“Üldine kunstiajalugu”

Visuaalsete kujundite ajalugu on väga pikk. Inimkonna ajalugu algas tööriistade valmistamisest ja kiviaja tööriistad on esimesed visuaalsed kujundid. Osa visuaalsetest kujunditest on inimkonna hilisemal arengul loodud kas ainult või peamiselt vaimse ja hingelise tähenduse väljendamiseks ning selliseid kujundeid on hakatud nimetama (visuaalseks) kunstiks. Kujundeid on peetud kunstiks ka siis, kui nende vormis on nähtud avalduvat mõnda seaduspära (näiteks rütmi ja loovat sümmeetriat) või kui neis on saanud tajuda eriliselt meisterlikku materjalitöötlust. Kunsti ja mittekunsti piir on kujundite ajaloos olnud ebamäärane ning pidevalt muutunud. Enam-vähem püsivaks saab pidada ainult suhteliselt lühikest aega valitsenud määratlusi, näiteks Läänemaailmas viimase paari-kolme sajandi vältel levinud arusaamist visuaalse kunsti ülesannetest, piiridest ja liikidest.
Suhteliselt püsivate ja paigal seisvate (staatiliste) kujundite kunsti (millest kirjutatakse selles raamatus) kõrval on olemas ka teistsuguseid kujundeid ja neile toetuvaid kunste. Keelekujundeid kasutab kirjandus, helisid muusika ja liikuvaid visuaalseid kujundeid näeme tantsus, teatris, filmis, videos. Sõna “kunst” üks, laiem tähendus ühendab kõik need nähtused, mida sel puhul nimetatakse kunstiliikideks. Kunstiliigid on ajaloo vältel muutnud oma tähendust ja piire, vahel on nad üksteisega rohkem liitunud ja segunenud, teine aga üksteisest eemaldunud. Nagu öeldud, käsitletakse selles raamatus vaid visuaalseid staatilisi kujundeid kasutavaid kunste. Tihti on nende kohta kasutatud sõna “kunst” kitsamas mõttes ja nõnda tehakse ka käesolevas raamatus.

…