“Neiu Heleddi verised valikud”
Cadfael oli veel ühe sammu sissepoole astunud ja peaaegu komistas, kui ta jalg hääletult mingi pehme materjali kurdudesse kinni jäi, justkui oleks keegi kortsus teki voodilt põrandale visatud. Ta kummardus ja kompas edasi ning sattus kättpidi karusesse kangasse, mille seest leidis midagi, mis oli vähe kõvemast materjalist. Ta haardesse jäi poetäis varrukat, villa soojus ja […]
“Neiu O lugu”
1954. aastal ilmunud “Neiu O lugu” põhjustas kaasaegses Prantsuse kirjanduses tõelise skandaali. Kõigepealt ära keelatud, sageli konfiskeeritud, hõlma alt müüdud – see erootika tippteos on Prantsuse kirjanduses kõige leotum teos pärast Saint-Exupery “Väikest printsi”. “Neiu O lugu” on kahtlemata kõige jõulisem armastuskiri, mida üks mees on kunagi saanud. – Jean Paulhan O paradoks on visionääri […]
“Neiud, naised, lesed. Naiste elu varauusaegsel inglismaal”
Millega täitsid naised oma päevi, mis töid nad tegid, kuidas lapsi kasvatasid ning tulid toime menstruatsiooni ja sünnitusega ajal, kui neil teemadel jagasid nõu ja käske mehed? Raamat “Neiud, naised, lesed” teeb harukordse sissevaate naiste igapäevaellu varauusaegsel Inglismaal. Raamatu pealkiri kirjeldab naise elu läbi seadusesilma, mille järgi sõltusid naise õigused ja vabadused tema perekonnaseisust. Näeme, […]
“Neiuke läks roosiaeda”
Romaan on kolmas ning viimne osa sarjas, milles kujutatakse Kaldametsa aedniku perekonnalugu. Kui 1905-nda aasta revolutsioon tervikusse lööb ainult mõra, siis järgnevas mullistuses hävib ta rohtaed ja endine maailm otseselt ning sümboolselt. Aedniku süda aga jääb oma elutöö varemete juurde, temast pole uue aia asutajat. Teos on kirjutatud südamliku osavõtuga vana aedniku saatusest, kelle kuju […]
“Nekroloogide kirjutamise oskus”
Novellid. P.I. Filimonov (snd 1975) on tänapäeva eestivene kirjanduse juhtautoreid, kes on seni avaldanud eesti keeles romaanid “Mitteeukleidilise geomeetria tsoon” (2010) ja “Thalassa, Thalassa!” (2013) ning luulekogu “Väärastuste käsiraamat” (2011). Ent ta on ka särav ja leidlik novellist, kes oma lugudes kasutab väsimatult erinevaid vorme, mõtleb välja nutikaid käike ning on väljakutsuvalt karm igasuguse rumaluse […]
“Neli blondi”
– On rõõm näha, et Jackie Collinsi sissetallatud rada ei rohtu veel niipea. Ja et võetakse vaevaks kujutada rikaste ja ilusate tibide elu ilma õhkamiste ning liigse romantikata. – Kerttu Rakke – Seks ja võim. Mehed mõtlevad seksile keskmiselt iga 15 minuti tagant – ehk tuleks neile seetõttu vähem palka maksta? Maksta või mitte, naised […]
“Neli emandat”
Novelle Sisukord – Aumees, – Kuulujutt, – Õnneraha, – Maskeraad, – Purdel, – Loos, – Agul, – Kasuema, – Kaotaja pool, – Küünal vaka all, – Neli emandat, (sees on väike Ex Libris)
“Neli inspiratsiooni”
Hommik – Aurora Päev – Giorno Õhtu – Crepuscolo Öö – Notte Romaan «Neli inspiratsiooni» on iseseisvaks järjeks varem ilmunud romaanile «Aegadesse raiutud näod», kus käsitleti väheses ulatuses Michelangelo elu, olles rohkem seotud renessansiajastuga. «Neli inspiratsiooni» on kirjutatud peaaegu täielikult Ludwig Goldscheideri raamatu «Michelangelo» abil ja sellele on lisatud vähesel määral Firenze ajalugu. Varem kirjutatud […]
“Neli kooli”
Arno Niitme mälestusteraamat Neli kooli on järg tema 1983. aastal USA-s ilmunud meenutustele Noorus ja kooliaastad Treffoonias. Autor jutustab oma õpingutest Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis, sõjaväeteenistusest Kuperjanovi Partisanide Pataljonis ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ning õpetaja- ja direktoriametist Tapa Ühisgümnaasiumis ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Mälestused hõlmavad ajavahemikku 1928-1944. Mälestusteraamat Neli kooli annab ajastu üldkirjelduse […]
“Neli novelli”
Sisukord: – Arthur Valdes – Androgüüni päev – Viimne tervitus – Käsu Hansu noorus. Loomingu Raamatukogu 1-2/1966
“Neli päevaloojakut. Feliks Õnnelik”
„Nelja päevaloojaku“ ja „Feliks Õnneliku“ kujul on siin lugeja ees uues kuues kaks iseloomulikku pärli armastatud soome sõnameistri arvukaist lühiromaanidest. Kummalgi neist on Waltari romaanide hulgas oma eriline, peaaegu intiimne koht. Üks võlub poeetilise ja romantiliselt mängleva sümboolikaga, teine üllatab halastamatult tõsimeelse realismiga. „Neli päevaloojakut“ on omaette võrgutav fantaasia ehk romaan romaanist ehk „Sinuhe“ tööpäevik, […]
“Neli protsenti Universumist”
Tumeaine, tumeenergia ja võidujooks ülejäänud tegelikkuse avastamiseks. Meie arusaam Universumist on muutunud viimastel aastakümnetel aina põhjalikumaks, eeskätt tänu uutele vaatlusandmetele. Samal ajal on meie ettekujutus Universumist just praegu eriti puudulik. Me oskame kogu vaatlusinfot seletada ühtse füüsikalise pildina, kuid see pilt sisaldab väga omapäraseid mõisteid – tumeaine ja tumeenergia. Need moodustavad kokku lõviosa Universumist ja […]
“Neli teed andestuseni”
Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni (SFWA) 20. suurmeistri (2003) Ursula K. Le Guini kogumik «Neli teed andestuseni» (Four Ways to Forgiveness; 1995) kuulub tema legendaarsesse Haini tsüklisse ning jutustab loo Wereli ja Yeowe kaksikplaneetidest, mille asukad, kes on aastasadu traditsiooniliselt jagunenud omanikeks ja nende «omandiks» – orjadeks, peavad pärast verist kodusõja- ja revolutsioonilainet õppima elama uues maailmas. […]
“Neli tuld”
…”Jah, ta oli lihtne rannapoiss, ja ikka veel selleks jäänud. Kuid ah, kuidas oli uudsus teda haaranud, kui too tüdruk oma roosaks lakitud sõrmed ta ellu oli sirutanud. Kui imelik oli olnud, kui talle määrati, millist lipsu ta pidi kandma, millist juuksevõiet juustesse hõõruma, millist hambapastat tarvitama, kuidas lauas istuma, kuidas lusikat hoidma, kuidas noaga […]
“Neli tuld”
…”Jah, ta oli lihtne rannapoiss, ja ikka veel selleks jäänud. Kuid ah, kuidas oli uudsus teda haaranud, kui too tüdruk oma roosaks lakitud sõrmed ta ellu oli sirutanud. Kui imelik oli olnud, kui talle määrati, millist lipsu ta pidi kandma, millist juuksevõiet juustesse hõõruma, millist hambapastat tarvitama, kuidas lauas istuma, kuidas lusikat hoidma, kuidas noaga […]
“Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas – silmad läänes”
Eesti Mälu Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik Artur Adson sündis 3. veebruaril 1889 Tartus majateenija pojana ja kasvas Võrumaal sugulaste juures. Adson õppis Tartus vaselastekoolis. Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis ja Pihkva maamõõdukoolis, tegi 1920. aastate keskel eksternina gümnaasiumieksamid ja õppis lõhemat aega Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana, Eesti Vabariigi põllutööministeeriumis ja haridusministeeriumis, […]
“Nelikümmend Viis. Esimene raamat”
“Nelikümmend Viis” lõpetab Alexander Dumas´ triloogia, millest eesti lugeja tunneb juba “Kuninganna Margot’t” ja “Krahvinna de Monsoreaude”. Kuningas Henri III vaevleb oma riigis endiselt rahutuste ja vandenõude küüsis. Ministri pealekäimisel moodustab ta neljakümne viiest gaskoonist ihukaitsemeeskonna. Ka kuninga endine narr Chicot, kes elas vahepeal tagasitõmbunult, on tema saatuse pärast mures ning ilmutab ennast asudes taas […]
“Nelikümmend viis”
Romaan “Nelikümmend viis” on eelmistest teostest täiesti erinev. See on romaan keskealisest mehest, kes korraga avastab, et on võib-olla abiellunud vale naisega, valinud vale elukutse ja asunud elama vales kohas. Missugused on siis teised võimalused? Missugused on need uued tegevused, elukutse ja kuhu peaks sõitma? Romaan kirjeldab julgelt tänapäevast inimest kõigi tema tänapäevaste probleemidega.
“Nelja mõõt”
Princeton, suur reede 1999. Koolilõpu eelõhtul on kahe tudengi käes kohe-kohe lahenemas õpetlasi sajandeid segadusse ajanud salapärane renessansi-aegne tekst “Hypnerotomachia Poliphili”. Viissada aastat tagasi kirjutatud “Hypnerotomachia”, millel on oma lugejate üle unenäoline võim, valmistub viimaks paljastama oma kuulsat müsteeriumi. Teksti uurivad Tom Sullivan, kelle isale oli see kinnisideeks, ja Paul Harris, kes on sellele panustanud […]
“Neljanda novembri öö”
Norralanna Karin Fossum (s. 1954) on kirjutanud luuletusi, novelle ja romaane. Laiemat tuntust ja tunnustust on ta kogunud eeskätt krimikirjanikuna. Tema loomingut on tõlgitud mitmesse keelde. Tema raamatute põhjal on valminud kaks mängufilmi ning neli telefilmi. Karin Fossumi tugevaim külg kirjanikuna on tema suur empaatiavõime, soov ja tahe mõista inimesi ning nende tegutsemise motiive. Fossumi […]
