“15 minutit araabia keelt”
Õppides ainult 15 minutit päevas, hakkate mõistma ja kõnelema araabia keelt. Õppimise teeb kiireks, kergeks ja lõbusaks uudne, visuaalne lähenemine keelele. Ei kirjutamist ega kodutöid – õppimisel ja õpitu kordamisel kasutame kaaneserva pikenduslipikut. Näited hõlmavad olulise ja esmavajaliku nii puhkuse kui argipäeva miljööst. Kerge ja kiire võimalus suhtluskeele omandamiseks. Sari: Oma silm on kuningas (taskuformaat)
“15 minutit. Leebe jooga”
Teil ei ole aega minna joogakursustele? Tegelge joogaga vaid 15 minutit päevas ja tulemused on märgatavad. Arendage painduvust, vähendage stressi ja õppige 15-minutilise leebe jooga abil lõdvestuma Selged fotod näitavad Teile järjekorras ja täpselt, mida teha Kaasasolev DVD näitlikustab raamatu kõiki nelja harjutusteseeriat Autor Louise Grime on joogaõpetaja Londoni joogakoolides triyoga ja The Life Center […]
“150 põnevat beebitekki”
Mõnusateks lapitekkideks sobivad kavandid Selles ainulaadses raamatus on 150 spetsiaalselt disainitud plokki, mida on hea kasutada oma lapsele või ristimiskingituseks mõeldud ja edasi pärandamist väärt voodipehmenduste, mängumattide või lapitehnikas katete tegemiseks. Valida saab värvikate lapitehnika kavandite, geomeetriliste mustrite ning ilusate pildiplokkide vahel – mõmmid, südamed, lilled, tähed ja numbrid. Plokke võib kombineerida temaatiliste tekkide tegemiseks […]
“1688 год. Первая современная революция”
Английскую “Славную революцию” 1688 года, в результате которой был свергнут последний из королей династии Стюартов Яков II, принято считать не только мирной и бескровной, но и почти патриархальной – ведь ее поддерживали в равной степени все наиболее консервативные слои тогдашнего английского общества – от высшей аристократии до крестьянства. Стивен Пинкус, анализируя перемены, которые принесла “Славная […]
“17 avameelset naist”
Neisse suvenädalaisse mahtus kogu kahe inimese unistusteelu; midagi meeleheitlikku oli ses petetud mehe ja pisut lapseliku naise teineteise tormamises, nende püüdes kõiges toimuvas saatuse märke näha, tohutus tahtmises õnnelikuks saada. Maalidest lummatud Riila oli oodanud kedagi valuliseilmelist, põlevapilgulist, armilisenäolist. Kuidas muidud sai selline söövitav igatsus ühe meesterahva käte läbi sündida; miski pidi seda temas ju […]
“17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule”
Käesolev kogumik sisaldab kõik praegusel ajal teada olevad eestikeelsed juhuluuletused XVII sajandist ja XVIII sajandi algusest. Et varasemad tekstide väljaanded, s. o. A. Saareste ja A. R. Cederbergi Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi (1927-31) – mis pakub küll hoopis laiema valiku ja peab silmas eeskätt keeleteaduslikke huve -, samuti G. Suitsu ja M. Lepiku Eesti […]
“1812 год”
Военно-исторические работы прусского военачальника охватывают главным образом наполеоновские войны и характеризуются ясностью и простотой изложения, меткой критической оценкой военных событий и кампаний, в которой отводится широкое место политическому элементу. Клаузевиц стремился выяснить, насколько судьба армий зависит от силы и слабости полководцев, описание которых выводит у автора с блеском и талантом. В своей книге о войне […]
“1812. aasta Eestis ja Lätis”
1812. aasta sõjast on möödunud 178 aastat. Ilmunud on määratu hulk uurimusi, raamatuid, artikleid jms. selle sündmuse kõikvõimalike aspektide kohta. Läbi aegade on 1812. aasta inspireerinud ajaloolasi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid. 1812. aasta sõda sissetungija vastu ja sellele järgnenud Napoleoni-vastased välismaa sõjakäigud põhjustasid üldse murrangu Vene ühiskonna mõttemaailmas. A. Herzen kirjutas, et “1812. aastast algab meie […]
“1864”
The forgotten war that shaped modern Europe “We are right in the thick of it, shells flying overhead and every day another man is wounded … I´m on outpost duty tonight and only God knows if I´ll get through it unharmed. I have as much of a chance as the next man.” – Private Niels […]
“19. sajandi inimene”
Üleminek romantismiajastust modernsesse ühiskonda tõi kaasa suuri murranguid. Ühiskond pidi lühikese aja jooksul kohanema industrialiseerimisest tingitud fundamentaalsete uuendustega. Raudteede kasutuselevõtt, töö- ja puhkeaja lahutamine ning linnade kasv muutsid inimese aja- ja ruumitaju. Käesolevas teoses vaadeldakse nende abstraktsete ühiskondlike muutuste taga seisvaid inimesi: teenijatüdrukuid, suurlinna elanikke, sisse- ja väljarändajaid, arste, töölisi, ettevõtjaid, kunstnikke, insenere, õpetajannasid ja […]
“1905. aasta Eestis. Massiliikumine ja vägivald maal. Sotsialistid ja terroristid. Mälestused. 3 raamatut”
1905. aasta revolutsioon oli pöördepunktiks eesti rahva ajaloos, andes võimsa tõuke ühiskonna uuenemisele ja valmistades ette teed Eesti riiklikule iseseisvusele. Esimest korda haaras võitlus vabaduse eest suuri inimhulki linnas ja maal. Tsaarivalitsus surus rahvaliikumise maha massiivse sõjalis-politseilise terroriga, karistussalkade ja sõjakohtute käe läbi hukkus sadu inimesi. Raamat “Massiliikumine ja vägivald maal” See raamat räägib 1905. […]
“1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis”
Mihkel Aitsam (1877-1953) oli koduloouurija ja ajaloolane, ajakirjanik ja prosaist, kirjutanud ka näidendeid. Sündinud Läänemaal Vigala valla Sääla küla Aitsamaa talurentniku peres. Pärast Velise kihelkonnakooli lõpetamist täiendas õpihimuline noormees end iseõppimise teel. Juba kooliõpilasena saatis “Olevikku” lühemaid kirjutisi koduvallast, aastatel 1894-1903 kogus Vigalast Jakob Hurdale rahvaluulet. Aastast 1900 sai temast ajalehtede “Valgus”, “Teataja” ja “Uudised” […]
“1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus”
Kirjanik, seltskonnategelane, õpetaja ja hilisem taarausuline, kuid 20. sajandi alul esmajoones kirglik sotsiaaldemokraat MARTA LEPP – 1927. aastani Marta Sophia Lepp-Kirschbaum, kirjanikunimega Sophia Vardi ning hiljem Maarda Utuste – sõndis 12. novembril 1883 Harjumaal Varbola vallas kooliõpetaja tütrena. /—/ Ilukirjandusteoste kõrval avaldas Lepp aastail 1922-1927 kolm köidet mälestusi: “1905. aasta romantika”, “1905. aasta järellained” ja […]
“1935 ja järgmised aastad”
Romaani “Arbati lapsed” järg. Sündmused toimuvad aastatel 1935 ja 1936.
“1939. Viimased rahupäevad”
Richard Overy “1939. Viimased rahupäevad” on suurepärane näide diplomaatilisest läbikukkumisest – sellest, kuidas mõne aastaga võib kõikuma lüüa raske tööga rajatud jõudude tasakaal, kui demokraatlikud riigid hakkavad diktaatoritest mänguritega läbi rääkima ja neile järeleandmisi tegema. Rahu iga hinna eest tähendab lõppkokkuvõttes, et lisaks eetiliste probleemide tekkimisele kujuneb varem või hiljem välja olukord, kus pole pääsu […]
“1941. aasta Eestis. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2006 6.”
Saateks Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhetest 1940-1941 Leho Lõhmus Eesti Rahvaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks 1940-1941 Aleksaner Tšapenko Küüditamised Eestis 1941. aasta suvel Meelis Maripuu Nõukogude võimusüsteemi lagunemine Eestis ja Nõukogude asutuste evakueerimine Venemaale 1941. aasta suvel. Peeter Kaasik Eestist saadetud Nõukogude langevarjurid Soomes suvel 1941 Juha Pohjonen Ülevaade 1941. aasta sõjasündmustest Eestis Toomas […]
“1945. Ühe aasta elulugu”
1945 oli maailma ajaloos pöördeline aasta. See oli viimane sõja-aasta ja esimene rahuaasta, miljonite juurtega mullast lahtirebitud inimeste jaoks tõeline nullaeg. Aastal 1945 seati maailm nendele rööbastele, kus ta on praegugi. Theo Sommer on kirja pannud selle saatusliku aasta liigutava biograafia, mis räägib inimeste ja riikide saatusest, sõjast ja diktatuurist ning meeletust tahtmisest alustada otsast […]
“1968 – aasta, mis raputas maailma”
1968. aasta kujundasid koos neli ajaloolist tegurit: kodanikuõiguste liikumise eeskuju, mis oli sel ajal nii uus ja originaalne; põlvkond, kes tundis end niivõrd erineva ja võõrdununa, et nad keeldusid tunnistamast mis tahes võimu; sõda, mida ühiselt üle kogu maailma niimoodi vihati, et see andis kõigile mässumeelsetele põhjuse sõda otsida; ning kõik see leidis aset ajal, […]

