“Jõulud Vigalas. 1905. a Läänemaal”
Eesti kirjanik ja ajakirjanik Mihkel Aitsam (1877-1953) oli Läänemaa Vigala valla mees, kes noorena sattus 1905. a sündmuste keskmesse. Selle raamatu kirjutamiseks tegi Aitsam uurimistööd ligikaudu 30 aastat. Lisaks isiklike läbielamiste kirjapanekule intervjueeris ta sündmustes osalenuid ja kasutas kõiki toona kättesaadavaid arhiiviallikaid. Kõik algas sellest, et Aitsami isa läks vastuollu Vigala mõisahärra parun Bernhard von […]
“Juhtumised suures euroopa sõjas 1914.-1918. aastal”
Läbi elatud juhtumised mälestuseks kirja pannud Kustas Viitman Viitmanni mälestuste avaldamise üks ajendeid on sajandi möödumine Esimese maailmasõja algusest. Selle puhul peeti Euroopas ja kogu maailmas hulgaliselt konverentse ning avaldati teoseid, et mõtestada konflikti, mis kaheldamatult muutis ja mõjutas 20. sajandi ajaloo kulgu enam kui mõni muu konflikt. See tõdemus kehtib ka Eesti ja eestlaste […]
“Jumalaema klooster”
Pühendatud Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Nunnakloostri 125. aastapäevale
“Jüri Vilms mälestustes”
“Jüri Vilms mälestustes” on raamat, mis pidanuks ilmuma aastal 1940, seega ümmarguselt kaks inimpõlve tagasi. Meie noor poliitikamees ja riigilooja Jüri Vilms hukkus märtrina aastal 1918. Kaks aastakümmet hiljem moodustasid Jüri Vilmsi sõbrad ja järelkäijad, ajaloolased ja seltskonnategelased tema mälestuse jäädvustamiseks komitee. Ettevõtte hingeks oli noor ajaloouurija Aleksander Looring. Tööd tehti palavikulise usinusega. Mitmel meetodil […]
“Jüriöö”
Ajaloodoktor professor Sulev Vahtre raamat Eesti vanema ajaloo ühest kõige tuntumast sündmusest – Jüriöö ülestõusust. Suhteliselt põhjalikumalt on käsitletud ülestõusu eellugu ja algust. Mõeldud lugemiseks kõigile ajaloohuvilistele ja täiendavaks lektüüriks Eesti ajaloo õppimisel koolides.
“Kaasrändureid vabaduse teel”
2006. aastas südasuveks jõuan isiklikus elus rajajoonele, kust on põhjust tagasi vaadata. Oma elus olen pidanud kogema teravat kontrasti vabaduse ja allasurutuse vahel. Suvel 1939 võtsid minu vanemad väikese poisi kaasa mitmenädalasele Soome-reisile. Seal, Jamilahtis, tähistati minu kolmandat sünnipäeva. Kuus nädalat hiljem sõlmisid Stalin ja Hitler oma röövpakti, mis lükkas minu järgmise välisreisi täpselt 50 […]
“Kadriorg. Lossi lugu”
Elulood ja memuaarid on viimasel ajal levinumaid minevikust kirjutamise viisid. Oma elulugu on ka majadel, näiteks avalikud või võimuga seotud hooned kujunevad paratamatult ühiskondlike protsesside ja ideoloogiate visualiseerunud mudeliks. Kadrioru lossi võib ühelt poolt käsitleda kui siinse barokkarhitektuuri tähtteost – kaunist lõunamaist erakut jaheda Läänemere ääres, Lääne-Euroopa kõrgkultuuri säravat pärli, millele Eesti alalt otsest stiilist […]
“Kadrioru ja Sadama vahelisest piirkonnast”
Nende kaante vahele on talletanud ülevaade piirkonnast, mis jääb Narva maanteest mereni ja Petrooleumi tänavast Russalkani ning selle arengulugu. Niisugune piirkonna valik on tingitud kahes asjaolust: Esiteks, käsikirja koostaja elab selles kandis 1980te algusest ja on selle aja jooksul piirkonnas toimunud muutusi kirja pannud. Teiseks, vaadeldav piirkond asub Kadrioru ja Sadama asumi piirialal. Piir kulgeb […]
“Kadrioru loss. Väliskunsti muuseum”
22. juulil 2000 avas Eesti Kunstimuuseum värskelt renoveeritud Kadrioru lossis uue filiaali – Väliskunsti Muuseumi. Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioon, mis hõlmab peamiselt Lääne-Euroopa ja vene maalii, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti XVI-XX sajandist, on tähtsaim ja arvukaim Eestis. Praegu on Kadrioru lossis hoiul ja osaliselt eksponeeritud tuhatkond maali, ligikaudu 3500 graafilist tööd, 250 skulptuuri (lisaks 2500 […]
“Kadunud saar” (kokku 4 raamatut)
Kokku neli raamatut: Kadunud saar (puuduvad paberkaaned), Meil pole jäädavat linna, Päästa meid ära kurjast, Ajastute vahetus. Noorusmälestusi Need on Ain Kalmuse noorusmälestused ta kodusaarest. Perekonna traditsioone vaadeldes kirjeldab autor Hiiumaa lõunaranniku asustamist ja igapäevast elu. Autori kujunemisaastad selles kadunud ajas ja miljöös, ta katkestatud koolipõlv ja siirdumine madrusena merele viivad lugeja üldsusele seni vähetuntud […]
“Kadunute sajandite jälgedes”
Tallinna vanalinn on erakordne koht, millel on meile kõigile palju jutustada. Sellesse raamatusse on kogutud lood, mis tutvustavad teile vanalinna kõige suuremaid, pikemaid, vanemaid, ilusamaid ning muid teistest erilisemaid paiku ja vaatamisväärsusi. Mõnetunnise matka käigus mööda kadunud sajandite jälgi satute paikadesse, mis on ainulaadses Eestis, Euroopas või koguni terves maailmas. “Kadunud sajandite jälgedes” ei pretendeeri […]
“Kaheaastaraamat 2009-2010”
– Ühes rauaaja lõpu relvast – Salme paadileiu arheozooloogiline analüüs – Veel kord püha kirikust ja böömi meistritest – Saaremaa foogtkonna tuludest aastal 1562 – Kihelkonna kihelkonna eesnimed muutuvas ajas – Saaremaal kuni 1940. aastani ilmunud kalendrid – Mihkel Neps – Saaremaa “Kuningas” – Sõja- ja transpordilaevade vrakid Saaremaa vetes – Eesti Kodanike komiteed Saaremaal […]
“Kahemõõtmelised majad. Arhitektuurifoto Eestis 1860. aastatest tänapäevani”
Arhitektuurifoto tähtsust arhitektuuri retseptsioonis on raske üle hinnata. Valdav osa arhitektuurist jõuab meieni fotode vahendusel ning viis, kuidas me hooneid vaatame ja neist mõtleme, on tugevalt mõjutatud nende pildilisest esitlusest meedias. Andre Malraux´ väide, et kogu kunstiajalugu koosneb fotodest, peab kõige enam paika arhitektuuri kui mittetransporditava loomingu puhul. Terviklik arhitektuurikäsitlus, mis eeldab ajaliselt ja geograafiliselt […]
“Kaisteliidu Jõgeva Malev 20”
Kallis Lugeja! Sinu käes on KL Jõgeva Maleva järjekorras juba neljas kokkuvõtlik album, mis kajastab malevaga seotud inimeste tegemisi kahe aastakümne jooksul Kaitseliidu taaloomisest Jõgevamaal. Kindlasti pakub värske album äratundmisrõõmu nii osalejatele kui nende lähedastele. Huvitav materjal tutvumiseks on käesolev väljaanne ka neile, kes jälginud kõrvalt Kaitseliidu arengut ning kes on seotud Jõgevamaaga. Albumil on […]
“Kaks korda iseseisvaks”
Tiit Made kuuendas ajalooraamatus on ülevaatlikult kokku võetud Eesti 20. sajandi ajaloo pöördepunktid, mis on meie rahvale toonud nii suurt rõõmu kui ka kibedat valu, ahastust ja alandust. Maailmas on vaid üksikuid rahvaid, eestlased nende hulgas, kes ühe sajandi jooksul on suutnud endale kaks korda kätte võita iseseisvuse. Väikerahvas saavutas palju kordi suurema agressiivse okupandi-kolonisaatori […]
“Kaks laulupidu”
Käesolev teos on jätkuks autori monograafilisele uurimusele “Esimene Eesti üldlaulupidu 1869” ning on koostatud samu põhimõtteid järgides ja enam-vähem samasugust mahtu arvestades. Sisukord: I. Eesti koori- ja orkestrimuusika arengust 1870-ndail aastail II. Teine üldlaulupidu 1879. aastal Tartus III. Kolmas üldlaulupidu 1880. aastal Tallinnas (paberkaaned kulunud)
“Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu”
Saateks: Kaks tüüpi. Haridusminister A. Jaakson jutustas kord järgmise iseloomuliku loo. Prantsusmaalt oli jõudnud Tallinna üks kuulus maalikunstnik, kes ei tundnud meie olusid ja kellele meie riigitegelased olid täiesti võõrad. Ta viidud saali, mille seinal rippusid eesti riigimeeste pildid; talle näidatud seal Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi pilte ja küsitud, kas ta piltide järgi saab […]
“Kaks suurt”
Teos jutustab kahest Eesti suurmehest, nende eluteest ja riigimehetegevusest Eesti Vabariigi loomisel ja korraldamisel. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts olid poliitilised vastased. Esimene oli aatemees, ideede andja, poliitiline võitleja, kes ei pooldanud kompromisse; teine pragmaatik, tasa ja targu tegutseja, kes oli valmis koostööks ka teisitimõtlejatega. Mõlemad olid aga terava mõistusega, andekad poliitikud, jõulised isiksused, kes […]
“Kaksteist põlve Käsmus”
Käsmu kapteniküla ajalugu on pikk ja väärikas. Käsmu laevaomanike laevad on seilanud suurtel maailmameredel, Käsmu külast ja merekoolist pärit meremehed on oluline osa Eesti merendusloost. Käsmu rahva pajatustes on meresõitjate kõrval oma kohta ka laevaehitajatel, salakaubavedajatel, supelsakstel ja paljudel teistel põnevatel tegelastel. Meelis Liivlaid jutustab ses raamatus Käsmu rannarahva lugu, nähtuna läbi igipõlise randlaste suguvõsa. […]
“Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat. 1918-1919”
Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat originaalis on kirjutatud Otto Tiefi poolt talletamaks toimunud Vabadussõjas alates 20. detsembris 1918 kuni 31. detsembrini 1919. Raamatu koostaja on lisanud vaid kommentaare, viiteid ja visuaalset materjali. Sestap kajastab päevaraamat kõige vahetumalt toimunud sündmusi, mis mitte alati ei olnud heroilised ja võidukad, vaid ka karmid, masendavad ja traagilised. Samas on tähelepanuväärne […]
