“Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole”
Võrdlev ülevaade erinevate maade ajakirjandustavadest.
“Ajakirjaniku meelespea”
Baltimaade ja teiste uusdemokraatlike riikide tegevajakirjanikele Koostatud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa tegevajakirjanike ühistööna.
“Ajal on mitu nägu”
Arved Viirlaiu jutustusteraamatu võib tinglikult jagada kolme ossa. Esimene osa kirjeldab mõisateenistujate ja külaelanike elu 20. sajandi alguse Põhja-Eestis. Teises osas tutvustab autor lugejaile oma pagulasaastate kestel Kanadas kohtutud mitmete tähelepanuväärsete isiksuste huvitavaid eluradasid. Kolmas osa on enam autori eraelust. Üks lugu on igapäevastest lihtsatest toimingutest autori maakodus Toronto lähedal elava kassi silmade läbi nähtuna. […]
“Ajalaulud. Luulet 1986-1989”
“Ajalaulud” esitab autori viimaste aastate luulet, mis on kui üksainus pingul mõte oma maa saatusest, rahva kestmajäämisest, selles on ka ajahetke otsustavuse tunnetust, püüet ulatuda pilguga tulevikuseina taha. Taskuformaat
“Ajalehes Postimees ilmunud esseed 2002-2004”
Ajalehes Postimees esitleb raamatuna kahekümne kuue autori esseed, mis on ilmunud Postimehe esseerubriigis ajavahemikus 2002-2004. See on valik märksa suuremast seltskonnast, kelle mõtteid ja arvamusi on Postimehel olnud au ja rõõm oma lugejatele vahendada. Iga endast ja lugejatest lugu pidav ajaleht peab hoolitsema mitte ainult tegelikkusekujutise usaldusväärsuse, vaid ka elu tõlgendushorisondi avaruse eest. Sõltumata ilmavaatelistest, […]
“Ajaloo halvimad otsused ja nende tegijad”
Illustreeritud väljaanne. Ajalugu on eksimuste kataloog ning “Ajaloo halvimad otsused” heidab valgust neist 50 suuremale. Alates Aadama ja Eeva õunasöömise eksimusest viib autor Stephen Weir teid huvireisile mööda katastroofe, alustades antiikajast ja jõudes välja tänapäevani. Alates Trooja sõjast kuni Gallipolini, Bostoni teejoomisest Enroni skandaalini, kohutavad antiikaja kuulsad isikud Kleopatra, Nero ja teised nüüdisaegsete süüdlaste, sealhulgas […]
“Ajaloo kasust”
Andres Dido (1855-1921) on meie esimesi rahvusvaheliste, riigipoliitiliste ja riigiõiguslike huvidega publitsiste. Ta on õppinud Proudhoni ja Bakunini sotsialismi, anarhismi ja föderalismi ideedest, tema vaatluste ja uurimuste aluseks on sotsioloogiline meetod. Ta on esimene läbinisti prantsuse kooliga haritlane – öelgem sotsioloog – eestlaste hulgast. Dido oli autokraatliku Venemaa vaenlane, kuivõrd see maa oli mõttevabaduse vaenlane. […]
“Ajaloo kurikuulsaimad piraadid”
Piraadi nimetus täidab meremeeste meeled alateadliku õudustundega; on vähe teemasid, mis tekitas inimkonnas rohkem uudishimu kui sääraste inimnahas pesitsevate koletiste pöörased seiklused, nurjatused ja saatanlikud eluteed. – Charles Ellms, “The Pirates Own Book” (“Piraatide oma raamat”)
“Ajaloo suurim lahing”
Stalin, Hitler ja meeleheitlik võitlus Moskva pärast, mis muutis Teise maailmasõja käiku. Raske, verine Moskva lahing, ehkki vähem tuntud kui Stalingradi ja Kurski lahingud, muutis II maailmasõja käiku. Käesolev teos käsitleb võitlusi eesliinil, kohtumisi Stalini ja tema kindralite ning Hitleri ja tema kindralite vahel, sõjaaegset rahvusvahelist diplomaatiat. Toetudes uurijate hiljuti kättesaadavaks muutunud paljastatavatele dokumentidele ja […]
“Ajaloo- ja ehitusmälestusi Tallinnas”
Sulev Mäeväli annab oma raamatus lühiülevaate Tallinna pika möödaniku ja elu-oluga seotud ajaloo- ning ehitusmälestistest. Loobunud käesoleva sajandi – mis on meie kõige lähedasem ja tuntum – käsitlemistest, keskendab autor tähelepanu varasematele aastasadadele; tema erilist tähelepanu on pälvinud keskaegne arhitektuur ja keskaegsed ehitised. Tallinna külalised ja tallinlased ise, kes raamatuga tutvuvad, leiavad sellest rohkesti mõõtandmeid […]
“Ajaloolase käsiraamat”
Mis on ajalugu, kas teadus või kunst, või hoopis vanade dokumentide töötlemine? Kas ajaloos valitseb juhus või paratamatus ja seaduspärasus? Kas ajaloolane on karm kohtunik või mõista püüdja, kõikvõimas prohvet ja tõekuulutaja või pimeduses eksleja? Neile küsimustele püüab autor raamatus vastata. Ajaloo uurimise igaveste probleemide kõrval on puudutatud ka moodsaid suundumusi ja teooriaid, mida illustreerivad […]
“Ajalooline ajakiri 2015, 3 (153). Teemanumber: Balti-Põhjamaade regionalism.
Sissejuhatus / Introduction Mart Kuldkepp & Carl Marklund: Norden beyond Norden – region-work in the margins Artiklid / Articles Carl Marklund: A Swedish Drang nach Osten? Baltic-Nordic pendulum swings and Swedish conservative geopolitics (Kokkuvõte: Rootsi “tung itta”? Balti-Skandinaavia pendlivõnked ja Rootsi konservatiivne geopoliitika) Mart Kuldkepp: Hegemony and liberation in World War I: the plans for […]
“Ajaloolised ööd” I – III osa. 3 raamatut
I. Raamat “Ajaloolisi öid” kirjutama asudes seadsin ma endale eesmärgiks taastada rohkem või vähem tuntud sündmuseid nii täpselt ja värvikalt, kui allesjäänud materjalide põhjal vähegi võimalik. Ma valisin need juhtumused, mis olid kummalised ja hõlmasid endas inimlikke kirgi, ning vormides iga sellise sündmuse jutustuseks, jälgisin hoolikalt ja ettevaatlikult, et lugu järgiks tegelikke ülesmärgitud sündmusi ja […]
“Ajalootund”
1991. aastal luulekoguga “Pääl ja sees” lugejate ette astunud autorilt on vahepealsetel aastatel ilmunud luuleraamatud “Läti pääsuke” (Riia, Petergailis, 2002) ja eesti- ning ingliskeelne valikkogu “A Handful of Light” (koostaja ja tõlkija Ilmar Lehtepere, Belfast, Lapwing, 2007). Käesolev raamat sisaldab värsse aastatest 2003-2009.
“Ajaloouurimise allikail”
Otto Liiv (1905-1942) oli noor ajaloolane, kelle nimi on kuldtähtedes kirjas Eesti arhiivinduse ajaloos. Ta oli noore vabariigi üks energilisemaid ja andekamaid jõude rahvusliku arhiivi korraldamisel rahvusvaheliste eeskujude järgi. Tema huvi ajaloolise uurimise vastu algas juba koolipõlves. Sündinud Narvas, tegeles ta koduuurijana oma kodumaakonna piires ja hakkas avaldama kirjutisi nende paikade kohta. Nimetagem mõned neist: […]
“Ajalugu ja teoloogia 2: Kõrbeisade vaimsus: katsumus kogu eluks”
Õigeusu askeetlus ei ründa ihu, vaid on suunatud “kurjade taevaaluste vaimude vastu”(Ef 6:12), langenud vaimude vastu, kes aheldavad inimese kirgedesse, tehes temast lihalikele lõbudele alluva täiesti meeletu olendi. Puhas ihu saab aga Vaimu eluasemeks. Munga neitsilikkus ja karskus pole üksnes armuannid, vaid ka mõistuspärase võitluse tulemusel saavutatud “vaimsed vägiteod”, mille põhimõtteks on “Ära heida meelt!” […]
“Ajalugu ja teoloogia 4: “Kui sa ainult teaksid Jumala kinki…” Valitud jutlusi”
Et need kaunid, teoloogiliselt sügavad ja tihti tundelised metropoliit Stefanuse vaimulikud kõned ei läheks kaduma, on avaldatud see jutlusteraamat. Katkend jutlusest 2011 Värskas Jüripäeval ” Aga ülestõusmispühad on käes! Ülestõusmispühad on väljakutse uuele elule, et tulla võitjaks kõige nõudlikumas võitluses üldse – võitluses iseendaga. Sest kõige hullem inimeses on tema “mina ise”. Raske asi see […]
“Ajalugu on rikas”
Tekstid – kui nad tahavad öelda midagi laiemale publikule või mõjutada ühiskonnale elutähtsaid valikuid – peavad sündima aja märgiga küljes. Aktuaalsele sündmustikule reageerides saab tekst aja märgi külge, justkui inimesele jäävad ta sünnimärgid terveks elueaks. Olen kirjutanud nii aktuaalseid kui ka väheke teoreetilisemaid tekste. Osa neist on siinsete kaante vahele pandud, et heita tagasipilk ligi […]
“Ajamasinaga Türgimaal”
“Ajamasinaga Türgimaal” on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva muljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid. Seljalt kinni kleebitud
“Ajaodüsseia. I Aja silm. II Päikesetorm” 2 raamatut
Ulmekirjanduse suurmeister Sir Arthur C. Clarke ja moodsa briti ulme superstaar Stephen Baxter ühendasid 21. sajandi avakümnendil jõud, et luua ulmeromaanide triloogia, mis tõukus Clarke’i ilmakuulsast teosest „2001: kosmoseodüsseia“, olles tolle originaalse romaanisarja teemasid edasi arendavaks omamoodi paralleeltsükliks. „Ajaodüsseia I. Aja silm“ algab sellega, kuidas inimkonda uurima saabunud tulnukate rass paiskab segi meie aegruumi kontiinumi, […]
