“Albioni väravad”
Katrina võib ennast nimetada lausa professionaalseks varjajaks. Noorele naisele osaks saanud vägivald on mõjutanud nii ta enesehinnangut kui ka minapilti sedavõrd, et Katrina sagedasim soov on sulanduda tapeediga ühte, et keegi teda tähele ei paneks, või muidu … Nii elabki Katrina justkui kahes erinevas maailmas: seal, kus ta on vari ja tapeet, ning kujutluste- ja […]
“Albisseri motiiv”
Raamat on tänapäeva šveitsi kirjaniku kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsinguil jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.
“Alcazari sangarid”
See raamat on jutustus Hispaania kodusõja esimestel kuudel Toledo linna südames paikneva Alcazari kindluse kaitsjatest, kes suutsid 72 päeva kangelaslikus ja ennastohverdavas võitluses kommunistidest piirajate vastu oma positsioone hoida ja abivägede tuleku ära oodata. Raamatu sündmustik toimub juulist septembrini 1936 ja põhineb osalejate ütlustel autorile, kes jõudis Toledosse veel siis, kui lahingumüra polnud vaibunud. Romaani […]
“Aldimängija Danilov”
Sari: Punane raamat Danilov, isa poolt deemon, sai lütseumi lõpetamise järel ülesandeks ametkondlikel ballidel ilutulestikke ja muid atraktsioone korraldada. Ta töötas, mängis lautot ega lasknud tujul langeda. Ent äkki muutus kõik: uued luuad pühkisid kõikides aitades ja kõikides kantseleides ning muu hulgas võeti vastu otsus saata Danilov kui mittetäisväärtuslik deemon asumisele Maale, inimeste sekka. Danilovile […]
“Aleksander Arder”
Kunstniku elu on sageli traagiline, vastuoluline. Inimene lahkub meie hulgast ning jääb mõistatuseks. Selle üle juurdlevad järeltulevad põlved, ja sageli me ei tea, kas oleme tõele kuigivõrd lähedale jõudnud. Mäletavad ja meenutavad sugulased, sõbrad, tuttavad. Tuttavaid võib olla palju. Igal meenutajal on midagi jäänud, ta on kas ühe kohtumishetke või pika tutvuse põhjal enesele lahkunust […]
“Aleksander Läte”
Nende hulgas, kellele on omistatud Eesti NSV rahvakunstniku austav nimetus, ulatub Aleksander Lätte (1860-1948) sünniaeg kõige kaugemasse minevikku. Tema noorus möödus rahvusliku liikumise tulises õhkkonnas, vanaduspäevad aga nõukogude võimu hoolitsevais tingimusis. Käesolevas monograafias käsitletakse A. Lätte pikaajalist tegevust eesti muusikaelu organiseerijana, koori- ja orkestrijuhina, muusikakriitikuna, heliloojana ja teadlasena. Erilist tähelepanu on osutatud Lättele kui eesti […]
“Aleksander Puškin”
Maailmakuulsa semiootiku ja kultuuriloolase Juri Lotmani elulooline käsitlus Aleksandr Puškinist. Uuendades biograafiažanri võimalusi ja raame, esitab Lotman haarava ülevaate Puškini elu ja loomingu olulisematest tahkudest. Lotman põimib oskuslikult kuulsa vene luuletaja eluloolisi seiku tema loomingunäidetega ja avab meile Puškinit mitme tavatu külje pealt. Köitvalt kirjutatud teos on ühtlasi suurepärane sissejuhatus 19. sajandi esimese poole Venemaa […]
“Aleksander Tassa. Igaviku lõpul”
Sisukord: Aleksander Tassa; Aleksander Tassa kunstnikuna; Uneraamat I ja II; Novellid – Saarte laul, Jutt mungast, Maarja maalijast, Äikse ilm, Igaviku lõpul, Saalomoni sõrmus, Sügispäev, Püütud kurat, Põrgu aed, Suvitus mägedes, Eneseülistus, Melanhoolia, Laulvad kellad, Surnu pärandus, Jutt nahaparkijast Athanaasiusest ja lõuendivärvijast Tiimonist, Vaga Jaan, Häving; Kriitikat ja mälestusi – Fr. Tuglas, V. Vaga, R. […]
“Aleksandr Sergejevitš Puškin”
Tuntud semiootiku prof. Juri Lotmani (1922-1993) monograafia suure vene luuletaja Aleksandr Sergejevitš Puškini elust ja loomingust. Teoses puudutatakse mitmeid seni vähe käsitletud probleeme, on toodud rohkesti luulenäiteid.
“Aleksei Tolstoi teosed. Emigrandid” VII osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, VII osa. Selles jutustuses käsitletud seigad on ajaloos tõesti aset leidnud, õiged on ka Stokholmi mõrvadest osavõtjate nimed. Üks Stokholmi ülikooli professor tegi mulle teatavaks selle ununenud loo üksikasjad. Teised tegelased ja stseenid on võetud võimalust mööda dokumentidest, suulistest teadaannetest ja isiklikest tähelepanekutest. Esimeses redaktsioonis oli selle jutustuse nimi […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Jutustused” I&II osa. 2 raamatut”
1. Raamat “A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, I osa”. Sisukord: Arhip; Kord öösel; Noorkikas; Näitlejanna; Kullakamakas; Unistaja; Mišuka Nalõmov; Kosjad; Kodukohas; Kättemaks; Lõbusõit; Ešer; Tindiplekk; Portree; Logutka; Parun; Orud; Rastegini seiklused; Tiivutud; Nataša; Armastus; Kaunis daam; Maša. 2. Raamat “A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, II osa”. Sisukord: Reisimehe jutustus; Halastust!, Elus saatan; Nikita […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Veidrikud. Lonkur isand. Nevzorovi seiklused ehk Ibikus” III osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, III osa.
“Aleksei Turovski. Mati Kaal. Vladimir Fainštein. Nad kuuluvad maailmale”
Kuigi loomadest, on see eelkõige suhteraamat. Kirjutatud suhetest, mis tekivad – õigemini võivad tekkida – inimese ja looma vahel. Kui mõlemad pooled, nii loom kui inimene, on suhteks valmis. Inimene peab selleks aga armastama loomi, olema suhte loomisel entusiast, oma töös täielik professionaal. Need suhted siin raamatus on tunnetatud läbi mitme inimese, läbi paljude loomade, […]
“Aleksis Kivi ja tema suurteos “Seitse Venda””
Soome kirjandusloos võime näha eesti kirjanduslooga mitmeid ühiseid jooni. Nagu meilgi algab seal kirjandus vaimulikkude toodetega, pastorite ja piiskoppide hoolitsusel. Siis, nagu meilgi, tekib seal juhuluule, püsiva kunstiväärtuseta ilmlik kirjandus, mis kultuuri arenedes annab maad fennofiilide rahvust-harrastavale päris-kirjanduslikule eeltööle. Ja alles hoopis hilja, XIX sajandi keskpaiku, algab soomeski kunstikirjanduse tõuseng. … …Kui üldiselt vaatleme enne […]
“Aleksis Stenvalli elu”
“Mis härra! – Rätsepmeistri poeg,” ütles Kivi oma lapsepõlvesõbrale Domanderile ja teistele omaealistele palojoelastele, kui need teda härratasi. (1.) Teda hüüti magistriks, Siuntios Bollsta magistrika, mitte Fanjunkarsi magistriks. Tema postiaadress oli aastail 1863-1871: Siuntio, Bollstadi postijaam. Tuusulas oli ta “hull magister (2.) … Loomingu Raamatukogu 43-46/1975
“Alexander the Great”
The Hunt for a New Past /—/ But who was Alexander? Deity? Mortal? Hero? Tyrant? Bisexual? Megalomaniac? Patricide? Conqueror of the entire known world? Savage hunter of both beast and man? In this original and provocative biographical study, Professor Paul Cartledge offers an authoritative, compelling and vividly readable account of Alexander’s extraordinary life, astonishing achievements […]
“Alfa”
21. sajandi esimene veerand. Anna (33) on femme fatale – ilus, haritud ja üksik. Armastuse leidmisest on ta peaaegu loobunud, laste saamise soovist veel mitte. Euroopas on aga käivitunud uued, ehmatavad protsessid, mis haaravad kaasa ka Anna. Sõbra päästmine viib naise ettekavatsetud mõrvani. Antisemitism ja Lähis-Ida; armastus ja seks; kuritöö ja karistus – kõik need […]
“Alfie”
“Alfie”, ütles ta, “kas hakkad jälle otsast peale?” See oli Siddie, mu iganeljapäevane linnuke, abielus naine, kahekümne üheksa aastane, või nii ta vähemalt ütles, aga ta võis olla ka kolmkümmend kaks või kolm, äärmisel juhul kolmkümmend viis, kaunikesti kiuslik, puhas nagu pähkel, vast ehk liiga pikakoivaline minu maitsele, tugevate sääremarjadega, aga rinnad on tal ilusad, […]
“Alfred Mering. Elu lugu: teatrimälestused”
Tuntud näitleja ja lavastaja (1903 – 1988), Eesti NSV teenelise kunstniku (1963) mälestusteraamat toob lugeja silma ette ilmekaid pilte autori lapsepõlvemailt, õpinguaastaist, esimestest lavasammudest ja edaspidisest tegevusest “Ugalas”, “Vanemuises”, Draamateatris ning “Estonias”. Oma pikal loominguteel puutus ta kokku paljude oma aja väljapaistvate teatriinimestega, kogus huvitavaid tähelepanekuid ning mõtiskles teatrikunsti olemuse ja eesmärkide üle, mis kõik […]
“Alfred Neuland”
… Tänaseks on Alfred Neulandi sportlikest saavutustet möödunud aastakümneid ja tõstepõrandal võistleb juba mitmes põlvkond sportlasi. Tema õpilasi on treenerite, kohtunike ja spordiveteranide hulgas. Nende mälestuste kaudu on jõudnud tänaste sportlasteni legendaarne spordimees. “Nii õpetas meile Neuland!” on siiani veel tõstesaalis kuuldav ütlemine, mis kinnitab väärt metoodilist seisukohta. Alfred Neuland oli klassikalise tõstetehnika väljapaistev novaator […]
