“Väikeriigis on iga tööandja ja ühiskonnategelane!” – see on ehk kõige olulisem mõte, mida järgisime, kui alustasime Eesti Tööandjate Keskliidu juubeliväljaande koostamist.
Teie käes on raamat, mis kirjeldab Eesti juhtivate majandus- ja tööstusjuhtide lugusid rohkem kui saja aasta jooksul. Kõiki portreteeritud inimesi iseloomustab soov arendada oma valdkonda, tahe eesmärke ellu viia, nupukas ja ebatavaline töövõime. Aga eelkõige siiski see, et nad olid kohalikud, maakondlikud või rahvuslikud eluliidrid.
Nende eluliidrite panuseta ei oleks meil praegu võimalust olla uhke selle üle, kuidas sõdadest räsitud Eesti 1920-1938 tõusis Euroopa üheteistkümnendaks parima elujärjega riigiks, seljatades sellega Soome, Austria, Itaalia, Tšehhoslovakkia, Iirimaa, Kreeka ja suure hulga teisi Euroopa maid. Tagantjärele tundub see uskumatu, aga samal ajal julgustav kogemus. “Meie esivanemad suutsid, see on võimalik!” peaks selle raamatu lugemisel olulise tundena talletuma ja tekitama motivatsiooni uutes liidrites.
50 aastaga võõra võimu all ei jäänud ettevõtlikkusest Eestis palju järele: ettevõtlikku inimest peeti riigi tasemel kurjategijaks, ettevõtmisi takistati, majanduse struktuur lõhuti. Praegustel juhtidel on tulnud taastada mitte ainult majandust, vaid ka ettevõtja mainet. Ja see on topeltkeeruline ülesanne.
Kümmekond aastat tagasi korraldatud uuringus hindasid 500 inimest üle Eesti selle aja arusaama sõnadest “ärimees” ja “ettevõtja”. Tulemused olid üllatavalt selged. Ärimees oli spekulant, kes ei taha maksta oma töötajatele palka ja kes võitleb ainult oma rahakoti eest. Ettevõtja oli samal ajal inimeste teadvuses vägagi positiivne kodanik – keegi, kes loob töövõimalusi, arendab kohalikku elu ja toetab erinevaid ettevõtmisi. Kui uuringus paluti kirjeldada, kuidas erineb ärimehe ja ettevõtja igapäevatöö, jäädi aga vastamisega hätta.
Imeline Ajalugu
Imeline Teadus
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.