“Muhulaste imelikud juhtumised”
Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol.
“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist”
Sergei Stadnikovi (1956–2015) näol on tegemist esimese ja seni viimase Eesti egüptoloogiga, kes suutis ihuüksi kirjutada Vana-Egiptuse kultuuripärandi osaks eesti kultuurist ja teadusmõttest. Raamat hõlmab autori artikleid pikast perioodist ja eri väljaannetest. Stadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, […]
“Muinasaeg, muinasteadus, muinasteadlased”
Raamat annab vastuse küsimusele, mis on arheoloogia, milline on arheoloogia koht ja tähtsus nüüdisaegses inimteadmiste süsteemis. Üksikute silmapaistvamate arheoloogiliste avastuste käsitlemisega nii Euroopas kui ka teistes maailmajagudes antakse ülevaade inimese kujunemisest ning muinaskultuuride arengust kivi-, pronksi- ja rauaajal. Raamat on määratud ajalooalase lisalugemisvarana vanemate klasside õpilastele, kuid pakub huvi ka laiemale lugejaskonnale.
“Muinasaja loojang Eestis”
Raamatus käsitletakse algallikate põhjal eestlaste võitlust saksa ja skandinaavia feodaalsete vallutajate vastu 13. sajandi alguskümnenditel. Lisaks Läti Henriku kroonikale, mille kriitikas on esile toodud uudseid momente, on kasutatud seni vähetuntud allikaid ja käsikirjalisi uurimusi. Vallutussõda on vaadeldud laial rahvusvahelisel foonil.
“Muinasaja mõistatused”
Saksa DV arheoloogiaprofessor Burchard Brentjes paljastab fantastikakirjanduse esindajate katseid näha muinasaja arheoloogiamuististes mõistatuslike objekte. Konkreetsete teaduslike andmete varal kummutab autor fantaseerijate võltsinguid ja selgitab, et materiaalse kultuuri on maailmas loonud inimene ise, mitte aga mingid tulnukad kosmosest. Raamat igale arheoloogiast ja kultuuriloost huvitatud lugejale. Taskuformaat
“Muinasjutt Troikast”
Orpheuse Raamatukogu nr 45 (nr 4/2020) Vene ulme klassikute vendade Arkadi Strugatski (1925-1991) ja Boriss Strugatski (1933-2012) legendaarsel fantaasiaromaanil “Esmaspäev algab laupäeval” (1965, ek. OR 2/2015) on ka järg – “Muinasjutt Troikast”, millest Vennad kirjutasid 1960ndate segastel aegadel kaks veidi erinevat versiooni, mida tuntaksegi väljaannete järgi, kus need eri aegadel ilmusid, Smena ja Angara versioonidena. […]
“Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teised lood”
Eino Leino elu ja surm Eino Leino kiri riigivanem Konstantin Pätsile. Tartus, maikuul 1921 “Eesti Vabariigi esimene kodanik. Teie Ekstsellents. Tänan teid armastava ja ainulaadse vastuvõtu eest, millega Eesti vaba ja sõltumatu Vabariik on mind austanud mitte üksnes siinsete eraisikute ja minu maa luule sõprade, vaid ka valitsuse ja ametlike esindajate kaudu. Lubage Teid selle […]
“Muinasjutte”
Sisukord: Lugu sellest, kuidas üks mees kahte kindralit toitis Metsistunud mõisnik Karu vojevoodiametis Kotkas-metseen Kogrest idealist Liberaal Suksu Sari: Klassikalised lood Taskuformaat
“Muinasjutte”
Kogumik sisaldab läti kirjandusklassiku Karlis Skalbe (1879-1945) muinasjutte. Autori poolehoid kuulub neis juttudes lihtsale tööinimesele, talle on omane sügav tõetunnetus ja põlgus väikekodanliku võltsmoraali vastu. (Raamatu kaaned määrdunud)
“Muinasjutte”
Zacharias Topelius sündis 14. jaan. 1818. a. Kuddnasi mõisas Uusikaarlepyy linna lähedal, kus tema isa töötas arstina. Kutsetöö kõrval leidis isa aega ka rahvaluule kogumiseks. Poiss tegeles tublisti spordiga, ta suusatas, uisutas, ratsutas, sõudis, käis kalal. Kirjanduse vastu tundis ta huvi juba üsna varakult. Oma esimese luuletuse kirjutas ta seitsmeaastasena. Esimese õpetuse sai Topelius koduõpetajalt. […]
“Muinasjutud Itaaliast”
“Muinasjutud Itaaliast” kirjutas Maksim Gorki aastail 1910-1913. Kuigi autor on nimetanud neid lugusid muinasjuttudeks, on nad tegelikult tõsielulised pildikesed tolleaegse Itaalia oludest, inimestest – kaluritest, talupoegadest, töölistest. Muinasjutulisus peitub vast kõige rohkem nendes kirkades värvides, millega pildikesed on antud, selles suures armastuses elu, inimeste ja ilu vastu, millest on kantud iga jutt raamatus. “Muinasjutud Itaaliast” […]
“Muinasleid ehk põhjaõnged unustuse jões”
Siit võib leida nii värskeid salme kui ka unustusest päästetud pisipalu. Autori positsioon on nihkunud aktiivsest ilmaellu sekkumisest vaatleja ja mõtestaja poolele. Mõni meenuv seik toob näole mõru muige, kilkamine ja pilkamine on vähenenud, kuid raskemeelsusest on asi kaugel – mida rohkem lehti edasi keerata, seda rõõmsamaks tuju läheb. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti kultuurkapital.
“Muinaslugusid”
Autori illustratsioonid Sisukord: Kuidas vaal sai oma kurgu. Kuidas kaamel sai küüru. Kuidas ninasarvik sai oma naha. Kuidas leopard sai tähnid. Elevandipoeg. Lugulaul Känguru-Vanast. Armadillide tekkimine. Krabi, kes mängis merega. Kass, kes kõndis omapead. Liblikas, kes põrutas jalaga.
“Muinasmaa”
Kuu ei paistnud enam aknast sisse. Väljas oli pilkane ööpimedus. Äkki kuulis Kim sahinat. Tema toas istus kiiktoolis valgete juustega habemik vanamees. «Ainult sina, Kim, võid oma õe päästa,» ütles ta. Kimi õde Rebekka lamas juba mitu päeva meelemärkuseta haiglas. Tema hinge hoidis Muinasmaal vangis Varjuderiigi valitseja võlur Boraas.
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muinasmaa”
Esimese maailmasõja aastad (1914-18) kujunevad eesti kultuurielus lainemurdude ajastuks: järjest süvenev ja tugevnev loomingutahte voog põrkab vastu väliste avaldamistakistuste kaljusid (tsensuur, sõja-aegsed trükkimiskitsendused jne.). Tulemuseks on, kui need vood revolutsiooniaastal 1917 tõkete tagant pääsevad, ristlainetused, palju kohinat, pulbitsemist ja vahtu. Mitme aasta jooksul laekasse kirjutamise produktid ilmuvad äkki nähtavale, eriti rohkearvuliste debüütteoste näol. Väliselt vaadates […]
“Muistsed asulad ja linnused I”
Arheoloogiline kogumik. I osa Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Eesti ja vene keeles. Sisukord: Toimetuselt. От редакции. S. Tarakanova (Moskva), O. Saadre, Tallinnas 1952.-1953. aastal teostatud arheoloogiliste kaevamiste tulemusi. С.А. Тараканова (Москва), О.В. Саадре, Результаты археологических раскопок 1952-1953 годов в Таллине. H. Moora, Muistsete linnuste uurimise tulemustest Eesti NSV-s. Х.А. Моора, О результатах исследования […]
