Vabamüürlane… šamaan… prohvet… võrgutaja… petis… ketser… Kes see salapärane krahv Alessandro di Cagliostro ikkagi oli? Kas üleloomulike võimetega tervendaja ja maag või ohtlik šarlatan, kelle veidrad arusaamad ja mõjuvõim ähvardasid õõnestada mitme riigi monarhia aluseid?
Kindlasti oli Cagliostro tavatult karismaatiline inimene, kel õnnestus tõusta Sitsiilia tänavasulist Euroopa aristokraatia guruks ja iidoliks ning soetada endale vabamüürlase ja spiritistina terveid leegione andunud jüngreid. Olles müstiku ja alkeemikuna ühtviisi ülistatud ja vihatud ning oma vastastest alati sammu võrra ees, liikus Cagliostro ajastu kuulsaimate monarhide, vaimulike, kunstnike, teadlaste ja kurtisaanide seltskonnas, temast ammutasid inspiratsiooni Goethe, Mozart ja William Blake.
Kuigi Louis XVI laskis Cagliostro nn. kaelakee afääri pärast Bastille´sse heita ja Katariina Suur õõnestamise pärast Venemaalt välja kihutada, jätkas ta teistes Euroopa metropolides raugematu energiaga tegutsemist, murdis vastupandamatult südameid, asutas vaesekliinikuid, tõi moodi spiritistlikud seansid. Kuni selle mõistuseajastu suurima seikleja hukutasid kiriku raev ja ühe naise reetlikkus…
Iain McCalman sündis 1947. aastal Ida-Aafrikas Njassamaal (praeguse nimega Malawi), kus ta perekond on elanud XX sajandi algusest peale. Noore mehena rändas ta Austraaliasse, kus elab praegugi. Ta on rahvusvaheliselt tuntud kultuuriajaloolane, kelle kitsamaks erialaks on Euroopa XVIII sajandi ja XIX sajandi alguse rahvakultuur ning eriti selle “madal” kihistus.
Filosoofiadoktor McCalman on Austraalia Humanitaarteaduste Akadeemia president ning 1995. aastast ka Austraalia Riikliku Ülikooli Humanitaaruuringute Keskuse direktor. Ta on töötanud mitmes ülikoolis kodumaal ja mujal ning pälvinud kaalukaid auhindu nii silmapaistva teadlasena kui ka õppejõuna. Austraalia Ühenduse sajanda aastapäeva puhul pälvis ta 2002. aastal Federation Centenary medali. Ta on prestiižika stipendiumi Federation Fellowship stipendiaat. Iain McCalmani sulest on ilmunud uurimused “Käremeelsed allilma-prohvetid” (“Radical Undeground Prophets”), “Revolutsionäärid ja pornograafid Londonis 1795-1840” (“Revolutionaries and Pornographes in London, 1795-1840”) ja “Oxfordi teekaaslane romantismiajastusse” (“An Oxford Companion to the Romantic Age”).
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.