailmajaos, kus nad praegu elunesid, ei teadnud keegi rukkirehtedest. Augustikuu selles pakitsevas elurütmiga ja kirju koestikuga suurlinnas, kuhu nad pärast esialgseid […]
“Koo ise! Kuduja aastaring — 52 lihtsat näputööd”
Siit leiab jõukohaseid kudumeid päris algaja ning ambitsioonikas amatöör, kuid on ka põnevaid kavandeid kogenud kudujale, kellel mahukate projektide jaoks aega napib. Raamatu neli osa sisaldavad aastaajale omaseid kudumeid: kevadeks aednikukindad, suveks reisikott, talveks kuuseeheted jne. See raamat on just paras, kui tahad vardaid liigutades viivuks lõõgastuda ja kiiresti valmivatest töödest rõõmu tunda. Mõni kudum […]
“Köögiviljaaed”
Valik aastatel 1993-1995 ilmunud artiklitest. Nii maaperede kui ka paljude suvekodude aias kasvatatakse köögivilja. Raamatus antakse nõu köögiviljaaia planeerimise, külvi, hooldamise, koristamise ning talvise ajatamise kohta. Selleski valdkonnas muutub kõik kiiresti, tulevad peale uued liigid ja sordid. Pisut pikemalt on juttu jääsalatist, salatkressist, lehtpeedist, brokkolist, nuikapsast, mustjuurest, apteegitillist, paprikast, suhkrumaisist. Targu talita. Maalehe Raamat.
“Köögiviljade taaskasvatamine. Kuidas kasvatada köögiviljajääkidest tervislikku toidupoolist”
Mis on ühist salatikontsul, talisibula juurejupil ja avokaadoseemnel? Õige, kõik nad on toidujäätmed ja visatakse prügikasti. Igati asjalik mõte oleks aga kasvatada neist hoopis uued taoimed. See raamat jagab nõuandeid, kuidas panna kasvama enam kui kakskümmend vilja, kasutades selleks vaid tükikest taimest, ja mida teha, et sirguv taim hakkaks ka saaki kandma. See ongi taaskasvatamine. […]
“Köök. Kartulitoidud. Ühepajatoidud. Vormiroad”
Linda Petti (1918-2000) rõhutas sageli, et ta sündis ja kasvas armastatud Eesti Vabariigiga ühel ajal. Tema lapsepõlv möödus Põltsamaa lähistel Nurga külas kolmelapselises perekonnas. Tööd alustas ta Suure-Jaani puhvetis ettekandjana, seejärel töötas Ristil teemaja ning Haapsalus kohvik-restorani juhatajana. Sealt siirdus ta Keila söökla kalkulaatoriks ja edasi pealinna restorani Kaukaasia direktoriks. 1971. aastal lõpetas ta Tallinna […]
“Köök. Tee ise, ära osta”
Asjaliku kodundus- ja kokaraamatu on koostanud saksa lihtsa- ja jätkusuutliku elu ideedeportaal smarticular.net. Kollektiivselt loodud nõuandekogumikul ei ole seega ühte autorit. Asjalikus raamatus tutvustatakse omatehtud alternatiive poekaubale – need kõik on tervislikud ning pakuvad kokkuhoiu- ja keskkonnasäästu võimalusi. Ja nt pakendiprügi tekib väga vähe. Valmistoodetes on tihti palju soola, suhkrut, rasva, värv- ja säilitusaineid. Ostmise […]
“Koolilood. Kohila kooli ajaraamat.”
Kohila kool 145 aastat ajavoolus. Ajaraamat, mida käes hoiad, on sild erinevate põlvkondade vahel. Kool kui viljapuu. Kohila kool on olnud 145 aastat viljakandev ja tema kasvulugu jutustaval raamatul on palju pajatada sellest, mis on aastate jooksul kogunenud tema südamesse. Peaaegu poolteist sajandit pühendumist oma viljade kasvatamisele ning rõõmude ja murede kogemist on teinud temast […]
“Koolipoisid”
/—/ “Koolipoisid” (1928) on temaatiline jätk tollele teoksil olevale külaeluainelisele noorteraamatule. Siin visandatakse haridusehimulise eesti maapoisi tundeline teekond läbi linnakoolide. /—/ Loomingu Raamatukogu 37/1988
“Kooliteed”
Koolipõlvest on kirjutatud nii palju ja nii hästi, et võib tunduda nagu polekski enam midagi lisada. Kullafondi kuuluvad O. Lutsu, A. Kitzbergi ning A. H. Tammsaare värvikad ja tõepärased kirjeldused, mis on vorminud mitme põlvkonna ettekujutust sajanditagusest koolielust. Lugeja päralt on ajaloolaste ja kodu-uurijate arvukad tööd. Ilu- ja teaduskirjanduse kõrval on erilisel kohal mälestused. Pühendatakse […]
“Koopainimesed”
Filosoofilis-sümbolistliku mudelromaani “Koopainimesed” tegevus kulgeb maa-aluses riigis, kus nagu ikka on vastamisi võim ja vaim. Ahistusest kumab läbi lunastuse lootus. Romaan oli esitatud 1984. a romaanivõistlusele, kuid ei pälvinud tolleaegses ideoloogilises õhustikus tunnustust. Novell “Palatilised” on ära märgitud “Loomingu” novellivõistlusel.
“Koopia”
Charlotte Kerneri teose teemaks on inimese kloonimine. Siri Sellin on kuulsa pianisti Iris Sellini tütar ja samas ka kaksikõde. Autor tõdeb, et kloonimine pole mitte üksnes kloonijate probleem. Siri Sellinist kloonitud Iris Sellin peab saama pianistkis, sama kuulsaks kui ema. Siri valulised eneseotsingud näitavad, kuidas mitte vanemate armastuse tulemusel ilmale tulnud, vaid kaalutledes kloonitud laps […]
“Koos hobusega”
Fotod Minna Tallberg “Koos hobusega” on tarkuselaekaks igale hobustega tegelevale inimesele. Raamat on laiahaardeline ja praktiline teatmeteos hobuste käitumisest, aistingutest, käsitlemisest ja õpetamisest. Sedavõrd põhjalikku ülevaadet ei ole antud ainealas varem eesti keeles ilmunud. Hobuse koolitamist on käsitletud raamatus kergesti jälgitavate praktiliste juhiste ja näidete abil. Nõuandeid täiendavad teadmised sellest, mis suunab hobuse käitumist, kuidas […]
“Koos isaga”
Jari Sinkkonen on Soome lastepsühhiaater, arstiteaduste doktor ja ühenduse Päästke Lapsed peaarst. Tema laiale lugejaskonnale mõeldud raamatutest saab tuge igaüks, kel kokkupuudet lapse kasvamise ja arenguga. Sinkkoneni peamisi uurimisvaldkondi puudutab suhtekolmnurka ema-isa-laps, kuid esijoones on teda huvitanud isa ja lapse suhted ning väljakutsed, mida kasvamine lapsele esitab. Jari Sinkkoneni kirjanduslikku tegevust on ametlikult tunnustatud: 1996. […]
“Koos, see on kõik”
“Koos, see on kõik” on lugu sõprusest, armastusest ja koosolemise jõust. Anna Gavalda teine romaan on ilmumisest alates Prantsusmaa raamatumüügi edetabelites ja tõlgitud kolmekümnesse keelde. Raamatu põhjal valmis ka film, kus peaosi mängivad teiste seas prantsuse filmistaarid Audrey Tautou ja Guillaume Canet. Anna Gavalda on nagu hea haldjas, kes oskab tavaliste inimeste elu imeliseks võluda. […]
“Kootut teokset I-IV. 4 raamatut”
Kansalliskirjailijamme koko tuotanto: kertomukset, näytelmät, runot ja kirjeet. Urpo Huhtasen suunnittelema tyylikäs sarja. Osa 1: Seitsemän veljestä, Koto ja kahleet, Eriika, Vuoripeikot Osa 2: Kullervo, Nummisuutarit, Karkurit, Kihlaus, Yö ja päivä, Lea, Margareta Osa 3: Olviretki Schleusingenissä, Leo ja Liina, Canzio, Selman juonet, Alma Osa 4: Runot, Kirjeet
“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
“Koraan”
Islami püha raamatu on eesti keelde tõlkinud Haljand Udam (1936–2005), geoloog ning Pärsia ja araabia maailma mitmekülgne tundja ja tõlkija. Eessõnas on toimetaja Amar Annus lahanud tõlke väljaandmisega seotud probleeme. Teose lõpus on teoloogiadoktori professor Jaan Lahe asjakohased teksti seletavad märkused ja kommentaarid ning Muhammadi (u 570–632) elu ja Koraani ajalugu käsitlev järelsõna. Koraani araabiakeelne […]
