… Suvesõja sündmused Saaremaal erinevad suuresti mandril toimunust. Saar oli tihedalt täis Punaarmee ja Balti laevastiku vormikandjaid ning seetõttu ei õnnestunud saarlastel saavutada 1941. aasta suvel ja sügisel taolisi edusamme nagu Mandri-Eestis. Kuid seda olulisem on välja selgitada ja jäädvustada need vaprad mehed ja naised, kes eluga riskides võitlesid punaokupantidega, varjasid end NKVD püüdjate eest, kaitsesid oma talusid ja vara hävituspataljonlaste eest.
Käesolevas teoses on ulatuslikult kasutatud Saksa okupatsiooni ajal Omakaitse staabi kogutud andmeid, mille põhjal koostati mitu suuremahulist aruannet. Samuti on kasutatud aastatel 1939-1944 Saaremaal ilmunud ajalehtedes “Meie Maa” ja “Saarte Hääl” avaldatud artikleid ja surmakuulutusi.
Lähtudes kuldsest reeglist – ära kuulata ka vastaspool – on autor kasutanud katkendeid ka NSV Liidu okupatsioonivõimude käsilaste pärast sõda ilmunud mälestusi, mille usaldusväärsus võib olla küll vaieldav, kuid kus leidub üksikuid detailseid kirjeldusi ja põhjendusi oma kuritegudele. Mõrvatud, arreteeritud ja küüditatud saarlaste andmete kogumisel on lähtutud peamiselt sellistest teatmeteostes nagu “Poliitilised arreteerimised Eestis 1940-1988” raamatud I ja III (ilmunud aastatel 1996 ja 2005 Tartus) ja Endel Püüa põhjalikust uurimusest “Punane terror SDaaremaal 1941. aastal” (Kuressaare, 2006). Võimalusel on nimele lisatud sünnikoht, sünniaeg ja surmakoht ning surmaaeg. Ohvitseride puhul on vajadusel täpsustatud andmeid Eesti Sõjamuuseumi ohvitseride andmebaasi “Eesti ohvitserid 1918-1940” abil, samuti kastuatud Heino Prunsveldi raamatut “Sõjasurmad aastatel 1939-1945. Eestlased ja eesimaalased, kes langesid, surid ja jäid teadmata kadunuks Teise maailmasõja rinnetel.” (Tallinn, 2013).
…
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.