Ühed peavad teda maa päästjaks, teised KGB agendiks…
Raija Oraneni ajalooline diloogia – “Mees nimega Kekkonen” (2011) ja “Kõige taga on Kekkonen” (2013) – loob ilukirjanduse vahenditega tõetruu pildi Soome pikaajalise presidendi Urho Kaleva Kekkoneni võitlusteest viimase suursõja ajal kõrvale tõrjutud poliitikust armastatud ja vihatud riigijuhiks.
Suur-Soome ideed toetanud ja oma veneviha poolest tuntud Kekkoneni poliitilistest veendumustes toimus Jätkusõda ajal kannapööre, Saulusest sai Paulus, ja soomestumispoliitika looja. Kas taotles Kekkonen vahendeid valimata võimu, et päästa Soome või teostas ta üksnes oma auahnet võimuiha? Urho Kekkoneni rollist Soome ajaloos ja välispoliitikas ei leiata üksmeetl tänapäevani: ühed peavad teda maa päästjaks, teised KGB agendiks.
Raija Oraneni raamat kirjeldab kaasahaaravalt erandlikku inimest erandlikes olukordades – meest nimega Kekkonen. Diloogia esimene osa katab ajaliselt perioodi 1940. aastate algusest 1960-ndate alguseni, pakkudes sisevaadet Kekkoneni ja tema lähikondlaste poliitilistesse intriigidesse, Kekkoneni tegevusse rahvusvahelisel areenil ning ka viriilse presidendi perekonna- ja armuellu.
Raija Oranen (s 1948) on kirjutanud palju romaane, novelle, lasteraamatuid, näidendeid, stsenaariume ning kuuldemänge. Laiemale publikule on Oranen tuttav just teleseriaalide ja ajalooliste romaanide kaudu.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.