“Muistsed kalmed ja aarded. Aheloogiline kogumik II”
Toimetanud H. Moora Käesolev kogumik sisaldab rea lühiuurimusi, milledes avaldatakse ja analüüsitakse arheoloogilisi materjale ümmarguselt tuhandeaastasest ajavahemikust, 3. kuni 13. sajandini. Selle aja kestel toimus Eesti maa-ala elanikkonnal sugukonna- ja hõimukorra lagunemine ja teistsuguse ühiskonnakorra, nimelt feodaalsuhete algmete tärkamine. Avaldatavad artiklid aitavad lähemalt valgustada selle protsessi üksikuid etappe. …
“Muistseid lahingupaiku otsimas”
800 aastat Eesti muistsest vabadusvõitlusest. Uurimislood Raamat on sündinud mitmeaastase huvitegeuse tulemusena. See on lühike lugude ja hüpoteeside kogu, mis on kujunenud peaasjalikult ajaloo- ja kirjandusallikate, ajaloosündmuste kronoloogiate ning mitmesuguse kartograafilise materjali analüüsi alusel. Lugude kirjutamisel ei ole autor järginud rangeid teadusliku uurimistöö koostamise kriteeriume, kuigi autoril oli tugev uurimuslik taotlus. Ühtaegu on kogu faktimaterjali […]
“Muld ja marmor”
Möödasõitnu meenutusi. Sisukord: Türgimaad riivates. Aleksandriast Luksorini. Kreeklaste merest ja maast.
“Muld ja tuuled”
Salme Raatma, sündinud 1915 Helmes, Lõuna-Eestis talupidaja tütrena. Õppis Helme algkoolis, Tõrva Gümnaasiumis ja 1933-1938 Tartu Ülikoolis (kunstiajalugu, kirjandust, etnograafiat); töötas õpingute kõrval Eesti Rahvamuuseumis 1936-1938. Abiellus pastor Herbert A. Rosensteiniga ja asus elama Noarootsi 1938. Sealt siirdus Saksamaale 1939 ja Saksast Soome 1964, Turgu, kuhu abikaasa sai saksa kogudes õpetajaks ja meremeestekodu juhatajaks. Praegune […]
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Mülleri jutlused. Karupunne ja poeese”
Sellel raamatukesel pole Eestile tähtsa kirikumehe Georg Mülleriga (1570ndad-1608) mitte miskit pistmist peale selle, et härra Charles Darwini järgi oleme me mõlemad ahvist arenenud. Georg Müller oli 1601-1608 Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Käsikirjas on säilinud tema 39 eestikeelset jutlust (peetud 1600-1608). Siin raamatus on ainult kimbuke lollakaid lühilugusid ja mõned küsitava väärtusega luuletused. Kui kellelegi […]
“Mumuu”
Huvitava ning sügavasti tõepärase jutustuse “Mumuu” kirjutas kuulus vene kirjanik Ivan Sergejevitš Turgenev 1852. aasta kevadel. Sel ajal oli Turgenev aresti all. Ta oli arreteeritud Nikolai I isiklikul käsul Gogoli surma puhul avaldatud kirjutise eest. Jutustus “Mumuu” ei ole esimene teos Turgenevilt. Kuulsus ja au saavutas kirjanik oma “Küti mälestustega”, milles ta kirjeldas mõisnikeaegsest Venemaad […]
“Mundoloogia”
Raamat sisaldab valiku eesti õigusteadlase Nikolai Maimi (1884i1976) olulisematest kirjatöödest. Need annavad põhjaliku ülevaate Maimi kui inimesest ja riigist normatiivselt mõtleva teadlase arenguloost. Kogumiku esimene osa artiklid vaatlevad kohaliku omavalitsuse arengule Eestis. Teine kajastab riigiõigust nii Eestis kui Euroopa ajaloos laiemalt. Kesksele kohale tõuseb mõiste “mundoloogia” ehk maailmateadus, mida käsitlev teos moodustab raamatu kolmanda osa. […]
“Müra, heli, hääled”
Inimkonna ajalugu läbi helide ja kuulamise. Kui tihti hoomame meid ümbritsevate helide tulva kogu selle rikkuses? Helid on kõikjal – isegi kui me neid teadlikult ei kuula. Kuidas heliseb vaikus? Mis on müra? Mis on muusika? Kust kulgeb piir nende vahel? Helide olemust ja tähendust on keeruline väljendada verbaalselt, sest helisfäärid on meis endis sügaval […]
“Murakad”
Raamatus on vaatluse all kaks meil kasvavat murakaliiki: rabamurakas ja looduskaitse all olev mesimurakas. Tutvustatakse nende levikut, ökoloogilisi nõudlusi, õitsemis- ja viljumisbioloogiat. Juttu on ka tolmeldajatest, kahjuritest ning teistest elusorganismidest, kes muraka kasvu ja levikut mingil viisil mõjutavad. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele. Sari: Pääsuke
“Murdeajastu”
Ärge häbenege olla noored ka veel siis, kui turjal elukoorem. Ärge püüdke endale soliidsust – iseenesest see külge liibub nagu sammal seismajäänud kivil, millest vilistades möödub poisterivi.
“Murdekoht”
Üks mees on sisse murdnud kirjaniku majja. Ta nõuab, et tema oleks järgmine, kellest romaan kirjutatakse. Tal on tingimata tarvis pääseda raamatusse, ta nõuab elu. Ta on keskealine tagasihoidlik meesterahvas, kes töötab kunstigaleriis, kuid kellel ei ole sõpru ega perekonda. Ta elab erakuna väga üksildast elu. Kuni kirjanik võtab tema palvet kuulda. Mehe elus hakkavad […]
“Murdepunkt”
Kuidas juhus ja rumalus on muutnud ajaloo käiku Paljude lahingute saatuse on otsustanud ilmastiku kapriis, kehv (või hea) luuretegevus, ootamatu kangelaslikkus või individuaalne ebakompetentsus. Teisisõnu, ennustamatu asjaolu. Sõjalise kõnepruugis nimetatakse seda ka murdepunktiks. Sõjaajaloolane Erik Durschmied käsitleb selles värvikas raamatus sündmusi Azincourtis, Tannenbergis, Waterloos, Moskva all ning paljudes teistes tuntud lahingutes. Erik Durschmied on sündinud […]
“Murdunud meeled”
Soome sõdades 1939-1945 vaimselt haavatud sõdurite lugu Relvad olid juba ammu maha pandud, ent paljudele sõjaveteranidele polnud see toonud oodatud rahu. Nii mõnigi ärkas öösiti ikka veel painajate peale. Mida olid need mehed pidanud läbi elama? Kuidas tulid nad vaimselt toime olukorraga, kus inimese taluvus oli viidud viimase piirini, ja mis juhtus nendega, kes selle […]
“Mure”
“Miks te läksite kaasa?” Ma teadsin, et mulle niisugune küsimus esitatakse. Ma teadsin seda juba mitu nädalat varem. Ka see, mida ma vastama pean, oli mulle selge. Isegi täpsed laused olid sõna-sõnalt meeles nagu laulusalm. Ema oli neid mulle nii sageli korranud, et mul jäi üle näitleja kombel oma rolli tekst lihtsalt maha rääkida. Ka […]
“Murede meri”
Comissario Brunetti sari Kahe merikarbipüüdja mõrv Veneetsia laguunis, Lidost lõunasse jääval Pellestrina saarel sunnib comissario Brunettit kohale sõitma ja suhtlema tugevasti kokkuhoidva saarerahvaga, keda ühendab kogukonna lojaalsus ja äärmine usaldamatus kõigi väljastpoolt tulnute vastu, mis meenutavad Brunettile maffiaperekondade aukoodeksit. Kui Brunetti ülemuse sekretär signorina Elettra nõustub sõitma Pellestrinale, kus juhuse tahtel elavad tema sugulased, leiab […]
“Murede mõistja”
Jhumpa Lahiri lood ei ole pelgalt India või Ameerika lood, need on üldinimlikud. Lahiri on võimeline oma lugejaid loo sisse viima oskusliku ja elegantse detailikäsitlusega, ms paneb lugeja sügavalt tunnetama tegelaste emotsionaalseid, füüsilisi ja vaimseid vajadusi. See emotsioonidel põhinev vestmiskunst avab eriliste kirjanduslike võteteta palju kihte. Lahiri stiil on üllatavalt realistlik ja lihtne. Vormiliselt napp, […]
“Mureliku suuga. Sädemed tuhas. Ääremail”
Raamat koondab eesti luule suurkuju Marie Underi (1883-1980) kõik kolmes viimases kogus (1942, 1954, 1963) avaldatud luuletused.
“Mürgiallikad”
Teadus ja ebateadus, meditsiin ja esoteerika ning tõed, pooltõed ja valed põrkuvad romaanivõistlustel auhinnatud Märt Lauri uues teoses. Raske diagnoosi saanud mees peab tegema valikuid oma elu ja ravimeetodite osas.
“Mürgitatud märjuke”
Kui te jõuate kellegi majja ning teil pole muid kavatsusi kui müüa talle lihtsalt kast viskit või umbes tosina pudeli jagu portveini, siis on äärmiselt häiriv, kui te tolle isiku pudruks tambitud peaga tema enda köögipõrandalt siruli maast leiate. Mr Egg oli kaks aastat läänerindel teeninud, aga see, mis ta siin nägi, ei meeldinud talle. […]
