“Mälestusi Johannes Käbinist”
Eesti NSV juhtivat tegelaste elu ja tegevuse kohta teadis avalikkus põhiliselt vaid seda, mida lasi paista kommunistliku partei kontrolli all olev ajakirjandus. See näis koosnevat peaaegu ainult nii sisult kui ka vormilt ette kirjutatud rituaalide täitmisest. Ka hiljem on vaid mõni üksik neist soovinud oma eluteele tagasi vaadata või leidnud tähelepanu kunagiste kolleegide vähestes mälestustes. […]
“Märgitud mees”
NKVD kuritööd Eestis aastail 1940-1941 Tiiu Põld on sündinud 27. aprillil 1945. aastal Tallinnas. 1981. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. 1974. aastast on ta töötanud ajakirjanikuna ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid, Sõnumileht ja Postimees, kirjutades põhiliselt juriidilistel teemadel. (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Meie kindral”
Meie kindralit, Nõukogude armee 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpuse komandöri Lembit Pärna teavad kõik. Lembit Pärna sõjakaaslased kindral Karl Aru ja polkovnik Feodor Paulman on kirjutanud raamatu korpuse mehise komandöri kindralleitnant Lembit Pärna elust, õpinguist sõjaväeakadeemiates, karmidest võitluspäevadest Suures Isamaasõjas ning kindrali hilisemast pedagoogitööst Moskva sõjaväeakadeemias. Illustreeritud arhiivifotodega.
“Mereväe soomepoisid”
«Üle 10% soomepoistest teenis mereväes, kuid nimetatud raamatus on nende kohta pakutud maht tunduvalt väiksem. Soomepoisid on maaväekeskne teos. Sellest tekkis mõte meremeeste osa jõudumööda täiendada. Me ei suuda teha seda nii teadusliku täpsusega, nagu E. Uustalul ja R. Mooral on õnnestunud, sest aeg on mälestusi üha enam ähmastanud. Kutsusime kõiki mereväe soomepoisse oma mälestusi […]
“Metsalise märgi all”
Rabasaarel, kilomeetreid küladest ja teedest eemal, istuvad lõkketule ümber habetunud mehed. Siin on metsakülade talupoegi, kes keeldusid hobuseid andmast; pastor, kes põgenes läbi akna miilitsa käest; üliõpilasi ja koolipoisse, keda sõda linnadest välja kutsus; rühm lennuväeohvitsere, kes tulid koos veoautoga, ja õlitehase insener, kaasas kaks kütjat. Kõik sirge seljaga mehed, kellel kas eelmisest sõjast tuleristsete […]
“Metsavennad”
Keegi ei kuule meid – sõnastas kirjanik Valev Uibopuu oma 1940-41 Eestis toimunut kirjeldava raamatu pealkirja. Sama mõte läbis mu pead, istudes ühe Ameerika kõrgkooli esinduslikemaist esinduslikuimas raamatukogus riiuli ees, kuhu olid koondatud raamatud partisanisõjast, geriljataktikast ja vastpanuliikumiste ajaloost üle kogu maailma. Naiivne oleks olnud loota leida nende sadade raamatute seast mõnda teost Ida-Euroopas peale […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Mitme näo ja nimega”
Einar Sanden vaatleb käesolevas dokumentaalteoses oma isiklike kokkupuudete ja olemasolevate andmete põhjal Arthur Hamani reeturlikku tegevust meie rahvuskaaslaste keskel. Autor püüab heita valgust ka mitmele seni selgitamata küsimusele, millele on viimase kahekümne aasta jooksul otsitud vastust. Miks tühistas Nikita Hruštšov oma visiidi Skandinaaviasse, mis pidi toimuma augustis 1959? Millistest allikatest pärinesid need andmed, mida Nõukogude […]
“Moemaja”
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.-80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed […]
“Nad täitsid käsku. Eesti ohvitseride saatus”
See raamat on sündinud 45-aastase töö tulemusena. Algselt olid autori käsutuses ainult suusõnalised mälestused. Hiljem lisandusid neile kirjalikud allikad: kolonel Georg Leetsi kirjapandud “Mälestused” (ilmusid “Loomingus” nr. 7 ja 8/1989), kapten Harald Rootsi “Kui võtluseta murdus mõõk” (avaldati Kanadas 1993), reamees Fjodor Beresini “Krasnojarsk-Dudinka-Norilsk-Taišet-Mariinsk-Džezkazgan-Koktšetav” ja leitnant Alfred Tiru päevik (ilmus ajalehes “Rahva Hääl” 15. juunil […]
“Nad võitlesid nagu kaardiväelased”
Autor meenutab Velikije Luki vabastamislahinguid, kusjuures peatähelepanu on pühendatud 249. eesti laskurdiviisi üksiku õppepataljoni kangelaslikule võitlusele.
“Nõukogude aeg ja inimene. Meie mälestused”
Nõuka-ajast rääkimine ei ole selle taganutmine ega idealiseerimine. See oli meie lapsepõlv, õpiaeg, töö- ja pereelu algus. Iseküsimus, kuidas see aeg meid mõjutas, meisse ladestus. Igal inimesel on oma ajaga emotsionaalne side ja ainukordsed mälestused, mille liitmisel võib tekkida huvitav üldistus. See raamat ongi pooldokumentaalne katse kollektiivse mälu abil korrastada ja sõeluda nõuka-aega. Et see […]
“Nõukogude Eesti”
Teos on koostatud “Eesti Nõukogude Entsüklopeedia” teaduslikes toimetustes peamiselt ENE-s ilmunu alusel. Autorid on artiklid ümber töötanud ja uuendanud, lisatud on uusi faktie ja arvandmeid. (Paberkaaned puuduvad)
“Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud”
Teise maailmasõja ning sellele eelnenud ja järgnenud okupatsioonide tekitatud keskkonnakahju oli väga suur. Toimunu rahalist väärtust on raske hinnata. Kuid kes suudaks kokku arvata kümnete tuhandete tapetud ja sandistatud ning sadade tuhandete muserdatud inimhingede hinda… Raamatu kaanel nurgad “maas”.
“Päevast päeva”
See on eestlaste kultuurielu ja ühiskondlikku tegevust päevaraamatu kujul jälgiv teos, oma laadilt vaheldusrikas, paljudesse sektoritesse ulatuv, mitmeid ajanähtusi haarav. Aga selles ei puudu ka eaka, seejuures väga vitaalse ning liikuva autori enese hingeeluliste küsimuste tõstatamine – samade probleemide ja mõtete käsitlemine, mis iga inimest varem või hiljem paratamatult puudutab. – Elu on huvitav ning […]
“Pagulaskodud kasvatusmuresid”
Selle üle võidakse vaielda, kas laps sünnib inglina või metsalisena siia ilma. Tegelikult näeme küll palju sagedamini, et mitte päritud patud ega halbus, vaid patuseks rikutud ja halvaks moonutatud laps on meie kodude mureks. Ja selles peaksid vist kõik ühinema, et last on vaja kasvatada ja et kasvatusest kodus enne kõike just sõltubki lapse hingeline […]
“Paide spordialmanahh 1964”
Sisukord – Lehekülgi spordiühingute tegevusest – Ringi ümber kodurajooni – Spordialad – Vilja mitmest salvest (Raamatus on pühendus)
“Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises”
Meenutusi aastatest 1941-1944. Uno Andrussoni (1916-2003) raamat seiklusrohkete meenutustega aastatest 1941-1944 on sarja “Aja lood” teine raamat. Esimeses osas satub autor 1941. aasta juunis kommunistliku võimu esindajatega vastuollu ja varjab end kuni sakslaste tulekuni Rannamõisa ja Merivälja tühjades suvilates, pääsedes tabamisest mitmel korral üle noatera. Teine osa algab septembriga 1941, mil Andrusson astub taasasutatud Eesti […]
“Pommid öisest taevast. Öölahingulendurid idarindel”
Ajaloohuviline lugeja on enamasti kuulnud nende lendurite tegevusest II maailmasõja ajal, kes kasutasid oma lahingulendudel moodsaid lennukeid. Need olid õhusõja “ässad”. Kuid mõlema vaenupoole lennuväes oli palju selliseid lendureid, kes täitsid oma sõdurikohust vanadel, kehvasti relvastatud või isegi relvastamata lennukitel. Need lendurid tegutsesid tavaliselt öösel, sest päeva ajal oleks selliste lennukitega üle rinde lendamine olnud […]
