“Deporteerimised Eestis. Kuidas see toimus tegelikult”
Aleksandr Djukov (sünd. 1978) on ajaloofondi “Ajalooline mälu” direktor. 2004. aastal lõpetas ta Moskvas Ajaloo- ja Arhiiviinstituudi ning kaitses diplomitöö teemal “Nõukogude partisaniliikumise juhtimise süsteemi teke ja arenemine 1941-1943”. A. Djukov on raamatute “Mille eest võitlesid nõukogude inimesed” (2007), “Genotsiidi müüt: Nõukogude repressioonidest eestis 1940-1953” (2007), “Teisejärguline vaenlane: OUN, UPA ja juudiküsimuse lahendamine” (2008), “The […]
“Draakoni hambad”
Rootsi ja Taani palgasõdurid 1919. aastal Eestis. Tartu Riikliku Ülikooli õppejõu, ajalookandidaat Kaido Jaansoni raamat jutustab niinimetatud vabatahtlikest Eesti kodusõja aastail. Tegelikult olid need mehed tavaliste palgasõduritena kodanliku Eesti valitsuse teenistuses. Autor kirjeldab arhiiviallikate, omaaegsete mälestus- ja ajalooraamatute ning perioodika põhjal nende “abiliste” värbamist. Eestisse saatmist ja osalemist interventsioonis, jutustab Rootsi ning Taani üldsuse protestist […]
“Edgari poja memuaarid”
… Käesolev raamat pakub ajalooliseks võrdlemiseks häid võimalusi. Kuna Heiki Raudla pildid on valminud mitme aastakümne jooksul kahes väga erinevas ühiskonnas, siis on põnev võrrelda, mille üle naerdi seitsmekümnendast üheksakümnenda aastani ja mille üle naerdakse praegu. Eesti riigis ja Viljandi linnas on pikkade aastate jooksul olnud igasuguseid sündmusi, olukordi ja inimesi. Miks on nalja tehtud […]
“Eduard von Dellingshausen kodumaa teenistuses”
Eduard von Dellingshausen Eestimaa Rüütelkonna viimase peamehe Eduard von Dellinghauseni mälestusraamat annab huvitava ja põhjaliku ülevaate rüütelkonna ja selle juhtide tegevusest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Raamatut läbiv teema on baltisakslaste võitlus üha tugeneva keskvõimu surve (venestamise) vastu. Selles tugineti eriõigustele, mis olid saadud 1710. aastal, kui Peeter I liitis siinsed alad Venemaaga. […]
“Edukas algus väärikas lõpp. Armeegrupp “Põhi” (Heeresgruppe Nord)”
Raamat on pühendatud sõjas teadmata kadunuks jäänud eesti vabatahtlikele sõduritele, kes võitlesid II maailmasõjas Saksa vägede koosseisus, kaitseb Eestimaa vabadust, oma kodu, omakseid ja armastatud isamaad. Nende viimsest puhkepaigast jutustab vaid tuul… SS-needus. Mina olen üks neetutest. Peale minu veel kaks ja pool tuhat vana, räsitud, väsinud, alandatud sõjameest. Milles on nad süüdi? Kas selles, […]
“Eesriie tõusis siiski”
Lensi Römmer-Kuus ja Eesti pagulusteater Rootsis 1945-1987 Kõigi asjaosaliste vaimset ja füüsilist panust siinsel teatritegevusel armastas Lensi Römmer-Kuus kokku võtta A.H. Tammsaare sõnadega: “Ainuke rõõm on ehk ainult selles, et me ise mäletame: olime noored ja tugevad ning tegime midagi, tegime nii hästi ja kaunilt kui oskasime – tegime niisuguse innu ja hoolega, nagu peaks […]
“Eesti 1914-1922”
Maailmasõda, revolutsioonid, iseseisvumine ja vabadussõda. See raamat käsitleb sündmusi Eestis ja eestlaste tegevust Esimese maailmasõja, Vene revolutsioonide, Saksa okupatsiooni, iseseisvumise ja Vabadussõja aastatel 1914-1922. Lisaks Eesti Vabadussõjale ning ka sellega seotud lahingutele Ida-Karjalas ja Ingerimaal 1918-1922, räägitakse raamatus eestlaste võitlusest Vene tsaari armees Esimeses maailmasõjas ning Venemaa ja Saksamaa võimuvõitlusest Eesti pärast. Teos heidab valgust […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 10(17). Uuenev Saaremaa kroonuküla (1841-1919)”
19. sajandil ja 20. sajandi alguses uuenes elu Eestis kõigis eluvaldkondades. Agraarsektoris tähendas see kapitalistlike suhete kehtestumist põllumajanduses ning talurahva järkjärgulist emantsipeerumist, mille eeldused oli loodud 19. sajandi vältel välja töötatud seadustega. Mõisa- ja talumajanduse ümberkujunemise raames teisenes mõisa-talu patriarhaalne suhe rahasuhteks ning tekkis mõisnikest suurmaaomanike kõrval talupoegades väikeomanike kiht, seni patriarhaalselt liigendunud talurahvas jagunes […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 11 (18). Vaeslastekohtud”
… Mis on vaeslastekohus? Küsitledes pisteliselt tuttavaid juriste ja ajaloolasi selgus, et täpselt ei teadnud keegi. Tavaliselt pakuti midagi seoses vaeste hoolekandega või vangutati pead. Ometi on tegemist Eesti ja Läti aladel üle 350 aasta tegutsenud asutustega, mille tegevuse tulemusel tekkinud materjalidest on moodustatud kokku 321 fondi. On kujunenud kahetsusväärne olukord, kus arhiivid säilitavad dokumente, […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 12(19). Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil II”
Sisukord Saateks Kristi Viiding / Arukast reisimisest. Kolm reisimetoodilist traktaati 17. sajandi Eesti kirjanduses Katre Kaju / Keelevalikust Tartu Academia Gustaviana aegses pulmaluules (1632-1656) Janika Päll / Academia Gustaviana (1632-1656) trükistes esinev titulatuur ja dateerimine: täpsustusi Aleksander Loit / Ühiskondlike vastuolude peegeldus Tartu/Pärnu rootsiaegse ülikooli tegevuses (1632-1710) Arvo Tering / Heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja selle retseptsioonist […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 14(21). Vene aeg Eestis”
Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni Sisukord Saateks Anti Selart / Õigeusu klooster Liivi sõja aegses Tartus Marju Luts / Kui neid kapitulatsioone ees ei oleks …? ehk Õiguse moderniseerimise takistused Vene impeeriumi Läänemere-provintsides 19. ajandil Toomas Anepaio / 1889. aasta justiitsseadused – Eesti peaaegu et esimene põhiseadus Indrek Jürjo / Liivimaa orientalisti […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 17(24). Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil III”
Sisukord Saateks Aleksander Loit / Eestimaa ja Liivimaa. Kaks Läänemere provintsi Rootsi suurriigis 17. sajandil Liis Taimre / Nils Assersson Mannersköld Ingerimaa kubernerina (1626-1643) Andres Andresen / Luterlik territoriaalkirik ja poliitiline võim: kirikukorralduse struktuurimuutused Eestimaal 1561-1766 Jürgen Beyer / Vagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621-1710). Konfessionaliseerimine ja pietism Janet Laidla / Ajalookirjutuse antikvaarsest suunast […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 18(25). Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poole ja 20. sajandi alguses II”
Sisukord Saateks Indrek Kiverik / Baltisakslased ja Vene riigivõim 19. sajandi teisel poolel: vene keele kasutuselevõtust Balti kubermangude ametiasutustes ja koolides Sirje Tamul / Tartu ülikool venestamise, sõja ja sulgemise ohus (1882-1918) Tooms Hiio / Vene üliõpilaskorporatasioonist venestamiseni. Tartu saksa korporatsioonid ning üliõpilaskonna seisuslikud, ideelised ja rahvuslikud vähemusrühmad 1820.-1890. aastatel Kadri Tooming / Vene impeeriumi […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 19(26). Eesti ajaloost 19.-20. sajandil”
Uurimusi historiograafiast, allikaõpetusest ja institutsioonidest Sisukord Saateks Toomas Hiio / Tartu ülikooli üliõpilaskond 1802-1855. Päritolu ja sotsiaalne koosseis Marten Seppel / Pärisorjuse kaotamine ja talurahvakogukondade konstrueerimine Balti kubermangudes Kersti Lust / Oodatuimad ja kirutuimad talurahvaseadused: 1816. aasta Eesti- ja 1819. aasta Liivimaa taluravaseadus. Historiograafiline skits Mati Laur, Kersti Lust, Priit Pirsko, Ülle Tarkiainen / Talude […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 20(27). Kroonikast kantaadini”
Muusade kunstid kesk- ja varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal Sisukord Saateks Marek Tamm / Kuidas õigustada ristisõda? Liivimaa vallutamine ja uus ristisõjaretoorika 13. sajandi alguses Carsten Selch Jensen / Pühaks muudetud ajalugu. Martüüriumid ja sakraliseeritud alguse loomine 13. sajandi alguse Liivimaal Marju Lepajõe / Wotzu ist die tzung? Martin Lutheri keele- ja hariduskäsitusest Walther Ludwig / […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 21(28). Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis”
Sisukord Saateks Mati Laur / Baltikum kui kultuuriruum 18. sajandil Thomas Taterka / Rahvas ja rahvad. Lätlastele ja eestlastele suunatud saksa rahvavalgustuse põhijooni Vene Läänemere-provintsides Liivi-, Kura- ja Eestimaal (1760-1840) Pauls Daija / Rahvuse avastamine ja ilmalik pööre Liivimaa läti kirjanduses 1760. aastatel Kairit Kaur / Baltisaksa aadlidaamid pärisorjusest. Kolm häält 18. sajandi lõpust Eipi […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 23(30). Nõukogude Eesti külma sõja ajal”
Sisukord Saateks Tõnu Tannberg “Selle büroo ülesandeks on…” : ÜK(b)P Keskkomitee Eesti büroo osast Eesti NSV sovetiseerimisel aastail 1944-1947 Olev Liivik Eesti NSV Ministrite Nõukogu: Kas liiduvabariigi paljurahvuselise haldusaparaadi rahvuslik võimuorgan? Meelis Saueauk “Eesti süüasi” hilisstalinistlike parteipuhastuste taustal Meelis Maripuu Külma sõja aegsed näidiskohtuprotsessid Eesti NSVs: Õigus ja propaganda kaalukausil Olaf Mertelsmann Külma sõja algusaja […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 24 (31). Esimene maailmasõda ja Eesti II”
Sisukord Tõnu Tannberg / Saateks Ago Pajur / Eesti rahvusväeosad 1917-1918: histograafiline ülevaade Kersti Lust / Eesti majanduse olukord Esimese maailmasõja ajal: historiograafiline pilguheit Toomas Hiio / Tartu ülikooli üliõpilaskond Esimese maailmasõja ajal: üliõpilaste immetrikuleerimisest ja mobiliseerimisest ning üliõpilaskonna rahvuslikust koosseisust Lea Teedema / Haavatud ja haiged sõdurid, puudustkannatajad ja põgenikud Esimese maailmasõja aegses Tartus […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 4 (11). Arhiiv riigiasutusena Eesti ühiskonnas”
Artiklid Sisukord Riigiasutusena Eesti ühiskonnas / Priit Prisko Arhivaal, dokument, sari, säilik, toimik – kas Gordioni sõlm? / Indrek Kuuben Asutuse ja arhiivi vahel / Kaja Pullonen Säilitamine arhiivis – mis see on? / Kurmo Konsa, Ruth Tiidor Vallaomavalitsused ja vallaarhiivid läbi aegade / Ene Hiio Balti kindralkuberneri arhiivi lugu / Lea Leppik Ajalooarhiivi ajaloost […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 5 (12). Haapsalu kodanikeraamat 1496-1797”
Käesolev töö on katse rekonstrueerida arvatavasti Teise maailmasõja ajal kaduma läinud Haapsalu kodanikeraamatut. Läbi on töötatud mitmeid erinevaid allikaid. Seejuures tuleb tänu avaldada paljudele kolleegidele, kes on antud tööd täiendanud ja lihvinud. Eraldi tahaks tänada professor Helmut Piirimäed, kes kümme aastat tagasi juhatas mulle kätte 1691. aastast pärineva Haapsalu kodanike ja linnaelanike nimekirja ning leidis […]
