“Königsberg, Preisimaa purustatud süda. Kaliningrad, vene kirsa Euroopa ukse vahel”
Lõpuks sai väeosas oma tööruumi, kus hakkasin balti poistele korraldama Ameerika Hääle eestikeelsete saadete ühiskuulamisi. Ma siiamaani imestan, kuidas see ülemusteni ei imbunud. … Kuuekümnendatel liikus Königsbergis hulgaliselt legende, üks müstilisem kui teine. Kõige kuulsam on muidugi legend Berliini sillast. Väidetavalt olla lahkuvad sakslased sillapooled mingil erilisel moel üles tõstnud, ähvardades, et kui neid uuesti […]
“Krimm”
Kui kuuleme lausutavat sõna Krimm, seostub see kõigepealt päikese, inimestest tulvil plaažide, sooja ja hella mere, sanatooriumide ja puhkekodudega – teisiti öeldes kõige sellega, mida pakub Krimmi lõunarannikuna tuntud mere ja mägedega piiratud kitsas maariba. Ent see pole veel kogu Krimm. Krimm on suurem ja mitmepalgelisem. Krimmis on metsarikkaid mägesid ja avaraid, lõpmatuna näivaid steppe. […]
“Kuhu kadus Merevaigutuba?”
Raamat on pühendatud Teise maailmasõja ajal röövitud Merevaigutoa ning teiste kultuuriväärtuste otsinguile. Riisutud kunstiteoste jälgi ajades reisis autor palju Saksamaa LV-s ja teistes kapitalistlikes riikides, kus puutus kokku narkootikumidega kaubitsemise, maffia, neonatsismi jms. tänapäeva kodanlikku ühiskonda iseloomustavate nähtustega. Autoril on palju kohtumisi antifašistidega, kes teda otsinguis abistasid.
“Külalisena Kolmandas Reich´is”
Häälekõvendajatest kostab nagu piksemürin doktor Ley hääl, kui ta juhi tulekust teatab: Achtung! Ich melde den Führer! Muusika, hüüded… Kuid hüüded katkevad nagu lõigatult, sest kui Führer lavatrepist esimesi samme alla astub, ümbritseb kogu pimeda hiigelväljaku silmipimestavatest sinistest piksenooltest moodustatud kirik… Väljaku ümber, pealtvaatajate tribüünidest väljapoole on paigutatud 155 tohutu suurt sõjaväe helgiheitjat! Nende hõõguvate […]
“Kuni viimse tunnini”
Hitleri sekretär räägib oma elust. Traudl Junge koostöös Melissa Mülleriga.
“Kuninganna Kristiina”
Sari: Terra feminarum Kuninganna Kristiina – Gustav II Adolfi tütar ja Gustav Vasa lapselapselaps – on üks erandlikumaid naisvalitsejaid ajaloos. Juba sünni poolest oli tal võimalus defineerida sotsiaalne roll, millega ei olnud õnnistatud ühtegi teist tema kaasaja naist. Lisaks oli ta oma sajandi üks mõjukamaid kunstimetseene. Ometi loobus ta vabatahtlikult Rootsi troonist, pöördus katoliku usku […]
“Kuningannade mäng. Naised, kes valitsesid 16. sajandi Euroopat”
Sari: Terra feminarum Periood Kastiilia Isabeli trooniletõusust 1474. aastal kuni Prantsusmaal peaaegu sajand hiljem toimunud Pärtliöö veresaunani oli kuningannade ajastu. Sel ajavahemikul toimus naiste valitsuses justkui plahvatus, mis andis silmad ette kahekümnendale sajandilegi. Need aastad olid ka tunnistajaks uue, reformitud religiooni sünnile ja meie tänapäevase maailma koidikule. Ja valdava osa sellest ajast olid Euroopas suured […]
“Kuningas asfaldi all”
Kuidas arheoloogid leidsid Richard III Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi. Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? […]
“Kuratlik liit. Hitleri leping Staliniga 1939-1941”
Ehhki mõni idanaabrist ajaloolane ja poliitik on üritanud Venemaa ajaloolise revisionismi valguses õigustada ka Molotovi-Ribbentropi ehk natsi-nõukogude pakti, jõuab tõsine ajaloouurimus pakti osas ikka samasugusele tulemusele – MRP oli kuritegelik. Mõnes mõttes on Moorhouse´i raamat sarnane Timothy Snyderi “Veremaadega”, mis räägib samuti Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahele jäänud riikidest ja rahvastest. Nagu Snyder, lähtub […]
“Kurjuse küüned”
… Selles, et soomeugrilased nähtavasti lihtsalt peavad oma suurmeeste igavest und häirima. Sest umbes samal ajal, kui eestlased Georg Lurichi aravatavat pealuud rahvale lausa televiisorist demonstreerisid, käis ungarlaste leeris samasugune tants Sandor Petefi arvatavate maiste jäänuste ümber. Ametliku versiooni järgi elas Petefi 26 aastaseks. 31. juulil 1849. aastal toimus Transilvaanias ungari vabadusvõitlejate otsustav lahing Austria […]
“Kurjuse päevik”
Alfred Rosenberg oli Joseph Goebbelsi ja Hans Franki kõrval ainus Kolmanda Reich’i ninamees, kes pidas natsivõimu ajal päevikut. Eestis kasvanud ja koolis käinud ning Hitleri ideoloogiavolinikuks ja idaalade ministriks tõusnud Rosenbergi päevik leiti sõja lõpul ühest Baieri lossist. Neil viiesajal leheküljel kirjeldab Rosenberg oma rolli kogu Euroopat hõlmanud kunstiröövides ja idaalade julmas okupatsioonis, vestlusi Hitleriga, […]
“Läänemere ajalugu”
Kaubandus ja kultuurid Eesti on Läänemere maa. Ajast aega on meri ühendanud maid ja rahvaid, kujundanud nende nägu ning aidanud kaasa vastastikku kasulikule kaupade, teadmiste ja mõtete vahetusele. Viikingiajast alates ja Euroopa Liidu loomiseni välja on selles Taanist Venemaani ja Saksamaast Soomeni ulatuvas piirkonnas tähtsal kohal olnud läbikäimine üksteisega, kusjuures kaubavahetus ning üksteiselt õppimine on […]
“Läänemere maade ja rahvaste ajalugu”
Selles põhjalikus ajalookäsitluses ei vaatle tuntud briti ajaloolane Alan Palmer mitte üksikuid riike või riigimehi, vaid püüab võrdlevalt kirjeldada ühes kindlas regioonis – Läänemere kõikidel kallastel – toimunud protsesse. Käsitlus algab esimeste inimeste saabumisega Läänemere kallaste äärde ning lõpeb 2000. aastate algul. Eesti lugejat aitab see paremini mõista laiemaid ajaloolisi protsesse, millesse ka meie ühel […]
“Läänemere mereröövlid”
Piraadilugusid põhjalast. Piraatidega on enamasti ikka lõunamaiseid meresid seostatud ja oma kodust Läänemerd peame rahulikuks kalurite ja kaubalaevade pärusmaaks. Ometi on ka Eesti rannavetes keskajast saadik mereröövlid möllanud ja viimased neist tegutsesid veel 19. sajandist alguseski. Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb Juha Ruusuvuori köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmsatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste […]
“Läänemeri muutustes”
Meri ja rannarahvas on lahutamatud. Ka meie, rootslased, elades ühel Atlandi ookeani poolsaarel, oleme ikka merd omaks pidanud. Aastasadade jooksul on meil olnud rõõmu ja tulu puhtast ja produktiivsest merest. Veel hiljuti arvasime, et meri on ääretu ja võib lõputult vastu võtta kõik meie heitmed. Suur osa sellest, mida me suuname jõgedesse ja atmosfääri, jõuab […]
“Läbi Soome kadalipu. Inimeste väljaandmised Nõukogude Liidule 1944-1981”
“Läbi Soome kadalipu” on esimene kokkuvõttev ülevaade inimeste väljaandmistest Soome poolt Nõukogude Liidule aastatel 1944-1981. Algul viidi piirile venelasi ja saksa sõjavange, põgenenud sõjavange ning ingeri tsiviilisikuid. Hiljem oli enamik väljaantuist piiril ärahüppajad. Hulgaliselt uut ja varem avalikkuses käsitlemata infot sisaldav raamatu kandvateks teemadeks on ühtelangevus väljaandmiste ning Soome ja Nõukogude Liidu suhete vahel ja […]
“Laevahukud Läänemerel 20. sajandi sõdades”
Läbi aegade on Läänemerel hukkunud ümmarguselt 10 000 laeva. Neist suurimate inimohvritega laevahukud leidsid aset meie kodumerel II maailmasõjas, mil kümne laevaõnnetuse inimkaotused ületasid kurbkuulsa “Titanicu” ohvrite arvu. Siinne raamat on esmakordne ülevaade nii neist kui ka paljudest teistest silmapaistvatest laevahukkudest Läänemerel I ja II maailmasõjas ning Eesti Vabadussõjas. Ladus ja haarav tekst viib meid […]
“Lahing Soome pärast 1939-1940”
Stalin oli seadnud 1939. aasta novembris alanud Talvesõjale eesmärgi, mille täitumist uskus ka lääneriikide ajakirjandus. Nõukogude Liit pidi mõne päeva jooksul Soome vallutama. Sellegipoolest alustasid väikesearvulised ja kehvasti varustatud Soome väed mitmekordselt tugevama Punaarmee vastu kaitsesõda. Kui detsembris Stalini 60. sünnipäeval võitlus Soome pärast alles kestis, oli kogu maailma juba haaranud poolehoid ja imetlus põhjamaa […]
“Lahingud läänemerel. Briti kuninglik merevägi võitluses Eesti ja Läti pärast 1918-1920”
Suurbritannia mereväe eskaader saabus 1918. aasta lõpus Läänemerele, tuues pöörde Eesti Vabadussõtta. Britid turgutasid eestlaste võitlusvaimu, sulgesid punase Venemaa Balti laevastiku selle Kroonlinna baasi ning aitasid klaarida sõjalisi segadusi Lätis. Veidi üle aasta kestnud mereväeoperatsioonis osales 238 Briti laeva, millest lasti põhja kaks hävitajat, kaks patrull-laeva, üks allveelaev, üks kergeristleja, üks admiraliteedi tüüpi drifter, kümme […]
“Läti leegion”
Teise maailmasõja ajal teenis Saksa sõjajõudude kooseisus umbes 115 tuhat lätlast. Peaaegu kolmandik nendest langes lahingutandritel. Arturs Silgailise raamat on pühendatud Läti brigaadi, diviiside ja teiste relvaüksuste sõjalistele saavutustele Saksa idarindel Nõukogude Venemaa, Läti ja Saksamaa territooriumil. Raamat annab ülevaate leegioni moodustamisest ja sõjateest. Autor püüab poliitilisest aspektist selgitada Läti leegioni moodustamist ning leegioni tähtsust […]
