“Balkan”
Kogu oma ajaloo vältel on Balkan seisnud ristteel, olnud Euroopa ja Aasia, kristluse ja islami, katoliikluse ja õigeusu vaheliste lakkamatute sõjaliste, kultuuriliste ja majanduslike segunemiste ja kokkupõrgete tallermaa. Balkanit, mis on pidanud taluma seda, kuidas maailma vägevad – Bütsantsi, Habsburgide ja Osmanite – impeeriumid nihutavad ja vahetavad vägivaldselt ta piire, valitsejaid ja usundeid, on sageli […]
“Ballaad”
“Ballaad” on värssballaadi arhitektoonikat ja stiilivõtteid matkiv nukratooniline, kohati sünge jutustus “pruuni katku” sissetungist. Autor ei ole teose sündmustikku ajalooliselt ega lokaalselt konkretiseerinud, kuid selline stiliseeritud esituslaad suurendab veelgi raamatu üldinimlikku kõlajõudu. Loomingu Raamatukogu 1965, 43.
“Balletimaailm”
Milline väike tüdruk ei tahaks saada baleriiniks? Raamatus tutvustab Zoe oma suurt armastust – balletti. Juttu tuleb kõigest, mis puudutab seda õhulist ja imelist maailma: baleriiniks saamisest ja treenimisest, baleriini rõivastusest ja balletikingadest, positsioonidest ja hüpetest, tutvustatakse maailma tuntuimaid ballette, heliloojaid ja baleriine. Lohutatakse neidki, kes baleriiniks ei sobi – selle imelise elukutse tugimeeskond on […]
“Balsameeritud elu”
Üks mõte on kangekaelselt söövitanud enese Hans Kumari teadvusse. See on seisnud seal kogu öö vahti pidades, väsimatult ta teadvusele koputades, et nüüd silmi lahti lüües rünnata teda sääse tüdimatu visadusega. Aeg on varajane, tuba on alles täis varahommiku lahjat valgust. Südaöö unine vaikus on murtud; suur maja on alustamas oma igapäevast rutiinipärast elu. Koridoris […]
“Balti episood. Briti salateenistuse tegevus Venemaa vetes”
Briti kõige kõrgem sõjamehevapruse eest annetatav aumärk Victoria-rist on väga erakordne autasu – selle vääriliseks on 150 aasta jooksul peetud ühtekokku kõigest 1350 Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse kodanikku. Mereväekapten Augustus Agar teenis Victoria-risti välja Eesti Vabadussõja käigus Kroonlinna lähistel – ta uputas oma tibatillukese torpeedokaatriga bolševike ristleja “Oleg”. Lisaks tollaste sõja- ja poliitikasündmuste kirjeldamisele jutustab […]
“Balti idealisti kirjad emale”
Autori nimi käesoleva raamat tiitellehel on kujundiline. Esimene pool Georg Julius von Schultz on pärisnimi, mille eesnimedele järgneb aadlitiitel. Tagumine pool Bertram on üks autori vajunimest (B.; Dr. Bertram; Dr. G. S.; -z. Schultz-Bertram on avaldanud oma töid nii õige nime all kui ka anonüümselt). (…) Kujundiline on õigupoolest ka käesoleva raamatu pealkiri. Teose esmatrüki […]
“Balti kett”
Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige Lembit Koik käsitleb Eesti 1988. ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. Ta kirjeldab neid kahte otsustavat aastat Eesti rahva ja riigi saatuse määramisel vastavalt tegelikult toimunule. Autor meenutab Baltimaade kolme põlisrahva ühisrinnet võitluses vabaduse eest ning kodu- ja väliseestlaste […]
“Balti riikide ajalugu”
Andres Kasekampi “Balti riikide ajalugu” on esimene ühe autori kirjutatud eestikeelne üldkäsitlus Baltikumi ajaloost, mis jälgib seostatult ja võrdlevalt kõigi kolme Balti riigi ajalugu alates esimeste asukate piirkonda saabumisest, Liivimaa vallutamisest ristisõdades ja Leedu kerkimisest keskaja Euroopa üheks võimsamaks riigiks kuni piirkonna liitmiseni Venemaa keisririigiga ja uusaegse rahvusliku identiteedi tekkeni. Uusimatele teadustöödele tuginedes pöörab Kasekamp […]
“Baltimore´ide raamat”
Baltimore’i poisid. Goldmanide gäng. Nii kutsutakse Marcust, Woodyt ja Hillelit, kolme lahutamatut nõbu, keda kõigi meelest ootab hiilgav tulevik – Marcust kirjanikuna, Woodyt jalgpallurina ja Hillelit advokaadina. Ent ootamatute saladuste ja valede, armukadeduse ja reetmise raskuse all hakkab nende kuningriik lagunema, hävides tragöödiaga, mis jätab kogu perekonna kunagisest kuulsusrikkusest alles vaid häbi ja varemed. Pärast […]
“Baltisaksa portreekunst Eestis 1750-1900”
Artiklite kogumik ja Eesti Kunstimuuseumis 1999 toimunud näituse kataloog. Aadlikud, linnakodanikud, haritlased, ülikooli professorid, salapärased tundmatud on jäädvustatud Eestis maalitud baltisaksa portreedel. Kuigi sajandeid Eestimaal valitsenud baltisakslased on muutunud ajalooks, kuulub nende väärtuslik kunstipärand lahutamatult Eesti ajalukku. See pärand oli sillaks Euroopa kultuuri lätetele. Portreed toovad tänasesse päeva vahelduvad kunstistiilid ja elustavad kunagised saatused, kired […]
“Baltisakslaste mälestusi Eesti Vabadussõjast”
Vabadussõjast on palju kirjutatud nii oma vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnud eestlaste kui ka punaste seisukohast, kuid siinsete baltisakslaste vaatepunkti on eestikeelses trükisõnas kajastatud väga vähe. Ometi on seegi vaatenurk toimunule olemas ning Eesti ja Läti ala sakslastel oli nendel pöördelistel aegadel täita oma roll. Mõneti aitab nende vaade meil nüüd toona toimunut selgemini mõista. […]
“Balzac ja Väike Hiina Õmblejanna”
“Me lähenesime kohvrile. Selle ümber oli seotud punutud õlgnöör. Eemaldasime köidikud ning avasime vaikides kaane. Taskulambi valgusvihus lõid sisemuses helendama raamatute kaaned. Suured lääne kirjanikud tervitasid meid avasüli, kõige peal meie vana sõber Balzac viie või kuue romaaniga, allpool Victor Hugo, Stendhal, Dumas, Flaubert, Baudelaire, Romain Rolland, Rousseau, Tolstoi, Gogol, Dostojevski ja mõned inglased – […]
“Bambi”
Bambi, a Life in the Woods is a 1923 Austrian coming-of-age novel written by Felix Salten and originally published in Berlin by Ullstein Verlag. The novel traces the life of Bambi, a male roe deer, from his birth through childhood, the loss of his mother, the finding of a mate, the lessons he learns from […]
“Bancrofti strateegia”
Robert Ludlumi põnevikus peavad kaks vastandit – USA välisministeeriumi konsulaaroperatsioonide vallandatud ametnik Todd Belknap ja väärtpaberianalüütik Andrea Bancroft – ühendama jõud, et selgitada välja, kes või mis on Genesis. Paljudele tähendab see nimi võimalust, mis ergutab nende saamahimu, kuid teiste soontes tarretab vere ja kummitab neid õudusunenägudes. On kiire, sest varsti on juba hilja – […]
“Barack Obama. Dreams from My Father”
“Dreams from My Father” (A Story of Race and Inheritance, 1995) is a memoir by Barack Obama that explores the events of his early years in Honolulu and Chicago until his entry into Harvard Law School in 1988.
“Barankini fantaasiad”
Ühiste kaante vahele on koondatud Valeri Medvedevi kaks lugu vembumehest Jura Barankinist. Esimene neist “Barankin, ole inimene! (eesti k. 1972) jutustab Barankini seiklustest hõlbuelu otismisel. Teises loos “Superkosmonaudi superseiklused” näitab Barankin üles enneolematuid võimeid ebatavalistes olukordades. Mõlemad jutud on kirja pandud mahlaka huumoriga, milles ei puudu õpetlik iva.
“Barbara Blomberg”
Vananev Püha Rooma Riigi keiser Karl V võrgutab noore neiu. Neil sünnib poeg, kes ema käest võetakse ja kelle kasvamist too vaid eemalt jälgida saab. Barbara armastab nii keisrit kui poega, aga teda ei peeta vääriliseks kasvatama keisri poega. Reformatsiooni ja katoliikluse vastuolud, tormilised sündmused Saksamaal, Hispaanias ja Madalmaadel ümbritsevad läbivat armastusliini. Romaan annab tõetruu […]
“Barbara Streisand”
Välismaailm viibis katastroofi haripunktis. Viis kuud tagasi olid Ühendriigid astunud sõtta Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vastu ning Ameerika noormehi viidi kümnete tuhandete kaupa lahingusse. 1938. aastal vallutasid Hitleri natsid Austria, kust Emanuel Streisandi isa oli 1898. aastal emigreerunud, ning sealsed juudid, teiste hulgas ka Streisandi perekonna liikmed, tapeti süstemaatiliselt koonduslaagrites. Venemaa, proua Streisandi vanemate kodumaa, […]
“Barbara”
Romaani “Barbara” ainestik on võetud fääri legendist “Beinta ja Peder Arrheboe”, mis põhineb ajaloolistel faktidel. Ilusat, aga õelat pastoriprouat Beintat, kes mitmes abielus iga kord oma mehele õnnetust ja surma tõi, käsitleb pärimus peaaegu deemonliku naiskujuna, vampiirina, kes on kuri kurja enda pärast. See Barbara, kellest jutustab Jacobsen, on omal viisil samuti õnnetusetooja ning vampiir, […]
“Barclay de Tolly”
Prof. Rein Helme (21. II 1954 – 31. XII 2003) oli Eesti parimaid Napoleoni ja tema ajastu tundjaid. Huvi selle teema vastu ärkas tal juba lapsepõlves Pärnus ning ajalooõpingud Tartu ülikoolis 1972-1977 üksnes süvendasid seda. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Rein Helme mitmes ametis, oli keskkooliõpetaja, Riigiarhiivi publitsistikaosakonna juhataja ning aastatel 1989-1992 Ajaloo Instituudi direktor. Taasiseseisvumise […]
