“Lydia Koidula elu ja looming”
Lydia Koidula mälestuseks tema 120. sünniaastapäeva puhul. See oli XIX sajandi 60-ndate aastate algul, kui Lydia Koidula, kõrgema tütarlastekooli lõpetanud 20-aastane neiu, kirjanikuna üldsusele tuntuks sai. “Eesti rahva rõõmuks ja õpetuseks” oli mõeldud tema esimene juturaamatuke “Ojamölder ja tema minia” (1863), mille tiitellehel seisis jämendatud kirjaga algaja autori nimi Lydia Jannsen. Jutustuse eeskõnes esitab J. […]
“Lydia Koidula. Luuletused”
Tekstikriitiline väljaanne. Koostanud E. Aaver. Lydia Koidula (1843-1886) loomingu pärisosa, tema laulud, pole rahvani jõudnud siledat teed mööda. Koidula luulepärandi avaldamisele tegid ennekõike takistusi tema pärijad, kes hoidsid aastakümnete vältel visalt kinni käsikirjade omandiõigusest. Alles 1958. aastal jõudsid kaua otsitud ning vahepeal juba kadunuks peetud käsikirjalehed erakätest Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjahoidlasse, tuues kaasa […]
“Lydia’s Impatient Sisters”
A Feminist Social History of Early Christianity. “Lydia’s Impatient Sisters” offers a social history of the everyday life of women, setting common experiences of labor, money, illness, and resistance in the context of the Roman imperial society.Luise Schottroff relates this history to important theological topics in New Testament, such as the revelation of God and […]
“M.I.L.K Friendship”
Good times made better and bad times forgotten due to the healing magic of friendship. – Maeve Binchy
“Ma armastasin rootslast ehk Solleftea suvi”
Sügavalt rahvuslikult meelestatud arstitudeng teenib ainsa eestlasena aega Rootsi kaitseväes Solleftea linnas, kuid keda tabab pime armastuse nagu välk selgest taevast. Romaan kirjeldab kahekümne aastase eesti noormehe ja üheksateistaastase rootsi tütarlapse armastuslugu väikeses Rootsi linnas värvikalt ning üksikasjalikult. Armastus ei küsi luba ja teos peegeldabki seda, mis sellest saab või ei saa, kui vastukaaluks seatakse […]
“Ma armastasin sakslast”
“”Ma armastasin sakslast” avab hulga perspektiive, mida meil seni lihtsalt, kas pole tahetud või pole suudetud näha. Ta võib panna mõtlema, eriti noori, kakspidi asjade üle, millest seni on tahetud mõtelda ainult ükspidi. Tahetud seepärast, et pole olnud asjus küllalt selgust või südames julgust mõtelda ka teisipidi, näha asju mitmes valguses.” Rudolf Sirge, 1935 “Võib […]
“Ma armastasin venelast. Nemad”
Kaks ea- ja rahvuspiire kompivat armastuslugu. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus või võimetus asise maailma kehtestatud kirjutatud ja kirjutamata reeglite rägas. Teoste esmailmumise aegu 80-ndate lõpus pälvisid romaanid tähelepanu oma sügavalt naiseliku lähenemisega väga ränkadele teemadele. (Raamatus on endise omaniku nimi)
“Ma ei anna su hingele rahu”
Kui Laurie Morani mees jõhkralt tapeti, nägi ainult kolmeaastane Timmy isa mõrvari nägu. Viis aastat hiljem näeb ta ikka veel unes tolle mehe siniste silmade teravat pilku. Lauriet vaevavad veel muudki košmaarid – põgeneva tapja ähvardus ta pojale: “Ütle oma emale, et tema on järgmine ja siis tuleb sinu kord…” Nüüd tegeleb Laurie jälle mõrvajuhtumiga, […]
“Ma kõnnin Komandorisaartel”
Komandorisaartest on kuulnud igaüks. Vähesed aga võivad kiidelda sealse elu tundmisega, kas või piisava raamatutarkuse piires. Udune, vihmane maa. Kotikud. Seal vist purunes Vitus Beringi laev … Rohkem ei teadnud minagi, kui sinnakanti esmakordselt teele asusin. Lihtsalt piinlik oli ära käia Kamtšatkal ja jätta põgusatki pilku heitmata kõnealustele Komandorisaartele, kui sinna oli kauba-reisilaevaga poolteisepäevane teekond. […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti N. Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti Nõukogude Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Ma maksan kätte”
40 surmavat plaani Kättemaksul on iidne iseloom, see on pärit aegade algusest. Salavihal on tuhandeid ilmeid ning teinekord võib see viia välja veresaunani, milles osalejad ei pruugi enam mäletadagi, mis põhjusel nad üksteist tapavad. Konflikti otsekohese lahendamise asemel puutume siin kokkuv vinduva vihaga, mille eesmärk on meile haiget teinud inimene vähehaaval hävitada. Kättemaksulugusid uurides märkasime, […]
“Ma nägin üht tüdrukut”
Liisa luuletused ei jäta lugedes üleüldse ei algaja ega isegi mitte noore inimese luule muljet: ei leia siit romantilist õhkamist lillede ja liblikate poole ega esimese armastuse valu. Selle asemel vaeb tüdruk kaljulepiklikult vahetul moel ühiskondlikke probleeme, räägib elu tähendusest ja ülesandest ning universaalsetest hüvedest. – Peeter Helme (Eesti Ekspress, 10.01.2011) Liisa Kams (s. 1995) […]
“Ma olin Nürnbergis”
Richard W. Sonnenfeldt on ainus veel elus olev inimene, kes on pärast sõda vestelnud kõrgeimate natsikurjategijate Göringi, Speeri, von Ribbentropi, Streicheri ja teistega. Tollal 22-aastane kakskeelne reamees võeti oma üksusest tõlgiks ning temast sai 1945. aastal toimunud Nürnbergi sõjakuritegude protsessil Ameerika süüdistusmeeskonna peatõlk ja ülekuulaja. Sonnenfeldt veetis tunde, küsitledes Hitleri käsilasi ja pitsitades koonduslaagrite ülemaid. […]
“Ma tahan elada”
Niina Lugovskaja on teismeline, kelle elu peaks olema lihtne: kodust kooli ja koolist koju, koolitöö ning vaba aja veetmine – teater ja raamatud. Temaealised poisid vaatava tüdrukuid, tüdrukud poisse. Armutakse järgemööda kõigisse meeldivatesse noormeestesse. Mõeldakse tulevikule, abielule ja lastele. Elu kulgeb oma loomulikku rada. Aga… Aga aasta on 1932 ja Niina Lugovskaja elab Venemaa pealinnas […]
“Ma teenindasin Inglise kuningat”
„Ma teenindasin Inglise kuningat” on kurbnaljakas lugu ühe väikese inimese, omamoodi tšehhi Nipernaadi hedonistlikest õnneotsingutest, tõusust ja langusest Teise maailmasõja eel, ajal ja järel. Monoloogivormis jutustust vürtsitab loendamatu hulk sümboleid ja assotsiatsioone ning münchhausenlikke hüperboole. Bohumil Hrabal (1914–1997) oli üks nimekamaid tšehhi proosakirjanikke, mitmekümne silmapaistva romaani autor. Aastast 1968 viibis ta oma vaadete ja sidemete […]
“Ma vallutan lossi”
Cassandra Mortmain on 17-aastane vaheda pilgu ja elava kujutlusvõimega neiu, kes unistab kirjanikuks saamisest. Boheemlasliku perekonnaga vanas armetus lossis elamine annab talle lõputult ainest humoorikateks ja leebe irooniaga vürtsitatud päeviku-sissekanneteks. Sel moel oma kirjutamisoskust lihvides õpib Cassandra lagunevat lossi ja selle isevärki asukaid justkui vallutama. Kahe ameeriklase ootamatu küllasaabumine toob lossielanike eluproosasse aga otsustava pöörde […]
“Ma vilistan ilusatele meestele”
Mõnikord saab Lindal tõest kõrini. Tema distants-suhe Mike´ga on juba niigi komplitseeritud ja siis üllatab mees teda uudisega, et tal on viieaastane imekena tütar, kelle süda vallutamist vajab. Kuid see pole üldsegi nii lihtne. Ka töö reklaamiagentuuris on pidevalt närviline. Linda otsustab: midagi peab muutuma. Õigel hetkel satub tema teele tuttav fotograaf, kes teeb ettepaneku […]
“Maa ekvaatori all”
Sari: Maailm ja mõnda Raamat “Maa ekvaatori all” kujutab endast reisimärkmeid sõidust Indoneesiasse, kus autor viibis 1955. aastal. Kirjanikku üllatas selle maa imeilus loodus ja sealse rahva peen kultuur ning kunst. Nördimust õhkuvad leheküljed, kus jutustatakse hollandi kolonisaatoritest, kes ei soovi oma käsi Indoneesia rikkuste küljes lahti lasta. Erilise soojuse ja poolehoiuga pajatab autor vabastusliikumisest […]
