“NATO avanemine”
Sari: Mõte ja mõõk Kuidas allianss end uue ajastu jaoks ümber korraldas “NATO laienemise asemel on olemas palju ilusam ja sisuseletavam mõiste avanemine, ühiste väärtuste ja põhimõtete ruumi avanemine.” – Eesti president Lennart Meri Brüsselis Põhja-Atlandi Nõukogus 27. märtsil 1996 “Võimas lugemine. NATO laienemine Tšehhi Vabariigi, Ungari ja Poola liitmisega oli Clintoni administratsiooni kõige julgem […]
“Natsid ja okultism. Kolmanda Reich´i valla päästetud tumedad jõud”
Paul Rolandi raamat pakub ülevaadet ja analüüsi, kas ja kuivõrd vastab tõele natside seotus maagia ja kurjuse jõududega. Kelle loodud ja milline oli see maailmavaateline alus, millele rajas Hitler ja tema lähikond oma aaria härrasrassi teooria? Edutu kunstniku teest väikesest kapralist kogu saksa rahva füüreriks – mis selle kohta kirjutatust on väljamõeldis, mis Hitleri enda […]
“Natside kuld ja hästi hoitud saladus”
Teise maailmasõja ajal röövisid natside rünnakrühmad Euroopa paljaks. Keskpangad tehti tühjaks, samuti eraisikute pangaseifid, ja surmalaagritesse saadetud jäid ilma kogu oma varast. Aga mis juhtus Saksa riigipanga varaga Kolmanda Riigi huku ajal 1945. aastal? Suurem osa sellest peideti soolakaevandusse, mille Ameerika sõdurid vallutasid, vara jagati natside ohvriks langenud riikide vahel. Ent mitte kõik. „Natside kuld […]
“Normandia 1944”
D-päeval ehk 6. juunil 1944. aastal leidis aset ajaloo suurim dessantoperatsioon. Lõuna-Inglismaa sadamatest väljus terve armaada transport- ja dessantlaevu, et viia liitlased taas Euroopa mandriossa. Stephen Badsey annab täpse ülevaate Normandia sõjakäigust alates vaenlase ägeda tule all kulgenud maabumisest kuni Caeni vallutamise, Cobra pealetungi ja sakslaste dramaatilise jälitamiseni Seine´i jõeni. See oli Lääne sõjatandri otsustava […]
“Nürnbergi epiloog”
Nürnbergi kohtuotsus on Damoklese mõõk, mis jääb alatiseks rippuma nende pea kohale, kes taas püüavad häirida rahvaste rahu ja tõugata inimkonda uude sõtta. Kui kohtuotsus oli välja kuulutatud ja kõik inimesed kohtusaalist lahkunud, pildistas üks prantsuse ajakirjanik tühja süüpinki. Järgmisel päeval tuli ta minu juurde ja kinkis mulle selle foto. Me mõlemad vaatasime seda. See […]
“Õhtusöök Beaucaire´is”
Tõlkinud ja kommenteerinud Rein Helme. Selle pamfleti – ja kuidas teisiti peakski seda oopust nimetama – kirjutamise ajal 1793. aasta suvel valitsesid Prantsusmaad kurikuulsad jakobiinid. 1789. aastal seisuste esindajatekoja ehk generaalstaaride kokkukutsumisega alanud revolutsioon oli jõudnud kulminatsiooni. Seaduseandjad kaotasid igandlikud feodaalkohustused ning lõid selle kaudu uut tüüpi vaba majandusturu. Liberte, Egalite, Fraternite – vabadus, võrdsus, […]
“Olin välisministriks Talvesõja ajal”
“Olin välisminister Talvesõja ajal”. Soome välispoliitika riigi iseseisvuse algaegadel oli kobav, enne kui see leidis endale õige tee. Algul oli Saksa poole suundumine tugevaim. Esimese Maailmasõja lõppedes Saksamaa kaotusega pöörati suundumine läände. Ei kestnud siiski kaua, kui erapooletu hoiak märgati olevat väikeriigile kindlaimaks välispoliitikaks. Seda mõjutas enne kõike vajadus hoiduda konfliktide tekkimisest idanaabri Nõukogude Liiduga. […]
“Pärast Romanoveid”
Vene pagulased Pariisis belle époque’ist revolutsiooni ja sõjani Pariisi on ikka peetud erilise kultuurieluga, heade veinide ja toitude ning viimaste moodide linnaks. Samas on see olnud pelgupaik neile, kes põgenevad tagakiusamise eest, ja iseäranis palju tuli neid Pariisi enne ja pärast revolutsiooni Venemaal ning Romanovite kukutamist. Aastaid olid vene aristokraadid nautinud kõike seda, mida belle […]
“Pariisi suur kõrv”
G. Feixi raamat ei kujuta endast tõsiteaduslikku traktaati, mis oleks jõukohane ainult spetsialistidele. Ajaloolist tõde järgides kirjeldab autor kaasakiskuvalt politseitööd kolme musketäri aegadel – Päikesekuninga Louis XIV aegadel Prantsusmaal. Ta tutvustab meid Napoleon Bonaparte´i politseiministri Joseph Fouchè ja kavalpea Eugéne Francois Vidocqiga, kes sunnitöölisest sai nuhkide kuningaks. Autor näitab, kuidas erinevatel aegadel on politsei ohvriks […]
“Peakorter – Soome õukond”
Viimase aastasaja ehk väljapaistvaima Soome kirjaniku akadeemik Paavo Haavikko väga mitmekülgse loomingu seas on ka mõned kõmu tekitanud ajalooraamatud. „Peakorter – Soome õukond“ toob lugejani Haavikkole omaselt terava ja teravmeelse tõlgenduse Soome valikutest Teises maailmasõjas, sõjasündmustest ning suhetest Saksamaa, Nõukogude Liidu ja lääneriikidega. Kõike seda vaadeldakse läbi ülemjuhataja marssal Gustaf Mannerheimi ja tema Mikkelis asunud […]
“Piiskop ja ristisõda 1206”
Sõjast, kolonisatsioonist ja jumalasulasest Põhjalas Raamatus “Piiskop ja ristisõda 1206” esitab arheoloog Jonathan Lindström põneva ja teedrajava loo esimesest rootsi talupoegade asustamisest Eestisse. Kroonikate, kirjade ning täiesti mahajäetud ja kinnikasvanud külade avastamise abil luuakse elav pilt kuningas Sverkeri ja Valdemar Võitja ajastu Põhjalast. Samas puudutatakse ajaloolisi müsteeriume, nagu Eketorpi linnuse kadumine ja Svea riigi esimene […]
“Põhjala Lõvi. Gustav II Adolf 1611-1632”
“Põhjala Lõvi” kõneleb peamiselt sellest, kuidas Gustav II Adolf, noor karismaatiline kuningas, tugevdas oma haaret kuningriigi idaosas. Selle raamatu keskmes ei ole müütidele rohkesti ainest andnud 30-aastane sõda, vaid pigem vähem käsitletud sõjad Venemaa ja Poola vastu, mis olid Rootsi kuningriigi idaosadele, sealhulgas Baltikumile ja Soomele, märksa olulisemad. Raamat annab ka hea ülevaate 17. sajandi […]
“Põhjamaad. Ühe regiooni portree”
„Kaks suurt, kaks väikest ja üks hoopis kaugel eemal. Nii võiks lühidalt iseloomustada Põhjalas sajandeid kehtinud võimusuhteid. Kui Taani ja Rootsi kuulusid Euroopa võimumängudes pikka aega suurtegijate hulka, oli Norra – ja veelgi enam Soome – 20. sajandi alguseni oma võimsa naabri ripatsiks. Island asub aga nii kaugel eemal, et teda puudutasid Põhjala sündmused vaid […]
“Põhjasõjad. Sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558-1721”
Aastail 1558-1721 käis Balti mere kallastel ligi kolm sajandit peaaegu lakkamatult sõda. Siin võideti ja kaotati, otsiti liitlasi, sõlmiti ja murti rahulepinguid. Taani, Rootsi, Venemaa (Moskoovia), Poola-Leedu, Saksimaa ja Preisimaa olid paljuski erinevad ühiskonnad, mis arenesid ja teisenesid just nende, seni vähe käsitlemist leidnud sõdade keerises. Kui perioodi algul domineerisid Läänemere kallastel Rootsi ja Poola, […]
“Poltaava”
Ühe armee häving. Peter Englund on Rootsi ajaloolane, Rootsi Akadeemia liige ja Dramatiska Instituteti professor. Ta on avaldanud seni kaheksa raamatut ja pälvinud rea auhindu. Maailmakuulus ja mitmesse keelde tõlgitud “Poltaava: Ühe armee häving” oli tema debüüt ja ilmus esmatrükis 1988. aasta lõpus. Nüüd on see lõpuks olemas ka eesti keeles. Põhjasõda oli kestnud juba […]
“Prantsusmaa. Ajalugu seiklustes”
„Prantsusmaa. Ajalugu seiklustes” on isikupärane ja haarav jutustus, millest õhkub autori elu jooksul kogutud tarkust ja kirge. Siin ühinevad romaanikirjaniku stiil ja õpetlase sügavad teadmised. Kohati naljakasse, pidevalt üllatavasse jutustusse pole kuhjatud fakte ja aastaarve, selle asemel loob autor Prantsusmaast hämmastava sümfoonilise panoraami Gallia ja Rooma aegadest kuni #MeToo, Black Lives Matter, kollavestide ja Covid-19 […]
“Proua prokurör. Inimkonna suurimate kurjategijate ja karistamatuse tunde vastu”
“Carla Del Ponte on kartmatu prokurör, kes jahib kurjategijaid kas või läbi “tule ja vee”. Inimkonnale oleks kasulik süüvida järeldustesse, mida tema problemaatiline raamat pakub.” – Dr Neil J. Kressel, teoste “Mass Hate: The Global Rise of Genocide and Terror” ja “Bad Faith: The Danger of Religious Extremism” autor. “Carla Del Ponte oli Slobodan Miloševici, […]
“Punane Mata Hari”
Peaaegu müstilisest Jäneda parunessist Maria Budbergist on kirjutatud mitmeid teoseid ning loodud filmegi. Ometi pälvib too saladuslik naine suurt tähelepanu veel tänagi, üle neljakümne aasta pärast lahkumist teispoolsusesse. Ta oli vaieldamatult üks XX sajandi salapärasemaid naisi, kellele pole tänapäevani suudetud lõplikult ausaid ja objektiivseid hinnanguid anda. Naine, kes lävis oma elus terve leegioni läinud sajandi […]
“Purjed ja püssirohi. Võitlused Läänemerel 18. sajandil.”
Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikmete Hanno Ojalo ja Mati Õuna raamat “Purjed ja püssirohi” annab lühiülevaate võitslustest Läänemerel Venemaa ja Rootsi vahel, käsitledes 18. sajandil toimunud kolme järjestikust sõda, mis puudutasid otseselt ka Eestit ja eestlasi. See oli aeg, kui mehed oled veel rauast ja laevad puust. Paraku ei viinud suuremad ja väiksemad merelahingud enamasti […]