“Rooma kirjanduse antoloogia”

“Rooma kirjanduse antoloogia” ülesanne, nagu talle eelnenud “Kreeka kirjanduse antoloogia” omagi, on tutvustada eesti lugejale emakeelses tõlkes antiikkirjanduse suurteoseid: ehkki mõeldud eeskätt õppevahendiks ülikoolile, on ta adressaadiks siiski hoopis laiem üldsus. “Rooma kirjanduse antoloogia” väljaandmise plaan küpses juba eelmise antoloogia koostamise käigus TRÜ klassikalise filoloogia ja Lääne-Euroopa kirjanduse kateedris prof. V. Alttoa ja dots. R. Kleisi eestvõttel; töö on aga kestnud just vastava teostajate kaadri koormatuse ja nappuse tõttu läbi pooleteise aastakümne. Üks parimaid nõuandjaid selle töös, K. Reitav, kellelt kõigil asjaosalistel midagi küsida oli ja abi saamata ei jäänud, lahkus juba 1961. aastal. Tõlkijateski pole enam meie seas Fr. Puksoo ja A. Sang.
Koostamise printsiibid olid enam-vähem samad mis “Kreeka kirjanduse antoloogia” puhul – anda võimalikult terviklikke teoseid või nende ulatuslikumaid osi, vähem lähtudes krestomaatiate katkendite-printsiibist.
Aine on jagatud nelja perioodi. Arhailise perioodi kirjandusest, mis meieni on jõudnud peamiselt katkenditena, on antud mõnede ulatuslikumate Enniuse fragmentide kõrval piisavad näited sel ajal õitsenud komöödiast. Rooma kirjanduse kõrgaeg, meie ajaarvamise eelne sajand, nn. kuldne ajastu, on esindatud kõige täielikumalt. Järgnev periood Augustuse surmast aastal 14 m.a.j. kuni Hadrianuse surmani aastal 138, nn. hõbedane ajastu, on kirjanduslikult õige kirev; kogu selle mitmekülgsust ei suuda käesolev valik vahendada. Kirjanduse langusaega, nn. vaskset ajastut, iseloomustab võitlus traditsioonilise vana ja juba küpsevate uute, keskajale lähenevate elementide vahel; viimaste seas pole kaugeltki viimasel kohal laialt leviv kristlus. See võitlus peaks küllaldaselt kajastuma antoloogias esitatud palades.