“Tallinna ajalugu I-IV. 4 raamatut”

1. Raamat 1561. aastani
   Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse I köide hõlmab ajajärku alates vanimast geoloogilisest minevikust kuni linna minekuni Rootsi võimu alla Vene-Liivimaa sõja ajal 1561. aastal Nende kaante vahele mahub ülevaade muinasaegsest asustusest, linna tekkimisest 13. sajandi esimesel poolel, keskaegse Tallinna õiguskorrast, rahvastikust, poliitilistest sündmustest, kaubandusest, käsitööst, kiriku- ja kultuurielust jpm. Raamatusse on koondatud nii varasemates uurimustes sisalduvad teadmised kui ka ajaloolaste ja arheoloogide uusimad avastused.
2. Raamat 1561 – 1710
   Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse II köide hõlmab aega alates linna minekust Rootsi võimu alla Vene-Liivimaa sõja ajal 1561. aastal kuni Vene võimu alla langemiseni Põhjasõja ajal 1710. aastal. Sellele ajajärgule on pitseri jätnud sõjad, taudi ja näljahädad, ent seda ilmestasid ka saavutused vaimuelus ja hariduses. Nende kaante vahel mahub ülevaade linna majandusest, haldusest ja õiguskorras, kaubandusest, käsitööst, kultuuri- ja kirikuelust jpm. Raamatusse on koondatud nii varasemates uurimustes talletatud teadmised kui ka värskeimad leiud arhiiviallikatest.
3. Raamat 1710-1917
   Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse III köide hõlmab aega alates linna minekust Vene võimu alla Põhjasõja aja 1710. aastal kuni tsaariaja lõpuni 1917/18. aastal. Pärast laastavat Põhjasõda, mis tõi kaasa linnaelanike arvu drastilise vähenemise, tuli linnavõimul kohaneda uue poliitilise olukorraga ja üha enam arvestada keskvõimu nõudmistega. Kasvas vene rahvusest elanike ning vene keele osatähtsus. Selle ajajärgu viimastel aastakümnetel arenes Tallinn osalt veel keskaegsete majandusvormidega tagasihoidlikust provintsilinnast moodsaks tööstuskeskuseks. Linna rahvaarv mitmekordistus, seisuslik valitsemiskord asendus demokraatlikumaga. Nende kaante vahele mahub ülevaade Tallina haldusest ja valitsemiskorrast, poliitilisest elust, rahvastikust, majandus-, haridus-, kultuuri- ja seltsielust jpm. Raamatusse on koondatud nii senistest uurimustest ammutatud teadmised kui ka värskeimad leiud arhiiviallikatest.
4. 1917-2019
   Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse viimane köide hõlmab ajajärku alates Eesti Vabariigi sünnist Esimese maailmasõja lõpul 1917/18. aastal kuni 2019. aastani. Seda perioodi iseloomustavad mitmed pöördelised sündmused Eesti ajaloos. Iseseisva Eesti Vabariigi pealinna arengu katkestasid 1940. aastal Nõukogude ja aasta hiljem sellele järgnenud Saksa okupatsioon. Pärast Teise maailmasõja lõppu jäi Eesti annekteerituna NSV Liidu koosseisu. Järgnesid rasked kohanemisaastad Eesti NSV-s, drastilised muutused linna rahvastikus; majandus- ja kultuurielu jätkus hoopis uutes tingimustes. Eesti iseseisvuse taastamine 1991. aastal tähendas ulatuslikke ümberkorraldusi kõigis eluvaldkondades ning lõi eeldused moodsa linnakeskkonna kujundamisele. Nende kaante vahele mahub ülevaade Tallinnas aset leidnud poliitilistest sündmustest, linna majandusest, rahvastikust, hariduselust jpm. Raamatusse on koondatud varasemate uurimuste tulemused, uued leiud arhiiviallikaist ja publitsistikast, samuti värskeimad statistilised andmed.

… Nii pika ajavahemiku käsitlemine nõuab ajalist liigendamist, seetõttu on väljaanne jagatud neljaks köiteks. Esimene köide hõlmab perioodi esiajast kuni 1561. aastani, teine aastaid 1561-1710, kolmas aastaid 1710-1917 (pole veel ilmunud) ja neljas aastaid 1917-2019(pole veel ilmunud). Igal perioodil on oma iseloomulikud tunnused, mis varasemal või hilisemal ajal puuduvad või on tähtsusetud. Mis tahes periodiseerimine on mõneti meelevaldne. Ka Tallinna minevikus on võimatu välja tuua ajavahemikke, mis oleksid enam-vähem võrdsed nii pikkuselt kui ka sündmuste ja protsesside sisuliselt kaalult. Ajavahemik, mille koht kirjalikke allikaid ei tunta või on need üksikud ja vähe usaldusväärsed, ainelised allikad aga jäävad mitmeti mõistetavaks, moodustab Tallinna esiaja. Sel perioodil Läänemere piirkonnas suuremaid linnu ei olnud, esimesed linnalised keskused Põhja-Saksamaal (nt. Lübeck) ja Skandinaavias (nt. Visby, Lund) olid aga alles arengu varases järgus. Võib küsida, kas seda aega saab üldse käsitleda Tallinna ajaloo osana ja pidada esiajaloolist asustust Tallinna lähiümbruses hilisema linna tekke eelduseks. Kui tegu ei olegi ehk Tallinna linna ajalooga kitsamas mõttes, on see igal juhul selle maa-ala ajalugu, kus täna asub Tallinna linn.
Esiajal on käesolevas väljaandes siiski vaid sissejuhatav osa. Esimese köite põhiraskus langeb Taani ajale (1219-1346) ja orduajale (1346-1561) – Tallinna keskaja ajaloole, mis tinglikult algab Taani vallutusega ning lõpeb Saksa ordu Liivimaa haru likvideerimise ja Tallinna minekuga Rootsi võimu alla Vene-Liivimaa sõja ajal. See oli Tallinna jaoks suhtelise autonoomia periood ning just siis kujunes välja vanalinna tuumik oma preaguseni säilinud kujul. Nagu teistele keskaegsetele linnadele, nii oli ka tollasele Tallinnale iseloomulik religiooni tähtsus igapäevaelus ning seisuslike piiride ja tavaõiguse olulisus.
Rootsi ajal muutus keskaegne kaubalinn järk-järgult suurriigi provintsilinnaks, mille elukorraldust hakkasid üha enam mõjutama tsentraliseeritud riigi seadused ja poliitika ning uusaegsed majandus- ja kultuurivormid. Samas säilitas Tallinn sel ajal siiski suure osa oma keskaegsest välisilmest, õiguskorrast ja elukorraldusest.
Põhjasõja (1700-1721) tulemusena vahetus Rootsi keskvõim Vene tsaaririigi võimu vastu. Tsaariaja esimest pooltteist sajandit iseloomustab suures osas varasemat tendentside jätkumine, mis tähendas linnale nii tsentraliseeritud riigi nõudmistega arvestamist kui ka püüdu säilitada oma senine autonoomia. Tsaariaja viimaseid aastakümneid tähistavad suured muutused: majanduse areng tõi kaasa moderniseerumise ja rahvastiku hüppelise kasvu.

…