“Vana Virumaa ehitised ja inimesed”

Virumaa on Eesti põline muinasmaakond, mis asub Põhja-Eesti idapoolses osas Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Virumaa asustuse jäljed ulatuvad aega umbes kümme tuhat aastat tagasi. 1220. aastal vallutasid Virumaa (Vironia, Vyronia) taanlased ja ristisustasid seal elanud eestlased. Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõppedes liideti Virumaa Taani kroonile kuulunud Eestimaa hertsogkonna koosseisu. 1343. aastal puhkes Põhja-Eestis eestlaste ülestõus ning Virumaal tapeti kõik sakslased ja taanlased, kes kätte saadi. 1346. aastal müüs Taani kuningas oma valdused Eestis Saksa ordule, kes omakorda müüs need edasi Liivi ordule. Kiriklikult kuulus Virumaa Tallinna piiskopi tegevuspiirkonda. Vene-Liivi sõja algul, 1558. aastal langes Virumaa Vene võimu alla. 1581. aastal läks Rootsi riigi koosseisu, kus omandas haldusüksuse – kreisi (maakonna) – staatuse. Põhjasõja ajal oli Virumaa sõjatander ja 1710. aastal liideti Vene riigiga, kus ta oli üks Eestimaa kubermangu maakond. Narva kuulus Peterburi kubermangu alla kuni 1917. aastani, kui ta ühendati Eestimaa kubermanguga. I maailmasõja ajal okupeeris Virumaa 1918. aastal keiserlik Saksamaa ja seejärel Vabadussõja algul Nõukogude Venemaa. Jaanuaris 1919. tõrjus Eesti sõjavägi Punaarmee Virumaalt välja. Eesti Vabariigis oli Virumaa administratiivne ja omavalitsuslik üksus. Nõukogude okupatsiooni ajal maakonnad kaotati ning 1950. aastal jagati Viru maakond rajoonideks. 1990. aastal moodustati ajaloolise Virumaa idaosas Ida-Viru maakond keskusega Jõhvis ja lääneosas Lääne-Viru maakond keskusega Rakveres.