“Friedrich Barbarossa. Keskaja hiilgus ja suurus”
«Sa võidad krooni nagu rebane, hoiad seda nagu lõvi ja kaotad nagu koer,» ennustas mustlanna Švaabimaa hertsogi noorele pojale Friedrichilie. Olemata otsene troonipärija, saabki too Saksamaa kuningaks, ta kroonitakse Saksa-Rooma keisriks, ta hiigelriik ulatub Holsteinist Sitsiiliani. Ta on Friedrich Barbarossa – vastuoluline ja haarav isiksus nii heas kui kurjas, õilis rüütel ja julm despoot, kelle […]
“Germaanlased Thorsbergi ja Ravenna vahel”
Germaanlaste kultuurilugu kuni rahvasterändamise lõpuni. Raamat on pühendatud germaanlaste esiajaloole, mis haarab ajajärku I aastatuhande keskelt e.m.a. 6. sajandini. Valgustades germaanlaste-slaavlaste ja germaanlaste-keltide suhteid jm., lähtub autor marksistlikest seisukohtadest. Raamat on kirjutatud teaduslik-populaarses vormis ja sobib lugemiseks igale ajaloo- ja arheoloogiahuvilisele, kuid seda võivad kasutada ka kõrgkoolide ajalooüliõpilsed. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Gestapo. Illustreeritud ajalugu”
Saksamaa riikliku salapolitsei Gestapo (GHeime STAatsPOlizei) tekkimine ja areng. Kuidas kujunes kogu Saksamaa järele valvanud organisatsioon – massimõrvade, piinamiste ja genotsiidi masinavärk. Kirjeldatakse nende meeste elulugusid, kes Gestapo rajasid ja seda juhtisid ning tegid sellest otse riikliku terrori kehastuse: Hermann Göring, Heinrich Himmler, Reinhard Heydrich. Gestapo oli mõrvaorganisatsioon. Kui edaspidi tahetakse mõrvu ära hoida, siis […]
“Giljotiin: õigusemõistmise värav”
Giljotiin on kahtlemata revolutsioonilise Prantsusmaa kõige mõjusam kujund, vahend, millega kogu ühiskond “ümber kujundati”. Ometi see, mida pidanuks nägema kui hirmutamisvahendit, osutus just nagu irooniana nende humaansete inimeste mõttetöö tulemuseks, kelle eesmärk oli parandada iganenud ja barbaarset kriminaalkoodeksit. Robert Frederick Opie võtab meid kaasa lummavale ja mõnikord hirmuäratavale rännakule läbi kahe sajandi – 18. sajandi […]
“Göring ja Goebbels. Paralleelelulood”
Hermann Göring (1893-1946) oli I maailmasõjas mainekas jälituslendur. Hitleri liikumises nägi ennasttäis eneseimetleja uut šanssi kangelastegudeks. Karjäär tähendas talle võimu, luksust ja suurejoonelist elustiili. Pärast II maailmasõda mõistis Rahvusvaheline sõjatribunal Nürnbergis ta surma. 15. oktoobril 1946 võttis ta oma vangikongis mürki. Joseph Goebbels (1897-1945), kelle unistus kirjanikuoreoolist ei täitunud, süüdistas ebaõigluses kogu maailma, aina otsides […]
“Hammas hamba vastu”
Saksamaa ja Nõukogude Liit külmas sõjas. Kui poliitilisi eesmärke on seaduslikult võimatu saavutada, astuvad tegevusse salatalitused. Teise maailmasõja lõpust alates heitlesid Ida ja Lääs ülemvõimu pärast Kesk-Euroopas. Oma põnevas raamatus harutab Helmut Roewer toonaste Saksa ja Nõukogude luureoperatsioonide sasipundart 50 aasta jooksul (1945–1995), kirjeldab nende peategelasi ning näeb mitmeid poliitilisi sündmusi sootuks uues valguses. Helmut […]
“Heaolu kõigile”
Keskmise eestlase jaoks näib Ludwig Erhard olevat millegi kauge ja müstilise kehastus, kellest õigupoolest teatakse ülivähe. Kunagisele nõukogulikule ajakirjandusele oli ohutum temast vaikida ja kapitalistliku Lääne-Saksamaa “patud” Konrad Adenaueri või Franz-Josef Straussi kraesse kirjutada. Ludwig Erhardist oskas “mööda vaadata” isegi tema enda kaasaegne, kaasmaalasest filosoof Karl Jasper oma 1966. aastal ilmunud ja 1970. aastal eesti […]
“Hellase valgus”
“Hellase valgus” jutustab klassikalisest kreeka kultuurist – teatrist, kunstist, kirjandusest, spordist, usukommetest. Lugeja tutvub kaks ja pool tuhat aastat tagasi Kreekas elanud kuulsate inimestega, igapäevase elu-oluga, osaleb tolleaegsetes ajalukku läinud sündmustes. Teoses on mitu läbivat tegelast. Raamat sisaldab ka lühiandmeid vana-kreeka keelest, nime- ja aineregistrid.
“Hitler, Dönitz ja Läänemeri”
Kolmanda riigi viimane lootus, 1944-1945. “Howard Grieri mõtlema ärgitav töö kirjeldab Hitlerit sõja lõppfaasis ratsionaalsemana kui füüreri 1944.-1945. aasta otsuseid on tavaliselt kujutatud. Kasutades arvukaid allikaid ühendab autor sõjasündmuste ajaloo Wehrmachti ja Kriegsmarine strateegiliste eesmärkidega ja heidab uut valgust Skandinaavia ja Läänemere sageli alahinnatud tähendusele Hitleri strateegias. Autori analüüs ka Dönitzi uue allveesõja lubaduste mõjust […]
“Hitleri Impeerium”
Hitleri impeerium kujutas endast mandri kõige ulatuslikumat, brutaalsemat ja ambitsioonikamat ümberkujundamist, mida on eales Euroopa ajaloos üritatud teoks teha. Liberalism ja demokraatia heideti kõrvale, kui Saksamaa seadis endale eesmärgiks teha endast võimukaim riik mandril ja panna kõiki teisi tunnistama tema ülemvõimu. Tulevikus pidi Euroopas valitsema miljonite inimeste väljajuurimisel, ümberasustamisel ja hävitamisel põhinev rassikord. Natsivõim okupeeritud […]
“Hitleri käsilased”
Prof. Dr. Guido Knopp (s. 1948) on üks mainekamaid Saksa ajalooprofessoreid. Ta on töötanud ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung toimetajana ning alates 1984. aastast juhib telekanali ZDF kaasaja ajaloo toimetust. Knopp on paljude tunnustust pälvinud telesarjade autor. Eesti vaatajale tuttava sarja “Hitleri käsilased” eest on teda autasustatud mitmete preemiatega. Guido Knoppi raamatud Kolmanda Reichi elust ja […]
“Hitleri klaverimängija”
Ernst Hanfstaengli, Hitleri usaldusaluse ja Roosevelti liitlase tõus ja langus. Ernst Hanfstaengl – nii Adolf Hitleri kui ka Franklin D. Roosevelti usaldusalune – oli 20. sajandi alguse pöördeliste sündmuste vahetu tunnistaja. Mehest, kes kõigepealt pühendus Hitleri ülestöötamisele, sai hiljem Roosevelti ülisalajase Kolmada Reichi vastase propagandakava võtmeisik. Putziks kutsutud Hanfstaengl tutvus Hitleriga 1920. aastate alguses Müncheni […]
“Hitleri paavst”
Inglise ajakirjaniku John Cornwelli mitme bestselleriks tõusnud dokumentaalteose seast on enim tähelepanu pälvinud ning kõige vastakamaid arvamusavaldusi esile kutsunud “Hitleri paavst”, mahukal uurimstööl põhinev Eugenio Pacelli (1939-1958 paavst Pius XII) elu ja aja lugu. Kas ja kui palju aitas Hitleriga 1933. aastal riigikonkordaadi sõlmimine, mille hinnaks oli Saksamaa katoliikluse väljalülitamine poliitikast, kaasa füüreri võimuletõusule ning […]
“Hitleri reetja”
Martin Bormann ja Reichi lüüasaamine Nõukogude luure tegevus Saksamaal Teise maailmasõja ajal oli nii oskuslikult organiseeritud, et Hitleri vägagi võimekas vastuluure suutis jõuda vaid selle n-ö pinnavirvenduseni. Nõukogude Liidu kasuks tegutsenud “Werther” istus aga lõpuni natside hierarhias nii kõrgel kohal, et sai venelastele teateid hankida Hitleri ja tema kindralite nii strateegiliste kui taktikaliste plaanide kohta. […]
“Hitleri rootslased”
Rootsi vabatahtlikud Relva-SS-is Rootsi jäi Teises maailmasõjas erapooletuks, kuid sõjast ei soovinud kõrvale jääda tuhanded rootslased. Kõige enam, üle 10 000 rootslase, eelistas Punaarmee vastu võidelda Soomes. Palju vähem rootslasi sõdis sama vaenlasega SS-i ridades. Taani ja Norra SS-vabatahtlikke tuntakse tänapäeval üpris hästi. Rootslased kaasvõitlejad on pigem hämarusse jäänud. Siiski tegutsesid nad nii idarindel kui […]
“Hitleri sekretäri mälestused”
22-aastane büroosekretär Traudl Junge (16.03.1920 – 10.02.2002) unistas tantsijakarjäärist, kui talle avanes ahvatlev võimalus: Adolf Hitler pakkus neiule tööd Saksa Riigikantseleis. 1942. aastast füüreri surmani oligi Traudl Junge tema kõrval, stenografeerides ta kõnesid ja kirju. Tänapäeval teatakse Adolf Hitlerit kui suurusehullustust põdenud diktaatorit, füürerit, kes kutsus esile 20. sajandi suurima inimkatastroofi. 1942. aasta detsembrist tema […]
“Hitleri visionäärid – III riigi okultistlikud teerajajad”
Fašistlik ideoloogia esoteeriliste juurtega pole ajaloouurijad tegelenud kuigi pikka aega. Alles viimastel aastatel on hakatud avastama ka natsionaalsotsialismi okultseid mõjusid ja mõjutajaid. Haakristi-pioneer Alfred Schuler, fanaatiline puhta rassi eest võitleja Mathilde Ludendorff, ruunimärkide uurija Guido von List, Thule Ordu kaasasutaja vabahärra Rudolf von Sebottendorff, Himmleri nõunik Karl Maria Willigut, selgeltnägija Erik Jan Hanussen – need […]
“Hitleri võõrleegionärid. Euroopa räpane saladus.”
Alates 1942. aasta suvest lubas Himmler moodustada ka mittesakslastest koosnevaid Waffen-SS-i üksusi. Moodustati SS-diviise Eestis, järgmisel aastal algas värbamine Lätis. Aastal 1943 võeti Waffen-SS-i vähemalt 15 000 Bosnia moslemit. Suveks 1944 oli üle 50 protsendi Waffen-SS-i sõduritest väljaspool Saksamaad sündinud. Sõja lõpul haaras SS endasse üle miljoni “nõukogulase”, kelle hulgas oli moslemeid, hindusid, araablasi, albaanlasi, […]
“Hõbemask”
Kuninganna Kristiina lühike elulugu. Peter Englund (sünd 1957) on filosoofiadoktor ja ajaloodotsent. Ta on Rootsi Draamainstituudi professor ja Rootsi Akadeemia liige. Siinses kuninganna Kristiina (1626-1689) kokkuvõtlikus eluloos viib ajaloolane ja Rootsi Akadeemia liige Peter Englund meid otse 17. sajandi võimuvõitluse ja vagaduse, õitsva teaduse ja alasti vägivalla maailma; Kolmekümneaastase sõja brutaalsesse maailma, kuid ka Descartes´i, […]
“Idarinde aumärgid ja Eesti sõjamehed”
Käesolevas raamatus antakse ülevaade Teise maailmasõja Idarindel võidelnud erinevate riikide ja rahvaste aumärkidest ja nendega autasutstamisest. Tuleb välja, et Suur-Saksamaa eelistas autasude jagamisel muidugi omasid “tõelisi aarialasi” ja teiste rahvuste sangaritele jagus aumärke tunduvalt vähem, kui õiglane olnuks. Samuti on antud valik erinevate auastmetega eesti sõjameeste elulugusid, keda ei vääristatud kõige kõrgemate aumärkidega. Rüütliristi ja […]
