“Kullamäe lood”
Raamat «Kullamäe lood» on kirjutatud tõestisündinud lugude ainetel, mis leidsid aset 20. sajandi keskpaiku Viljandis, raamatu peategelasteks on mõneteistaastased poisid. Kuna temaatika on igihaljas, on lood toodud tänapäeva, et lugejal, eriti lastel, oleks lihtsam tegevustikku sisse elada. Teemad, mida puudutatakse, on needsamad, mis poisse läbi aegade huvitanud on: varandusejaht, tüdrukud, sport ja seiklused. Raamat näitab […]
“Külma sõja laevad 1945-1991”
II maailmasõja lõppedes muutusid senised liitlasriigid kiiresti kommunistliku ja kapitalistliku ideoloogia ületamatute vastuolude ning NSV Liidu poolt nukurežiimide rajamisega endisele fašismist vabastatud aladele ületamatuteks vaenlasteks. Tasakaalustavaks ja meelijahutavaks jõuks sai relvastumine. Nii nagu kunagi Metsikus Läänes võrdsustas mehed Colt, täitsid laevastikud ühe olulise sõjalise löögirusikana tähtsat rolli mõlemal pool “raudset eesriiet”. Mati Õuna raamat “Külma […]
“Külma sõja lõpp. 1985-1991”
Kahekümnenda sajandi teisel poolel näis külm sõda paratamatusena ja selle lõppu ei osanud ette näha ükski lääne ega Nõukogude poliitik. Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vastasseis kõikvõimalikel elualadel tundus vääramatu. Ka pärast 1985. aasta märtsi, kui NSV Liidu uueks juhiks sai Mihhail Gorbatšov, ei tundunud tuumasõja oht esialgu sugugi vähenevat. Kõigest neli aastat hiljem oli […]
“Külmad suvesupid. Soolased ja magusad”
Lühike põhjamaa suvi toob elu õue ja kui vähegi võimalik, püütakse toitki sealsamas valmis saada. Suppide tegemisel tuleb appi põnev ja käepärane kogumik maitsvate, tervislike ja lihtsalt valmivate külmade suppide retseptidega. Kokku on raamatus 30 eriilmelist soolast ja magusat külmsuppi. Soolased sobivad näiteks hästi grillipeo eelroaks, magusad on aga head jahutajad ning lihtsad pakkuda kergeks […]
“Külmakaksikud”
Haarav psühholoogiline thriller Üks Sarah’ kaksiktütardest saab õnnetult surma – kuid kas ta saab olla päris kindel selles, kumb neist? Aasta pärast seda, kui üks nende identsetest kaksiktütardest, Lydia, on õnnetult surma saanud, kolivad Angus ja Sarah Moorcraft väikesele Šoti saarele, mille Angus on oma vanaemalt pärinud. Nad loodavad seal oma kildudeks varisenud elu uuesti […]
“Külmavereliselt”
1959. aasta novembris tapeti Ameerika Ühendriikides Kansase osariigis Holcombi väikelinnas jõhkralt talumees Herbert Clutter, tema naine Bonnie ning nende kaks kodus olnud last, 16-aastane Nancy ja 15-aastane Kenyon. Mõrvarid Richard Hickock ja Perry Edward Smith, kes lootsid ümbruskonna jõukaima farmeri majast suurt röövsaaki, tabati kuue nädala pärast. Capote, kes sai nelikmõrvast teada ühes New Yorgi […]
“Külmem sõda”
Tänapäeva briti ulme menuautori Charles Strossi (1964) Külma sõja ainelisi ulmetöötlusi sisaldavast kogumikust leiab jutustuse “Külmem sõda” ja lühiromaani “Raketikeelutsoon”. Esimest võib pidada omamoodi mõtteliseks järjeks H. P. Lovecrafti “Hullumeelsuse mägedele”, milles Külma sõja aegsed superriigid hakkavad omakasu huvides ära kasutama Antarktikast nende mägede tagant leitud Cthulhu mütoloogiast tuntud monstrumeid. “Raketikeelutsoon” on pöörane tekst, milles […]
“Külmetushaiguste koduravi”
Abi apteegist ja loodusest kogu perele Enamikku nn külmetushaigusi põhjustavad viirused. On üldteada, et tugeva immuunsusega inimene satub harvem viiruste ja tõvevastavate bakterite meelevalda kui organismi nõrga kaitsevõimega inimene. Nii või teisiti on võimalik ise üsna palju ära teha selleks, et mõni külmetusviirus kallale ei tuleks või et sellest saaks kergemini võitu. Populaarses Kodutohtri raamatusarjas […]
“Kultuur ja eetika”
Raamat sisaldab tuntud filosoofi, muusiku ning arsti A. Schweitzeri (1875-1965) neljaosalisena kavandatud “Kultuurifilosoofia” kaks esimest osa: “Kultuuri allakäik ja taasloomine” ning “Kultuur ja eetika” (esitrükk 1923). Teoses analüüsitakse kultuuri mandumise põhjusi ja osutatakse ühtlasi kultuuri uuestisünni võimalustele. Pühendades palju tähelepanu eetilise mõtte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasüsteeme Vana-Kreekast kuni läinud sajandi lõpuni. Uut optimistlikku maailmavaadet […]
“Kultuur ja rahvas”
Mälestusteos «Kultuur ja rahvas» on pühendatud väljapaistva eesti ajaloolase Ea Janseni 100. sünniaastapäevale. Ea Janseni ulatuslikus ja mitmekesises teaduslikus loomingus paigutuvad kesksele kohale uurimused eesti rahvuslikust liikumisest ja selle suurkujudest, iseäranis Carl Robert Jakobsonist. Mitmete raamatute, arvukate teadusartiklite ja muu loome kõrval paistab eriliselt silma Janseni postuumselt ilmunud suurteos «Eestlane muutuvas ajas», mis kõrgub uhke […]
“Kultuuridevahelised erinevused”
Raamat “Kultuuridevahelised erinevused” on käsiraamat eelkõige neile, kes oma igapäevases töös peavad suhtlema teiste kultuuride esindajatega.
“Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953”
Loovintelligentsi represseerimise peamine vorm polnud mahalaskmine, vangipanek ega orjatöölaagrisse saatmine, kuigi ka seda tuli ette, ja mitte vähe. Peamine oli terve etnilise, sotsiaalse ja professionaalse tunnusega rühma vaimne sandistamine, mis samuti on inimsusevastane kuritegu. Loomingulise tegevuse katkestamine tähendas kutsetöö keeldu, millega kaasnes avalik mõnitamine ja häbiposti panek. Ühiskonnas ja loomeliitudes valitses üldise hirmu ja hüsteeria […]
“Kultuurikorraldus Norras”
Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda korradlas 2003. aasta mais õppesõidu Norra Kuningriiki, eesmärk oli tutvuda sealse kultuurikorraldusega omavalitsuse, maakonna ja riigi tasandil. /—/ Otsustasime, et koju jõudnud, tõlgime meile antud materjalid emakeelde. Eesti Vabaharidusliit tellis omalt poolt artikli “Täiskasvanuharidus Norras – detsentraliseeritud väljakutse”, ja saimegi kokku piisavalt materjali, et välja anda raamatuke!
“Kultuuriloolised ekskursid”
Sisukord Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse / Leino Pahtma Bookhallare, Camererare, Casseur ja teised kroonuametnikud Liivimaal 17. sajandi lõpul / Birgit Kibal Ülikoolidesse sõitvate eesti- ja liivimaalaste reisiolud 17.-18. sajandil / Arvo Tering Külad ja hajatalud eesti rahvatraditsioonis / Ülle Tarkiainen Kuidas Tartu õpetlased Turu ülikooli kirjanduslikult toetasid / Lea Leppik Probleemidest […]
“Kultuurilugu kirjapeeglis. Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus”
Sõprade Aaviku ja Tuglase elu ning looming on tihedasti põimunud nii eesti kui ka soome keele-, kirjandus- ja raamatuloos, soome kultuuri mõju Noor-Eestile ja keeleuuendusliikumisele on ilmne. 1908. aasta suvel käis Friedebert Mihkelson maapaost Soomes sandarmeeria nuhkide kiuste järjekordselt Tartus, kasutades V. Günthalilt laenatud passi (vt F. Tuglas, Mälestused. Teosed VIII. Tallinn, 1960, lk 340 […]
“Kultuurilugu”
Kultuuriloo ülevaade ei pretendeeri arusaadavalt kogu kultuuriloo adekvaatsele mõistmisele ja interpreteerimisele ega ammenda selle mitmekesisust. Ta on mõeldud süsteemiloova abivahendina kultuuriloo iseseisval läbitöötamisel selle õppijaile, aga ka laiemale lugejaskonnale, keda huvitavad kultuuri probleemid. Käesolev ülevaade valmis Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudis koostatud loengutekstide alusel, mida autor kasutas ülikooli kultuuriloo loengukursuses aastail 1997-2002.
“Kultuurimärgid”
Märkide, märgisüsteemide ja koodide eritlemise võime ei väljendu pelgalt praktiliste grammatikate või tüpoloogiate tundmises. Igas ühiskonnas, igas kultuuris on oma tähistamispraktikad, ja märke ning koode saab mõista vaid neid tähistamis- ja tähendustamisprotsesse tundes. Siit tuleneb, et märkide uurimise ja mõtestamise minimaalseks tingimuseks on nende vaatlemine kasutuses. Kasutus on aga käitumuslik ja tekstiloomeline. Olgu see argikäitumine […]
“Kultuurisemiootika”
Juri Lotman (1922-1993) oli üks nüüdisaja silmapaistvamaid semiootikuid ja kirjandusteadlasi. Ta oli Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Käesolev kogumik sisaldab Lotmani olulisemaid artikleid kultuurisemiootika vallast, andes ettekujutuse semiootilisest lähenemisest ruumile, kujutavale ja filmikunstile, kirjandusele ja teatrile ning kultuurile tervikuna. Ühtlasi pakub kogumik ülevaadet semiootikateooria arengust ja tähendusest 20. sajandi humanitaarias.
“Kultuurisillad ja revolutsioonituuled”
Helsingi eesti kogukond 20. sajandi alguses 20. sajandi algul tegutses Helsingis eesti kogukond, kuhu kuulus käsitöölisi, ettevõtjaid, teenijaid ja töömehi, aga ka üliõpilasi, kirjanikke, kunstnikke ja poliitikuid. Osa neist oli sõitnud sinna õppima, osa otsis pelgupaika 1905. aasta revolutsiooni eest. Iseseisva Eesti poliitika- ja kultuurieliit tutvus Soomega juba varakult, leides sealt inspireeriva keskkonna ja poliitilise […]
“Kultuuritegijad Kalevipoja tegude maalt 2009”
Et raamat kestab põlvest põlve ja kirjasõnasse valatud mälestused on jäävad, olen võtnud südameasjaks jäädvustada Jõgevamaa inimesi raamatusse. Te avasite kuuend raamatu, mis ilmub Kalevipoja tegude maa inimesi tutvustavas sarjas. Selle raamatuga teeme sügava kummarduse kultuurivaldkonnas tegutsenud ja tegutsevatele inimestele, teile, kes olete oma elu pühendanud rahva teenimisele. …
