“Mina ja mu poeg”
Sara Lidman, kelle loomingu probleemitihedus ja psühholoogiline sügavus on tema kodumaal laialdast tähelepanu äratanud, sündis 1923. aastal Põhja-Rootsis ja debüteeris 1953. aastal romaaniga “Tõrvamiil” (“Tjärdalen”), millele järgnesid “Murakamaa” (“Hjortronlandet”, 1955) jt. Kõigis neis käsitleb autor keskkonnast hälbinud “erandinimest”, mõneti patoloogilise juuda traagikat ühiskonnas. “Mina mu poeg”, Sara Lidmani viies ning kõige värskem teos (ilmunud 1961. […]
“Mina ja sina”
Neljateistkümneaastane kinnise loomuga ja veidi neurootiline Lorenzo on end kõigi eest keldrisse peitnud, et veeta seal salaja üks vaba nädal ja viia ellu oma solipsistlik unistus õnnest – ei mingeid tülisid, klassikaaslasi, veiderdamist ega teesklust. Maailm oma arusaamatute reeglitega jääb ukse taha ning tema saab pikutada diivanil, käeulatuses kokakoola, konservid ja õudusjutud. Kuid idüll ei […]
“Mina ja Tema”
Romaani peategelasteks on Mina ja Tema, kaks eesti meest, kes kord juhtumisi ühes kodumaa vaikelulises linnas samasse majja elama sattunud. See päritolutegur paneb neid läbi elu üksteist silmas pidama. Esimene meestest ütleb enda kohta: “Iga arukas inimene teab, et Mina on kõige tähtsam olend maailmas.” Selle kõrval on Tema teisejärguline tegelane. Ometi ei saa Mina […]
“Mina olen mina”
Aeg-ajalt on eesti keeles avaldatud mitmete koostajate aforismikogumikke. Meenutagem kas või Mats Tõnissoni Rahva Piiblit, (1912), Jaak Järve Mehiseid mehi (1889) ja Anna Haava Peotäit tõtt (1900). Viimane mahukam kogumik ilmus “Mõttevara” nime all 1973. aastal. See oli aga aeg, mil paljud suurmehed ja nende mõtted olid ebasoovitavad või koguni keelatud. Teie käes olevast, ligi […]
“Mina olen printsess. Minu väike saladusteraamat”
Kui Sulle meeldivad printsessid ja kõik nendega seonduv, siis on see tegevusraamat mõeldud just Sinule! Raamatus on palju ruumi kirjutamiseks, joonistamiseks ja kleepimiseks, lisaks leida siit küsimustikke ja kasulikke nõuandeid, mis aitavad Sul saada tõeliseks printsessiks! Kõrgeauline printsess, on aeg alustada kuninglikku seiklust!
“Mina olen värdjas”
“Lissa Marik, 20.02.2000, tüdruk-laps… sündinud raske vaimse ja füüsilise puudega. Aju parem poolkera välja arenemata, diafragma hernia, söögitoru umb, tumm, selgroo alaosa lülid luuliites… piiratud liikumisvõimega ülakehas. alakeha tervenisti halvatud… Sellise diagnoosiga lebab 13aastane Lissa sünnist saati haiglas voodisse aheldatuna. Tema ainsateks suhtluspartneriks on ema ja viimasel ajal ka ülimoodne arvuti. Viimane avab Lissa silmad […]
“Mina olin veel väikene”
Sakari Pälsi kuulub soome sõnameistrite vanemasse põlvkonda. Ta on sündinud 9. juulil 1882.a. Häme läänis Loppil Sajaniemi külas talupoja perekonnas. 1903.a. asus tulevane teadlane ja kirjanik õppima ülikoolis, kus kuulas peamiselt ahreoloogiat. Ta lõpetas ülikooli 1908.a. filosoofia kandidaadi kraadiga; doktorikraadi sai 1936.a. On Soome Kirjanike Liidu auliige. Omandatud eriala viis Pälsi varakult (1909) Soome Rahvusmuuseumi […]
“Mina teen sind kuulsaks!”
Miks ma selle raamatu üldse kirjutasin? Eestis ei ole veel sellist ilmunud, on lihtsaim vastus. Kirjutamine algas aga ammu – 2003. aastal ühes Kölni hotellitoas. Nüüd, 15 aastat hiljem, on rõõm tõdeda, et lõpuks on Eesti koolid mõistnud muusikaäri kui õppeaine vajalikkust. Sellepärast sai käsikirjast käsiraamat. Käsiraamat kõigile, kes söandavad jalga meelelahutusäri ukse vahele torgata, […]
“Mina, Claudius”
Robert Gravesi tuntuim teos “Mina, Claudius” ilmus ajal, mil pea kogu Euroopas tõstis pead autokraatia ning raskelt kättevõidetud demokraatia ja vabadus seisid silmitsi tõsise ja üleüldise kriisiga. Aasta eest oli saanud Saksamaa kantsleriks Adolf Hitler, Itaalias oli võimul Benito Mussolini. Kuigi Gravesi raamatu sündmused leiavad aset meie ajaarvamise algusaastatel, olid kokkulangevused Rooma vabariigi lõpu ja […]
“Mina, Coriander”
Minu nimi on Coriander Hobie. Olen Thomas ja Eleanor Hobie ainus laps, kes nägi ilmavalgust Issanda aastal 1643 majas Thamesi jõi kaldal Londonis. Päeval, mil mulle kingiti hõbedased kingad algas seiklus. Pidin välja uurima oma ema kõige peidetumad saladused…
“Mina, Phoolan Devi”
Ta sündis India südames. Üheteistkümneaastaselt anti Phoolan naiseks endast kolm korda vanemale mehele, kes ta peagi hülgas; ta sattus korduvalt vägistamisohvriks, kuna meheta naist ei peetud enam inimeseks. Lõpuks sattus ta džungliröövlite juurde. Ta võitles enda eest, saades kuulsaks röövlite kuningannaks. Kolm aastat hoidis ta kogu maa meeli pinevil. Ta röövis rikastelt, et anda vaestele, […]
“Mina, vandersell. Lõuna-Ameerika päevik”
Pärast aastast vabatahtlikku tööd Argentina pealinna vaestegetos pöördus Liis tagasi Eestisse, kuid rõõmu asemel puges ligi hoopis masendus. Segased tunded kogusid hoogu, sest koju saabumise esimestel kuudel koges ta ehedat kultuurišokki. Miks kõnnib eestlane pidevalt sünge näoga ringi, kritiseerib alatasa midagi või räägib lakkamatult tööst? Miks ei võiks vahelduseks kallistada, teiste vastu huvi tunda ja […]
“Mina”
… Minuga on varemgi juhtunud, et ma olen kahestunud. See juhtub alati, kui midagi on toimumas. Ja see tähendab, et sündmused ei leia aset mitte ainult minu ümber või minus, vaid minuga. Seda ei saa üksi läbi elada, sest ühega peab see toimuma, teine peab seda teadma ja selle meile mõlemale selgeks tegema. …
“Mind armastab jaapanlanna”
“Saatse buss sõidab läbi Tartu,” soovitab neiu piletikassast, sellele ehk seisukoha saaks.” Seisukoha, mõtleb Juhan nagu ärgates ja paneb priske reisiportfelli kitsale kassalaulale. Seisukoha – kas ma oma neljakümne nelja aasta ja kümne hallinenud karvaga soliidsem välja ei näegi! Käsi käib kõrva juurde, see härmaaimdus peaks ometi mütsi alt välja paistma. …
“Mind Is a Myth”
Disquieting Conversations with the Man Called U. G. “When the questions you have resolve into just one question – your question – then that question must detonate, explode, and disappear entirely, leaving behind a smoothly functioning biological organism, free of the distortion and interference of the separative thinking structure.” – U. G. Krishnamurti ” Here […]
“Mine, pane vahimees välja”
Alabama osariik, Maycomb. Kahekümne kuue aastane Jean Louise Finch – “Skaut”- naaseb New Yorgist, et külastada oma eakat isa Atticust. Lõunaosariikides muutusi põhjustavate kodanikuõiguste võitluse ja poliitikasegaduse taustal seguneb Jean Louise´i kojutuleku rõõmu kibedust, kui talle selgub häirivad tõdesid lähedastest inimestest, perekonnast, linnast ja neist, kes on talle kallid. Temas tulvab lapsepõlvemälestusi, sünnib kahtlusi oma […]
“Minerva rüütlid”
Insenerist humanitaar-õppejõud ja kultuuriloolane Vahur Mägi on oma uuringutega märkimisväärselt avardanud meie teadmisi teaduse ja tehnika osast inimese arenguteel. Ta on käinud otsimas eesti tehnilise mõtte jälgi maailma eri paikades Ameerikast Austraaliani ning löönud kaasa paljudel teadus- ja insenerikultuuri ajaloo uurijate kokkutulekutel kodus ja kaugemal. Tema sulest on varem ilmunud “Ainus ehtne münt” (1984), “Tehnika […]
“Minevik on tuleviku isa”
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni väljaanne Kõik inimesed, ilma erandita on sündinud mõnda olemasolevasse kultuuri. Kuna kultuur väljendab eluviise, siis õpivad inimesed ennast ja teisi suurel suurel määral just kultuuriliste pärimuste najal tundma. Igale inimesele on tema kultuurilised pärimused tähtsad. Võõraks osutuvad need ainult neile, kes tulevad teistest kultuurilistest olukordadest. Enesest lugupidamine on olulisemaid inimväärtusi, mis […]
“Mineviku jahil”
Eesti Romaanivara Romaanivõistlusel auhinnatud ja 1929. aastal ilmunud teos on tollase noore algaja kirjaniku Erni Krusteni (1900-1984) debüütromaan, mille sündmustik leiab aset 1920ndate aastate Eesti Vabariigi äritsemispalavikust ja kasumijahist haaratud õhustikus. Sündmuste keskpunktis on tõusiklik antiigikaupmees Eelias Varangu ja tema vallaspoeg, õrnasüdameline Joaki, kes püüab end välja murda isa pettusele ja häbitule hangeldamisele rajatud elukeskkonnast. […]
“Mineviku kuriteod”
Toimik nr. 54 See kuritegu oli nii jõhker, et muutis ka kõige kalestunumate mõrvauurijate elu. Perekond Haasi mõrvar jättis linnale kustumatu jälje ja kõik on nõus sellega, et mõrtsukas Karl Dahli süüdimõistmine oleks vältimatu. Ainult kohtunik Carey Moore paistab soovivat seda takistada. Tema otsus, et Dahli eelnevad kuriteod ei tule antud kohtuasjas asitõendina arvesse, tekitab […]
