Suurteos, mille on kirjutanud juhtivaid strateegiaeksperte maailmas, kes on aastakümnete jooksul teaduslikke ja praktilisi kogemusi hankinud. Panoraamne käsitlus ja ja süntees strateegia rollist maailma tsivilisatsioonides alates antiiksest Kreekast ja lõpetades tuumarelvade ajastuga.
“Strateegia ajaloos” käsitleb Sir Lawrence Freedman, maailma juhtivaid autoriteete sõjapidamise ja rahvusvahelise poliitika alal, strateegilise mõtlemise hiidpikka ajalugu vaibumatult paeluvas ja inspireerivas laadis. Me näeme, kuidas strateegia valdamine on kõikidel meie tegevusaladel hädavajalikuks muutunud. Freedmani teos on ebahariliku haardega. Ta alustab üllatavalt rafineeritud strateegiast, mida esikloomaliste kollektiivides harrastatakse, ning liigub sealt “Ilisase” vastandlike strateegiatega kangelase Achilleuse ja Odysseuse lahingutandrile, Sun Zi ja Machiavelli strateegiliste nõuannete juurde, arutab parun Henri de Jomini ja Carl von Clausewitzi suuri edusamme sõjanduses, klassivõitlusel rajaneva revolutsioonide strateegiasse, ning panust, mille annavad autoriteetsed ühiskonnateadlased, kes praegugi strateegiat edendavad. Autor märgib, et strateegia põhiküsimus on see, kas me suudame oma keskkonda kujundada ja manipuleerida nii, et me ei lange vääramatute jõudude ohvriks. Freedman tõendab ikka ja jälle, et meie keskkonna möödapääsmatult ennustamatud tegurid – juhuslikud sündmused, vastaste jõupingutused, sõprade eksisammud – muudavad strateegia keerukaks ja dramaatiliseks. Sõjaväed, korporatsioonid või riigid kulgevad harva ühest ülevaatlikust olekust teise. Peaaegu alati satutakse ühest seisundist teise, mida pole osatud täpselt ette kujutada. Säärane liikumine nõuab valmisolekut nii algse strateegia kui ka lõppeesmärgi ümberhindamiseks. Käesolevast raamatust võrsub mõistmine, et strateegia olgu paindlik ja muutumises. Aluseks tuleb võtta lähtepunkt, mitte lõppeesmärk. Võrratu ülevaade kõige silmapaistvamatest strateegiateooriatest ajaloos.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.