Seksuaalmõrvarid läbi aegade.
1978. aasta detsembris, kui seksuaalmõrvarite uurija Robert Ressler oli koos perekonnaga teel jõulupuhkusele Chicagosse, ehmus ta raadioteadet kuuldes. Chicago eeslinnas Des Plaines´is, sealsamas lähedal, kus ta ise oli üles kasvanud, leiti ühe maja aiast laibad. Politsei oli alles väljakaevamisi alustanud ning arvati, et õudsete leidude arv võib veel kasvada. Ressler kiirustas sündmuskohale.
Laviin oli veerema pääsenud 11. detsembril 1978. Elizabeth Piest, kellel oli sel päeval sünnipäev, ootas oma 15-aastast poega Robertit, et sõita koju sünnipäevapeole. Robert tahtis veel ühe ehitusettevõtjaga läbi rääkida ja pidi siis kohe tulema. Mees oli lubanud Robertile tööotsa, millega ta võis teenida kaks korda rohkem kui pudukaupluses, kus ta siiani ametis oli. Kuna poiss ei ilmunud välja, muutus ema rahutuks. Ta sõitis koju ja helistas politseisse. Politseinikud püüdsid teda rahustada – olevat täiesti normaalne, et poisid kojutulekuga veidi viivitavad. Kui ka keskööks poisist mingit elumärki polnud, ei suutnud missis Piest enam politseinike rahustavate argumentidega leppida, vaid nõudis, et korravalvurid alustaksid kohe tema poja otsimist.
Chicagos ja selle ümbruses teatatakse aastas umbes 20 000 inimese kadumisest. Umbes 90% kadumajäänutest ilmuvad mõne tunni või päeva pärast jälle välja ning seepärast ei kiirusta politsei ka otsimisaktsioonidega. Kuid seekord tegi detektiivide ülemus Joe Kozenczack erandi. Tema poeg oli Roberti koolikaaslane ning ta tundis Robertit kui usaldusväärset poissi, kes niisama lihtsalt koju tulemata ei jätaks. Midagi pidi olema juhtunud!
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.