“Muinasjutte”
Zacharias Topelius sündis 14. jaan. 1818. a. Kuddnasi mõisas Uusikaarlepyy linna lähedal, kus tema isa töötas arstina. Kutsetöö kõrval leidis isa aega ka rahvaluule kogumiseks. Poiss tegeles tublisti spordiga, ta suusatas, uisutas, ratsutas, sõudis, käis kalal. Kirjanduse vastu tundis ta huvi juba üsna varakult. Oma esimese luuletuse kirjutas ta seitsmeaastasena. Esimese õpetuse sai Topelius koduõpetajalt. […]
“Muinasjutud Itaaliast”
“Muinasjutud Itaaliast” kirjutas Maksim Gorki aastail 1910-1913. Kuigi autor on nimetanud neid lugusid muinasjuttudeks, on nad tegelikult tõsielulised pildikesed tolleaegse Itaalia oludest, inimestest – kaluritest, talupoegadest, töölistest. Muinasjutulisus peitub vast kõige rohkem nendes kirkades värvides, millega pildikesed on antud, selles suures armastuses elu, inimeste ja ilu vastu, millest on kantud iga jutt raamatus. “Muinasjutud Itaaliast” […]
“Muinasleid ehk põhjaõnged unustuse jões”
Siit võib leida nii värskeid salme kui ka unustusest päästetud pisipalu. Autori positsioon on nihkunud aktiivsest ilmaellu sekkumisest vaatleja ja mõtestaja poolele. Mõni meenuv seik toob näole mõru muige, kilkamine ja pilkamine on vähenenud, kuid raskemeelsusest on asi kaugel – mida rohkem lehti edasi keerata, seda rõõmsamaks tuju läheb. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti kultuurkapital.
“Muinaslugusid”
Autori illustratsioonid Sisukord: Kuidas vaal sai oma kurgu. Kuidas kaamel sai küüru. Kuidas ninasarvik sai oma naha. Kuidas leopard sai tähnid. Elevandipoeg. Lugulaul Känguru-Vanast. Armadillide tekkimine. Krabi, kes mängis merega. Kass, kes kõndis omapead. Liblikas, kes põrutas jalaga.
“Muinasmaa”
Kuu ei paistnud enam aknast sisse. Väljas oli pilkane ööpimedus. Äkki kuulis Kim sahinat. Tema toas istus kiiktoolis valgete juustega habemik vanamees. «Ainult sina, Kim, võid oma õe päästa,» ütles ta. Kimi õde Rebekka lamas juba mitu päeva meelemärkuseta haiglas. Tema hinge hoidis Muinasmaal vangis Varjuderiigi valitseja võlur Boraas.
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muistsed asulad ja linnused I”
Arheoloogiline kogumik. I osa Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Eesti ja vene keeles. Sisukord: Toimetuselt. От редакции. S. Tarakanova (Moskva), O. Saadre, Tallinnas 1952.-1953. aastal teostatud arheoloogiliste kaevamiste tulemusi. С.А. Тараканова (Москва), О.В. Саадре, Результаты археологических раскопок 1952-1953 годов в Таллине. H. Moora, Muistsete linnuste uurimise tulemustest Eesti NSV-s. Х.А. Моора, О результатах исследования […]
“Muistsed kalmed ja aarded. Aheloogiline kogumik II”
Toimetanud H. Moora Käesolev kogumik sisaldab rea lühiuurimusi, milledes avaldatakse ja analüüsitakse arheoloogilisi materjale ümmarguselt tuhandeaastasest ajavahemikust, 3. kuni 13. sajandini. Selle aja kestel toimus Eesti maa-ala elanikkonnal sugukonna- ja hõimukorra lagunemine ja teistsuguse ühiskonnakorra, nimelt feodaalsuhete algmete tärkamine. Avaldatavad artiklid aitavad lähemalt valgustada selle protsessi üksikuid etappe. …
“Muistseid lahingupaiku otsimas”
800 aastat Eesti muistsest vabadusvõitlusest. Uurimislood Raamat on sündinud mitmeaastase huvitegeuse tulemusena. See on lühike lugude ja hüpoteeside kogu, mis on kujunenud peaasjalikult ajaloo- ja kirjandusallikate, ajaloosündmuste kronoloogiate ning mitmesuguse kartograafilise materjali analüüsi alusel. Lugude kirjutamisel ei ole autor järginud rangeid teadusliku uurimistöö koostamise kriteeriume, kuigi autoril oli tugev uurimuslik taotlus. Ühtaegu on kogu faktimaterjali […]
“Muld ja marmor”
Möödasõitnu meenutusi. Sisukord: Türgimaad riivates. Aleksandriast Luksorini. Kreeklaste merest ja maast.
“Muld ja tuuled”
Salme Raatma, sündinud 1915 Helmes, Lõuna-Eestis talupidaja tütrena. Õppis Helme algkoolis, Tõrva Gümnaasiumis ja 1933-1938 Tartu Ülikoolis (kunstiajalugu, kirjandust, etnograafiat); töötas õpingute kõrval Eesti Rahvamuuseumis 1936-1938. Abiellus pastor Herbert A. Rosensteiniga ja asus elama Noarootsi 1938. Sealt siirdus Saksamaale 1939 ja Saksast Soome 1964, Turgu, kuhu abikaasa sai saksa kogudes õpetajaks ja meremeestekodu juhatajaks. Praegune […]
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Mülleri jutlused. Karupunne ja poeese”
Sellel raamatukesel pole Eestile tähtsa kirikumehe Georg Mülleriga (1570ndad-1608) mitte miskit pistmist peale selle, et härra Charles Darwini järgi oleme me mõlemad ahvist arenenud. Georg Müller oli 1601-1608 Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Käsikirjas on säilinud tema 39 eestikeelset jutlust (peetud 1600-1608). Siin raamatus on ainult kimbuke lollakaid lühilugusid ja mõned küsitava väärtusega luuletused. Kui kellelegi […]
“Mumuu”
Huvitava ning sügavasti tõepärase jutustuse “Mumuu” kirjutas kuulus vene kirjanik Ivan Sergejevitš Turgenev 1852. aasta kevadel. Sel ajal oli Turgenev aresti all. Ta oli arreteeritud Nikolai I isiklikul käsul Gogoli surma puhul avaldatud kirjutise eest. Jutustus “Mumuu” ei ole esimene teos Turgenevilt. Kuulsus ja au saavutas kirjanik oma “Küti mälestustega”, milles ta kirjeldas mõisnikeaegsest Venemaad […]
“Mundoloogia”
Raamat sisaldab valiku eesti õigusteadlase Nikolai Maimi (1884i1976) olulisematest kirjatöödest. Need annavad põhjaliku ülevaate Maimi kui inimesest ja riigist normatiivselt mõtleva teadlase arenguloost. Kogumiku esimene osa artiklid vaatlevad kohaliku omavalitsuse arengule Eestis. Teine kajastab riigiõigust nii Eestis kui Euroopa ajaloos laiemalt. Kesksele kohale tõuseb mõiste “mundoloogia” ehk maailmateadus, mida käsitlev teos moodustab raamatu kolmanda osa. […]
“Müra, heli, hääled”
Inimkonna ajalugu läbi helide ja kuulamise. Kui tihti hoomame meid ümbritsevate helide tulva kogu selle rikkuses? Helid on kõikjal – isegi kui me neid teadlikult ei kuula. Kuidas heliseb vaikus? Mis on müra? Mis on muusika? Kust kulgeb piir nende vahel? Helide olemust ja tähendust on keeruline väljendada verbaalselt, sest helisfäärid on meis endis sügaval […]
“Murakad”
Raamatus on vaatluse all kaks meil kasvavat murakaliiki: rabamurakas ja looduskaitse all olev mesimurakas. Tutvustatakse nende levikut, ökoloogilisi nõudlusi, õitsemis- ja viljumisbioloogiat. Juttu on ka tolmeldajatest, kahjuritest ning teistest elusorganismidest, kes muraka kasvu ja levikut mingil viisil mõjutavad. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele. Sari: Pääsuke
