“Korpusepoisid”
Autorid – Tiit Noormets, Toe Nõmm, Hanno Ojalo, Olev Raidla, Reigo Rosenthal, Tõnis Taavet, Mati Õun. Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikmete koostöös valminud faktirohke uurimus eesti sõjameeste sunnitud sõjateest Punaarmee rahvuslikes üksustes Teises maailmasõjas 1940-1945. Arhiivimaterjalidele, seniavaldatud käsitlustele ja osalejate mälestustele tuginev, rohkete seniavaldamata fotodega varustatud raamat käsitleb eestlaste võitlust Territoriaalkorpuses ja Laskurkorpuses, samuti mobiliseeritute, […]
“Kõrsumise aastad. Kirjanduslik kogumik 1972-1988”
Aulik lugeja! Teist korda Eesti Põllumajanduse Akadeemia ajaloos astuvad kirjutamislustist nakatunud autorid Eestimaa lugeja ette. Eelmine almanahh ilmus 1972. aastal ja hõlmas loomingut aastatest 1951-1971. Tore, et toonaste autorite hulgas on tänaseid tunnustatud kirjamehi (Heino Kiik), ajakirjanikke (Olev Anton, Valentin Rajasaar, Helju Rauniste, Endel Univer, Hendrik Relve, Andres Lill), aga ka teenekaid teadusmehi (Toomas Frey). […]
“Kuidas valitseti Eesti NSV-d”
“Kuidas valitseti Eesti NSV-d” on põhjalik ja paljuski seni uurimata arhiiviainesel – EKP Keskkomitee büroo materjalidel – põhinev uurimus. Autor otsib vastust küsimusele, mismoodi valitseti Eesti NSV-d nõukogude okupatsiooni algusaegadel, ajavahemikus 1944-1956. Põhitähelepanu pööratakse istungite stenogrammidele, mis lisavad nii mõndagi põnevat meie senistele teadmistele ja lasevad tollal sündinud otsuseid ja nende tagamaid uues valguses näha. […]
“Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953”
Loovintelligentsi represseerimise peamine vorm polnud mahalaskmine, vangipanek ega orjatöölaagrisse saatmine, kuigi ka seda tuli ette, ja mitte vähe. Peamine oli terve etnilise, sotsiaalse ja professionaalse tunnusega rühma vaimne sandistamine, mis samuti on inimsusevastane kuritegu. Loomingulise tegevuse katkestamine tähendas kutsetöö keeldu, millega kaasnes avalik mõnitamine ja häbiposti panek. Ühiskonnas ja loomeliitudes valitses üldise hirmu ja hüsteeria […]
“Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt”
Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mäelstusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina “Valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. “Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada […]
“Kuramaa 1945. Eesti laskuskorpuse viimane lahing.”
8. eesti laskurkorpuse võitlused Kuramaal 1945. a kevadel on jäänud seni suurema tähelepanuta. Kas need olid korpuse jaoks võidukad või lõppesid hoopis kaotusega? Üle tuhande eesti sõjamehe puhkab sellest ajast ühishaudades Läti mullas. Kuramaa pealetungioperatsiooni näidatakse raamatus nii lihtsõdurite kui ka kõrgemate ohvitseride vaatenurgast, kasutades rohkelt mälestuskatkeid, samuti vene, eesti, saksa ja läti allikaid. Raamat […]
“Lakewoodi Eesti Ühing 1945-1965”
II Eesti laulupäev USA Idarannikul XI Eesti mängud USA Idarannikul Lakewood, N. J. 1965 Trükiks korraldanud Aleksander Prima Keelelisi nõuandeid Karl Koljo´lt Masinakiri – Vaike Kiin
“Langevarjurina Eestis”
Selle raamatu kaante vahel on toodud inglase Ronald Sethi (eluaastad 1911-1985) jutustus Teise maailmasõja päevilt. Seth paisati 1942. aasta oktoobris Briti luure diversandina lennukilt Põhja-Eesti rannikule, et organiseerida sakslastevastast sabotaaži, ent operatasioon ebaõnnestus ja Seth püüti kiiresti sakslaste poolt kinni. Tal õnnestus imekombel ellu jääda ja 1945. aasta aprillis läbi Šveitsi ja Prantsusmaa Inglismaale tagasi […]
“Maakorraldajad: Kremli võimumehed Eestimaal maid ja inimsaatusi korraldamas”
Selle raamatu autor Lembit Anton oli ise alates 1944. aasta sügisest Virumaal maakorraldaja ja maamõõtja. Ta on oma silmaga näinud ja isiklikult viibinud paljude nende sündmuste juures, mida ta siin kirjeldab. Ta nägi neid kannatusi, mida venelaste maareform eesti rahvale tõi. Ta nägi ka neid kuritegusid, mida vene kommunistid ja nende eesti soost käsilased korda […]
“Maarjamaalt marjamaale”
Nihits – vist igaüks meist, kes on aastakümnete jooksul lugenud eesti pagulasajalehti, tunneb seda nime. Alates aastast 1947 on selle pseudonüümi all ilmunud ligemale veerandtuhat vestepala. Üldsusele on aga ka see teadmata, et sama kirjamees on samuti nimimärk -kk taga, kelle kirjutusi leidub meie ajakirjanduses peaaegu igal nädalal. Arnold Kokk sündis 21. mail 1914 Vihula […]
“Mälestusi Johannes Käbinist”
Eesti NSV juhtivat tegelaste elu ja tegevuse kohta teadis avalikkus põhiliselt vaid seda, mida lasi paista kommunistliku partei kontrolli all olev ajakirjandus. See näis koosnevat peaaegu ainult nii sisult kui ka vormilt ette kirjutatud rituaalide täitmisest. Ka hiljem on vaid mõni üksik neist soovinud oma eluteele tagasi vaadata või leidnud tähelepanu kunagiste kolleegide vähestes mälestustes. […]
“Märgitud mees”
NKVD kuritööd Eestis aastail 1940-1941 Tiiu Põld on sündinud 27. aprillil 1945. aastal Tallinnas. 1981. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. 1974. aastast on ta töötanud ajakirjanikuna ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid, Sõnumileht ja Postimees, kirjutades põhiliselt juriidilistel teemadel. (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Metsalise märgi all”
Rabasaarel, kilomeetreid küladest ja teedest eemal, istuvad lõkketule ümber habetunud mehed. Siin on metsakülade talupoegi, kes keeldusid hobuseid andmast; pastor, kes põgenes läbi akna miilitsa käest; üliõpilasi ja koolipoisse, keda sõda linnadest välja kutsus; rühm lennuväeohvitsere, kes tulid koos veoautoga, ja õlitehase insener, kaasas kaks kütjat. Kõik sirge seljaga mehed, kellel kas eelmisest sõjast tuleristsete […]
“Metsavennad”
Keegi ei kuule meid – sõnastas kirjanik Valev Uibopuu oma 1940-41 Eestis toimunut kirjeldava raamatu pealkirja. Sama mõte läbis mu pead, istudes ühe Ameerika kõrgkooli esinduslikemaist esinduslikuimas raamatukogus riiuli ees, kuhu olid koondatud raamatud partisanisõjast, geriljataktikast ja vastpanuliikumiste ajaloost üle kogu maailma. Naiivne oleks olnud loota leida nende sadade raamatute seast mõnda teost Ida-Euroopas peale […]
“Mineviku mustad kastid”
Juhan Sillaste (s. 1943) osales aktiivselt 1980. aastate majanduselu uuendamises nii Eestis kui ka NSV Liidus, lüües kaasa mitmetes mõjukates komisjonides ja ettevõtmistes. Seega oli autoril võimalus oma silmaga mitte ainult näha, vaid ka ise suunata uuendusi, millega Eestil õnnestus “sotsialismimaade kogemuste tundmaõppimise ja kasutuselevõtmise” egiidi all saavutada edumaa teiste liiduvabariikidega võrreldes. Lisaks põhjalikule ülevaatele […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Moemaja”
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.-80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed […]
“Moemaja”
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.-80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed […]
“Nad täitsid käsku. Eesti ohvitseride saatus”
See raamat on sündinud 45-aastase töö tulemusena. Algselt olid autori käsutuses ainult suusõnalised mälestused. Hiljem lisandusid neile kirjalikud allikad: kolonel Georg Leetsi kirjapandud “Mälestused” (ilmusid “Loomingus” nr. 7 ja 8/1989), kapten Harald Rootsi “Kui võtluseta murdus mõõk” (avaldati Kanadas 1993), reamees Fjodor Beresini “Krasnojarsk-Dudinka-Norilsk-Taišet-Mariinsk-Džezkazgan-Koktšetav” ja leitnant Alfred Tiru päevik (ilmus ajalehes “Rahva Hääl” 15. juunil […]
