“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 9 (16). Artiklite kogumik”
Sisukord – Vello Naaber. Eesti arhiivimaterjalide reevakueerimisest Nõukogude Venemaalt 1920. aastatel. – Kalev Koppel. Kuidas kaardid kõnelesid: 17.-19. sajandi katastriplaanide esitusmudel. – Kersti Lust. Raharendi kehtestamine eestikeelse Liivimaa kroonutaludes. – Jaak Valge. Vabadussõja-aastad Eesti majanduses. – Luule Rand. Saksamaa idapoliitika ja Eesti 1918-1926. – Ago Pajur. 3. Eesti polk. – Tõnu Tannberg. Baltikumi kohast Nõukogude […]
“Eesti ajaloolised kõned”
“Eesti ajalooliste kõnede” koostamise eesmärk oli koguda ühtede kaante vahele olulisi mõtteid eesti rahvusliku iseteadvuse kujunemisest ja olemusest viimase kahesaja aasta jooksul. Lisaks koondada kokku tähtsamad tekstid-dokumendid, mis kajastavad olulisi sündmusi Eesti riigi ajaloos. Ajaloolasena on autor tähele pannud, et küsimused, millega tegeletakse tänapäeval (näiteks haridusküsimused, ühiskondliku üksmeele leidmise vajalikkus, võimu ja vaimu ning rahva […]
“Eesti ajalugu ärkamisajast tänapäevani”
Rikkalikult illustreeritud raamatu on kirjutanud autorite kollektiiv ja väljaandes käsitletakse paljusid varasemaid tabuteemasid, nagu Vabadussõda, Eesti Vabariigi tekkimine ja areng, aastate 1939-1942 sündmused, küüditamine ning sundkollektiviseerimine, venestuse rünnak.
“Eesti ajalugu koolile ja kodule”
Käesolev “Eesti ajalugu koolile ja kodule” püüab täita seda lünka, mis meile ajaloo-õpikute alal on tekkinud. Õpiku koostamisel on mõeldud esijoones eesti koolidele (täienduskoolidele), mis kohe pärast kodumaalt põgenemist meie uutes asukohamaades tekkisid ja ikka veel püsivad, kuid ka lastevanematele, kes ise on olnud täienduskoolide õpilased ja kellede teadmised eesti ajaloo alal vajavad värskendamist. Tavaliselt […]
“Eesti ajalugu”
Eestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi “Eesti ajalugu” on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki. See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik […]
“Eesti ajalugu”
Valik ajalooallikaid Käesolev raamat sisaldab kirju valiku Eesti ajaloo alaseid tekste. Siia on lülitatud katked kroonikatest, väljavõtted dokumentidest, lõigud romaanidest… On isegi erakiri ja luuletus. Lisaks kirjalikele allikatele leiate raamatust ka graafilist materjali ning pilte. Kogumiku abil on lihtne õppida ja harjutada dokumendianalüüsi, viia läbi diskussioone, ärgitada õppijaid nägema ajalugu avatud ja põneva inimkultuuri valdkonnana.
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.1 1990”
Sisukord Saateks (E. Tõnisson) Eesti Arheoloogiaseltsi Asutav Kogu (V. Lang) EASi Asutavast Kogust osavõtjad EASi juhatuse tööst (V. Lõugas) 1989. aasta arheoloogilised ekspeditsioonid (V. Lang) Mare Aun (V. Lõugas) Labidas – 150 (V. Lõugas) Uut vepslaste muinaskultuurist (V. Lõugas) Eesti rauaaeg soome keeles (V. Lang) Doktoriväitekiri soome-ugri arheoloogia alalt (V. Lõugas) Eesti arheoloogiaüliõpilaste ühendus “Arche” […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.1(5) 1991”
Sisukord EASi juhatus 1990. aasta sügisel (V. Lang) EASi 4. üldkoosolek 6.12.1990 (A. Lavi) Jalase arheoloogilis-etnograafiline kaitseala (Ü. Tamla) Uus käsitlus Soome muinaslinnadest (V. Lang) IV Põhjamaade kirikuarheoloogia sümpoosion Trondheimis (J. Tamm) eesti arheoloogiaüliõpilased Põhjamaade kontaktseminaril (M. Kuiv) Külaskäigust Soome (A. Lauringson) Turu arheoloogiaüliõpilased Eestis (A. Kriiska) 15. aastat Turaida ekspeditsiooni (E. Tõnisson)
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.2 1990”
Sisukord EASi juhatuse tööst (V. Lang) EASi 1. koosolek 12.02.1990 (V. Lang) EASi 2. koosolek – Harri Moora päeva 02.03.1990 (V. Lang) Akita Kustini päev 23.03.1990 (V. Lang) Eesti Arheoloogiaseltsi põhikiri EASi juhatuse protest Esimesed arheoloogilised uurimistööd Kuressaares (T. Sepp) Diplomitöö ühest Lõuna-Häme asustuskeskusest (V. Lang) Teos, mis peegeldab Lääne valuuta võidukäiku Ida-Euroopas 1000 aastat […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.3 1991”
Sisukord Saateks Ain Lavi. Nägemus Varbola väravakohast Evald Tõnisson. Eerik Laid Eesti muinaslinnade uurijana Ant Viires. Eerik Laid rahvateadlasena Tõnu Ints. Eerik Laiu poliitilisest tegevusest Aivar Kriiska. Mitte ainult põhja ja läände. Eesti, Läti ja Leedu arheoloogiaüliõpilaste kontaktseminar Tartus Johannes Lepiksaare tööde bibliograafia II (1949-1989) Lühendid
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.4 1990”
Sisukord EASi juhatuse viimased koosolekud enne suvevaheaega (V. Lang) EASi suvemalev tegevuses (A. Kriiska, A. Lavi, A. Saluste) Rahvusvahelised väliuurimised Rõuge Liinjärvel (A.-M. Rõuk) Kala kunstis ja söögilaual (V. Lõugas) Soomes said kokku aastakihiliste setete uurjad (A.-M. Rõuk) Rimute Rimantiene 70 (L. jaanits) Helsingi Ülikooli filosoofiateaduskonna promotsioon (J. Moisanen) Mõistatusest (A. Laruingson) Granaadid arheoloogiliste leidude […]
“Eesti asi ja maailma lugu”
Oleme meie “antiikautorite” tutvustamisel jõudnud Hindrik Prantsuni. Prants sündis 28. veebruaril 1858 Võrumaal Vastseliina kihelkonnas heal järjel taluperemehe pojana. Hiljem ei olnud isal siiski võimalik poega linna edasi õppima panna. Poiss oli aga innukas iseõppija, “sündinud kirjakoi”, kelle hariduse lõviosa ei pärinenud mitte koolist, vaid raamaturiiulilt. Pärast isa surma 1883 läks Hindrik Prants Tartusse, asus […]
“Eesti dramaturgia 10 aastat”
Toimetanud: Anne-Ly Sova Juba kümme aastat on Eesti Näitemänguagentuur (ENA) vahendanud teatritel autoriõigusi, otsinud ja tutvustanud uusi teatritekste ning püüdnud koolituste ja näidendivõistluste kaudu edendada eesti oma näitekirjandust. Meil on põhjust arvata, et need kümme aastat, mil ENA eesti teatrimaastikul askeldab, on aidanud eesti omadramaturgial areneda ja uutele tippudele tõusta. Käesolev kogumik kajastab eesti näitekirjanduses […]
“Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus”
Eesti majandus on küll hästi arenenud, kuid elanikud ei tunne end turvaliselt. Sissetulekute ebavõrdsus ja vaesusriski määr on Eestis Euroopa suurimad. Pikka aega ei ole tööd leidnud ja on juba loobunud selle otsimisest rohkem kui 20 000 inimest – tervelt keskmise Eesti linna elanikond! Enesetappude, õnnetussurmade, HI-viiruse ja aidsi leviku näitajate poolest on Eesti maailmas […]
“Eesti eest! Pilguheit Kaitseliidu lähiminevikku 1988-2008”
Hea lugeja, see raamat püüab anda Sulle ühe võimaliku pildi Kaitseliidu lähiajaloost. Nagu ei saa kunagi rääkida ajaloo sajaprotsendiliselt täpset kirjeldamisest, ei saa me ka väita, et järgnevates peatükkides on kirjas kõik ja kogu tõde. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi, hinnanguid, meenutusi ja tõekspidamisi. Ometigi võime seda raamatut lugedes leida […]
“Eesti esiajalugu”
Autorid: L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Laiale lugejaskonnale määratud ning rikkalikult illustreeritud (ligi 300 kaarti, fotot ja skeemi) koguteos, uusim ja ainus täielik kokkuvõte senise arheoloogilise uurimistöö tulemustest Eesti NSV-s. Autorid on jälginud Eesti muistse elanikkonna majanduse, ühiskondlike ja etniliste suhete ning kogu muistse kultuuri arengut. Eesti esiajalugu on seejuures käsitletud seostatuna […]
“Eesti feldmarssalid”
Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte ning siit pärit sõdurite, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit. Jah, ka marssalite, sest Eestist pärit feldmarssaleid on olnud pea sama palju kui eestlastest kindraleid. Feldmarssali auastmeni jõudsid nad enemasti Rootsi, kuid ka Vene ja ühel juhul Saksa-Rooma keisririigi teenistuses. Ent peale […]
“Eesti haridusseltside ajaloost”
Jaan Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste poolt 1906. aastal algatud eesti haridusseltside liikumine seadis tekkepäevadest alates oma eesmärgiks kaitsta rahvuslikke väärtusi: eesti kultuur, keelt ja haridust. Rahvas hindas haridusseltside otsusekindlust eestikeelsete koolide loomisel, rahvusliku kasvatuse ja kultuuritöö edendamisel ning võttis nende tegevusest aktiivselt osa. Haridsusseltside osalejate arvu 1913. a. väitis Peeter Põld olevat 12 tuhande piiril. […]
“Eesti ilu välimääraja”
Joao Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle femiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate “Eesti ilu välimäärajast” vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, […]
“Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)”
Meie rahva kirjalik mälu on mõneti laiem ja mitmekesisem kui oleme harjunud arvama. Raamatu autor, Tartu ülikooli kauaaegne arhiivinduse professor Aadu Must ilmestab raamatus tema poolt sageli korratud tõdemust, et Eesti ajaloo allikad on laiali meie maad erinevatel aegadel valitsenud riikide arhiivides. Raamat keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi […]
