“Lahing Soome pärast 1939-1940”
Stalin oli seadnud 1939. aasta novembris alanud Talvesõjale eesmärgi, mille täitumist uskus ka lääneriikide ajakirjandus. Nõukogude Liit pidi mõne päeva jooksul Soome vallutama. Sellegipoolest alustasid väikesearvulised ja kehvasti varustatud Soome väed mitmekordselt tugevama Punaarmee vastu kaitsesõda. Kui detsembris Stalini 60. sünnipäeval võitlus Soome pärast alles kestis, oli kogu maailma juba haaranud poolehoid ja imetlus põhjamaa […]
“Lahing”
Patrick Rambaud (s. 1946), tunnustatud prantsuse kirjanik, on üksi ja teistega koostöös avaldanud rohkem kui kolmkümmend raamatut. Romaani “Lahing” eest sai ta 1997. aastal nii Prantsuse Akadeemia suure romaaniauhinna kui ka prestiižika Goncourt´i preemia. Lahing “Selles raamatus tahan ma teile jutustada ühe lahinguvälja kogu õudusest ja ilust: minu lahing – see on Essling.” Balzac näis […]
“Lahingud kaugetel meredel I”
Vene – Jaapani sõda ja I maailmasõda. Meresõjaajaloolane Mati Õun jutustab oma faktiderohkes, meie lugeja jaoks huvitavaid hinnanguid sisaldavas raamatus Vene-Jaapani sõja ja Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest. Käsitlemist leiab eesti meremeeste osavõtt sõjategevusest. Teost illustreerivad lahinguskeemid ja ajaloolised fotod.
“Lahingud Vaiksel ookeanil 1941-1945”
Maailmameredel on sõditud kaks ja pool tuhat aastat, kuid sellise mastaabiga meresõda, nagu peeti 1941. aasta detsembrist 1945. aasta septembrini Vaiksel ookeanil, ei ole peetud varem ega hiljem. Suurel Vaikse ookeani sõjal oli kaks peategelast – Jaapan ja USA – ning lisaks mõned vähemtähtsamad osalised: Austraalia, Hiina, Holland, Nõukogude Liit, Suurbritannia ja Tai. Sõja tõukejõuks […]
“Lahingud. Lahingute ajaloost – vanade assüürlaste käsitsivõitlusest Esimese maailmasõja suurtükilahinguteni”
Sari: Silmaring Uus ja huvitav raamat ajaloo tähtsaimatest lahingutest Võrratud värvifotod mundritest, relvadest ja võitlusstseenidest aitavad mõista, kuidas lahinguid peeti ja võideti. Vaatame viie teramikuga India pistoda * Jaapani turvistikku * medaleid kogu maailmast * “draakonkahurit” * kirurgi amputeerimissaagi Uurime, mille poolest erines mortiir teistest suurtükkidest * kuidas õhupallilt vaenlase järele luurati * miks vintraudrelvad […]
“Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 21”
Peatoimetaja Annekatrin Kaivapalu. Toimetanud Johanna Laakso, Pirkko Muikku-Werner, Maria-Maren Sepper. Ajakiri “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” ilmub juba kolmandat korda Eesti Rakenduslingvistika Ühingu väljaandena. 21. number sisaldab 11 artiklit. Suur osa nendest põhineb 9.-14.8.2010 Ungaris Pilicsaba ülikoolis toimunud XI rahvusvahelise fennougristikakongressi raames korraldatud VIRSU-sümpoosiumi ettekannetel.
“Lahkudes Charlestonist”
Lõunaosariikide kunagise hiilguse hääbumisest… Ashley Barony aristokraatlik härrastemaja, suured maavaldused ja kuulsusrikkad traditsioonid tegid sellest istandusest Charlestoni uhkuse. Aga perekonna käekäik võttis Margaret Garden Traddi skandaalsel laulatuspäeval halva pöörde, mida miski ei suutnud pidurdada. Meeletuse džässiajastusse. Armusuhte tagajärjel soovimatult sündinud inetust pardipojast sirgus Garden Tradd ballisaalide esikaunitariks, kelleks ta ema Margaret oli ihanud saada. Gardeni […]
“Lahkulöömislahingud”
Kuu Ordu 2061 Sõda! Sõda on kurb paratamatus ja kuigi Kuu Ordu juhid on konflikti vältimatust mõistes selleks hoolikalt valmistunud, ei lähe sellest midagi oluliselt paremaks – sõjas saab ikka palju inimesi surma ja vaenupooled kipuvad lootusetu järjekindlusega tegema võimalikest halvimaid valikuid. Nii lähevad ka selles sõjas asjad lihtsalt masendavast veelgi räbalamaks, kuni jõutakse tuumalöökide […]
“Lahkumine”
Ülestähendusi viimasest aastatosinast. Lahtilöödav trükis on oma valdavamas osas suurte lahkumiste, ilmajäämiste, sundloobumiste, mahajätmiste, kaotuste, pettumuste ja illusioonide purunemiste raamat – nagu need meie maad ja rahvast ning põgenikke tabanud on, alates aastast 1940, ja nagu nad veel lõppenud ei ole ajal, mil kirjutame 1951. Sel ajavahemikul oleme pidanud ilma jääma oma riigist; kaotama vabaduse, […]
“Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama!” I & II osa. 2 raamatut
I raamat: Eesti kriitilise realismi klassik Ernst Peterson-Särgava on seni olnud tuntud peamiselt oma töödega, mis ilmusid viimase sajandivahetuse aegu. Autori pikk eluiga (1868-1958) võimaldas tal aga viimaste aastakümnete jooksul materjali koguda suure ajaloolise romaani jaoks ning see ka paberile panna. Nii valmis käesolev keheköiteline romaan Vändra ümbruse talurahva raskest elust teoorjuse ajal, alates sündmustega […]
“Lahus ja koos”
Õhtusöögil sõprade juures kohtab Ellie kuulsat Ameerika kirjanikku Jonas Parnelli, kellesse ta oli seitse aastat tagasi armunud ja kes on ta tütre isa Jonas ei teadnud sellest midagi, kuid tunneb, kuidas teda miski selle naise poole tõmbab. Kas saab teoks nende uus kohtumine – nüüd juba perekondlikult? (Taskuformaat)
“Laidoner – väejuht”
Johan Laidoneri kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas. Kuidas hinnata kindral Johan Laidoneri tegevust Eesti Vabadussõjas? Milles seisnes Briti laevastiku, soome vabatahtlike ja vene valgekaartlaste toetuse tähtsus Vabadussõjas? Kas Eesti ülemjuhatus provotseeris teadlikult Landeswehri sõja? Kelle võitu soovis Laidoner Vene kodusõjas ja miks toetas ta 1919. aasta sügisel Loodearmeed, hoolimata Eesti poliitilise juhtkonna vastuseisust? […]
“Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2002 2.”
Sisukord Saateks Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor Laidoneri Muuseumi tegevusest 2002. aastal Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor Soomusautod Maailmasõjas Hannes Walter, dr.phil. Laidoneri Muuseumi direktor Mobilisatsioon Punaarmees Eestis 1941 Tiit Noormets Eesti Riigiarhiiv Eesti riikliku ja sõjaväelise tseremoniaalmuusika kujunemine 1918-1940 Peeter Saan muusikamagister Vene impeeriumi sõjaliste kampaaniate medalid XIX ja XX […]
“Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2003 3.”
Sisukord – Saateks / Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor – Laidoner Muuseumi tegevusest 2003. aastal / Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor – Tank murrab läbi / Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor – Eesti ja Läti sõjaväeluure struktuur 1930-ndail: võrdlus Saksa Abwehriga / Ivo Juurvee, MA – Eesti sõjaväelaste pagemine […]
“Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2004 4.”
Sisukord – Saateks / Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor – Laidoneri Muuseumi tegevusest 2004. aastal / Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor / Laidoner Museum Activities in 2004 – Ultima Ratio Regum. Suurtükiväe teke ja areng I maailmasõja lõpuni / Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor a. 2001 – 2004 – […]
“Laidude raamat”
Igal inimesel on oma unelmate maa, mida ta kunagi tahaks leida, kuhu ta tahaks jõuda. Tema töö ja loomingu allikas, salasoovide redupaik. Üheks selliseks on meie väikesed meresaared. Ütleb loodusteadlane Fred Jüssigi: “Vaevalt küll leidub inimest, kelles läbi hommikuse udu või üle sädeleva merepinna paistev saar ei ärataks soovi sinna jõuda, teda oma silmaga näha […]
“Laine Peep: direktriss”
Laine Peep oli raamatukoguhoidja, kellest sai legend. 28 aastat Tartu ülikooli raamatukogu juhtinud Laine Peepu mäletatakse sihikindla, sõnaka ja tegusa inimesena. Samas räägitakse temast kui konfliktsest, võimukast ja raske iseloomuga naisest. Ta oli ebatavaliselt julge daam, kes ei kartnud ühtegi ülemust. Läbi meeletu võitluse saavutatud uue raamatukoguhoone valmimine 1982. aastal tegi Laine Peebust direktor-ehitaja. Sündinud […]
“Laine tõuseb”
Maestro Gustav Ernesaksa autobiograafiline teos on sisuliseks järjeks 1980. aastal ilmunud raamatule “Kutse” ning hõlmab tema töö- ja loomeaastaid Suure Isamaasõja päevist kuni tänaseni. Meie tuntuima koori, Riikliku Akdadeemilise Meeskoori asutajana ja peadirigendina on autori suurim tähelepanu pühendatud nimetatud koori ning üldse meekoorilauluga seotud probleemidele. Illustreeritud fotodega autori erakogust.
“Laineahjuroad”
125 hõrku retsepti koos eksklusiivsete fotodega Hans Joachim Döbbelinilt Kui viimastel aastatel mingi revolutsiooniline uuendus keetmise vallas toimunud on, siis on see kindlasti mikrolainete kasutuselevõtt. Elektromagentilised lained läbivad ettekujuteldamatult kõrge frekventsiga (sagedusega) umbes 2,5 miljardit võnget sekundis toite ja jooke ning ergutavad väiksemadki osakesi, molekule, kaasa võnkuma. Nad hõõrduvad ja nii soojendavad nad üksteist üles. […]
“Lained”
Virginia Woolf (1882-1941) lõpetas tema kõige eksperimentaalsemaks romaaniks nimetatud “Lained” 7. veebruaril 1931. aastal. Päevikusse on ta sel puhul kirjutanud: “Püüdsin võrku selle uime veelaamas, mis paistis mulle Rodmellis aknast üle soode, kui hakkasin lõpule jõudma romaaniga “Tuletorni juurde”.” “Laineid” hakkas Woolf kirjutama 1930. aastal, seega kandis kirjanik “Lainete” algideed endas umbes kolm aastat. Vahepeal […]
