“Eilne ja tänane maffia”
Michele Pantaleone, kahe Itaalias laineid löönud, maffia geneesi ja ta iseärasusi kirjeldava raamatu – “Maffia ja poliitika” ning “Maffia ja narkootikumid” – autor, ühendas kirjastuse “Progress” palvel mõlemad teosed üheks köiteks, neid mõnevõrra koondanud ning täiendanud uute andmete ja faktidega viimase aja kohta, sealhulgas ka teatud dokumentidega Itaalia vabariigi saadikutekoja ja senati otsusega 1962. aastal […]
“EKP KK büroo istungite regestid I-III 1940-1991. 3 raamatut.”
Käesoleva publikatsiooni “EKP Keskkomitee büroo istungite regestid” eesmärk on avaldada kõik aastatel 1940-1990 toimunud büroo istungite protokollide sisukokkuvõtted, mida professor Enn Tarveli ettepanekul nimetame üldistatult regestideks. Publikatsiooni aluseks on Riigiarhiivis olev EKP arhiivifond (fond 1 – “Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee”), täpsemalt selle fondi neljandasse nimistusse koondatud dokumentatsioon, mille põhiosa moodustavadki büroo protokollid ja sinna juurde […]
“Ekslikkuse ajastu”
Sõda terroriga ja selle tagajärjed. Legendaarne miljardär ja fondide võrgustiku rajaja George Soros teeb “Ekslikkuse ajastus” kokkuvõtte oma mõttesüsteemist ja elukogemusest ning käsitleb nende valguses tänase maailma probleeme nagu Ameerika Ühendriikide mõjujõu nõrgenemine, segadus Lähis-Idas, energiakriis, kliima soojenemine, tuumarelvastuse levik, Venemaa avantürism ja rahvusvaheliste suhete ümberkorraldamise vajadus. President George W. Bushi terava kriitikuna uurib Soros […]
“Elada rahus ja sõpruses!”
NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe N. S. Hruštšovi viibimine Ameerika Ühendriikides. 15. – 27. septembril 1959 Seltsimees N. S. Hruštšovi vastus TASS-i korrespondendi küsimusele. Küsimus: Kas Te ei teataks oma seisukohta seoses Ameerika Ühendriikide presidendi hr. Eisenhoweri poolt 28. septembril pressikonverentsil tehtud avaldusega, milles öeldakse, et Teie ja hr. Eisenhoweri vahel toimunud arvamuste vahetamisel saavutati […]
“Elusid ja eluruume. Ekslemisi Euraasias. 2 raamatut”
Sari: Ilmatargad Raamat “Elusid ja eluruume” Geograafial, mis algaegadel oli teisi teadusharusid teenindav distsipliin, on praegugi tihedad seosed ajaloo, poliitika, majanduse, aga ka näiteks botaanika või keeleteadusega, ning geograafid vajavad teadmisi neist kõigist. Sellest raamatust võivad Ott Kursi ametikaaslased leida meenutusi oma teadusharu käekäigust, muude aladega tegelejad aga kogeda, kuidas geograafid maailma näevad ja liigendavad. […]
“Elutegevuses”
Uus köide mälestusi Helmi Mäelolt viib meid iseseisvusaja aatelise tegevuse kihavasse ellu. Palju tähelepanu saavutanud lapse- ja koolipõlve kujutava mälestusteose “Talutütar” järele on see nagu uus aste eesti ühiskonna üldkujutuses. Siin esitatakse seda sugupõlve, kes oma parimail eluaastail vaba kodumaa ülesehitustöösse andus ning keda autor ühtlasi peab eesti rahva jätkuvuse ahelas selle kõige õnnelikumaks osaks. […]
“Emajõe ääres”
E. V. Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna Dekaanile. Mag.phil. Ilmar Tõnissoni, elukoht 317, Russel Court, Woburn Place, London W.C.1 avaldus Käesolevaga on mul au kandideerida Teaduskonnakogu poolt eelolevaks sügissemestriks välja kuulutatd õppeülesandele “Valitud küsimusi Briti majandusest”, 3t.n. Olen praegu Londoni Ülikooli majandusteaduskonna doktorand, ning esitan siinsele majandusteaduskonnale ligemal ajal oma väitekirja. Olen kahel korral (1937 ja 1939) […]
“Emakeele Seltsi aastaraamat 46”
Sisukord XXXIII J. V. Veski päev “Eesti oskuskeel 2000” Tiiu Erelt / Saateks Toivo Hinrikus / Farmaatsia oskussõnavarast Kaido Jaanson / Mõned poolsubjektiivsed mõtted politoloogia ja poliitika keelest Eerik Leibak / Maailma lindude eestikeelsetest nimedest Raul Narits / Keele sõnavara ja selle seos Eesti õiguskorraga Arvi Tavast / Olukorrast ja probleemidest arvutialal Marti Erelt / […]
“Emakeele Seltsi Aastaraamat” 21/1975
Kuigi Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS-i) põhikirjas ei kõnelda otseselt eesti keele arendamisest ja uurimisest, olid need küsimused kogu seltsi tegevuse jooksul küllalt silmapaistval kohal. Keeleküsimuste esilekerkimist tingis ühelt poolt asjaolu, et eesti kirjakeel sel ajal oli väga vaene ja ebaühtlane, teiselt poolt ka see, et seltsi juhtivad jõud olid kas keeleteadlased või keeleliste huvidega haritlased, […]
“Eraldusmärgid Relva-SS-i vormiriietusel”
Selles raamatus kirjeldatakse Relva-SS-i ajalugu erilisest vaatenurgast. Autorit paelus võimalus esitada värsket teavet “ilma suuri sõnu tegemata”, peamiselt piltidena. Loodetavasti saavad lugejad värsket mõtteainet. Kindlasti leidub arvukalt neid, kes pead raputavad ja ütlevad: “Seda on raske uskuda, et Relva-SS-is teenisid näiteks armeenlased!” Käesolev raamat sisaldab ligi 300 illustratsiooni erinevatest kraelõkmetest, õlakutest, vapikilpidest ja käisepaeltest. Need […]
“ERSP aeg”
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei See raamat on ülevaade Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) sünnist ning tegevusest. ERSP oli esimene avalikult tegutsev demokraatlik erakond tolleaegses Nõukogude Liidus. Erakond, mille liikmed murdsid hirmu ja lootusetuse tõkked ning avasid tee mitmeparteisüsteemi taaskehtestamisele. ERSP loomine kujutas endast uut etappi 1987. a. Hirvepargi meeleavaldusele järgnenud rahvuslik-demokraatlikus liikumises. See oli otsene […]
“Esimene ameeriklane”
See on Põhja-Ameerika arheoloogia, täpsemini tänapäeva Ameerika Ühendriikide arheoloogia ajalugu ja seega Põhja-Ameerika esiajaloolise indiaani kultuuride ajalugu. Kõigile on teada, et ligi viissada aastat tagasi hävitasid hispaanlased Kesk- ja Lõuna-Ameerikas indiaani, s. o. asteekide ja inkade kõrgkultuurid. Kaugelt vähem on aga teada, et arheoloogid on ligi sada aastat kestnud tööga avastanud tõendeid kunagiste õitsvate kultuuride […]
“Esimene tsivilisatsioon”
Maailm pole niisugune, nagu ta teie arvates oli. Esiajaloo üliteaduse avastamine Jahmatavad avastused senitundmatust tsivilisatsioonist, mis on iidsem kui muistsete egiptlaste oma, ning selle kaugele ulatuvast tähendusest. Teose on kirjutanud mõjukad autorid, kelle hulgas on menuraamatu “Hiirami võti” looja. Vaieldamatud faktid, mis muudavad ajalookäsitust: – Briti saartel kiviaja monumente ehitanud inimesed kasutasid pikkusühikut, mille täpsus […]
“Esimesed Eesti raamatud”
Kirjaoskuse omandamine ja omakeelse trükitud raamatu ilmumine on olnud pöördelise tähtsusega sündmus iga rahva elus. Kiri võimaldas teadmisi, oskusi ja mõtteid talletada, trükitud raamat teha neid paljudele kättesaadavaks. Esimesed kindlad teated eestlastest kirjaoskajate ja järelikult ka eestikeelsete kirjatekstide kohta pärinevad XII sajandist. 1165. aastal eestlaste piiskopiks määratud Fulcole anti abiks eestlasest munk Nicolaus Stavangeri kloostrist, […]
“Esto ’84”
Esto ´84 ajalooline mälestusalbum – rikkalik pildivara, informatiivne eesti- ja ingliskeelne tekst, täiuslik tegelaste nimistu ja ürituste kataloog – jäädvustab alatiseks eestlaste rahvusliku suurpidustuse 1984. aasta suvel, Torontos. (ESTO-84 ümbrispaber kulunud)
“Estonia tõusmine tuhast”
2000. aastal ilmus Arne Miku sulest raamat “Katkenud laulukaar”, milles on juttu põhiliselt nendest estoonlastest, kes 1944. aasta sügisel põgenesid pealetungivate Nõukogude vägede eest läände. Oma uues raamatus vaatleb Arne Mikk neid aastaid, mil varemetes Estonia teater uuesti jalule tõusis, oma majja tagasi kolis ja aastate jooksul taas eesti kultuurielus auväärse koha kätte võitis, kirjutades […]
“Etnilised vähemused Eestis, nende tänased probleemid ja tulevik”
Mustvee II konverents 21.-22. november 1997 Sisukord – Eessõna – Tiit Tammaru. Sotsioloogiline ja demograafiline diskursus Eesti rahvussuhetes – Marika Kirch. Mitte-eestlaste integratsioon – kas kogu Eesti ühiskonna ülesanne? – Triin Vihalemm. Vene noorte sotsialiseerumise võimalikud teed: eesti koolis õppivate vene laste näide – Vello Pettai. Kodakondsuspoliitika – Raul Eamets, Kaia Philips. Eesti tööturul toimunud […]
“Etnograafia Muuseumi aastaraamat XVI”
Sisukord L. Kivisaar-Feoktistova, Eesti äkked E. Lõoke, Toidust eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses T. Habicht, Taluõuest ja mõnedest kõrvalhoonetest Kagu-Eestis XIX sajandi teisel poolel G. Troska, N. Šlõgina, Tähelepanekuid rannarootslaste asulatest ja ehitustest V. Kalits, Kihnlaste kalastusest A. Luts, Algelistest kalapüügiviisidest Eesti mererannikul P. Ariste, Läänemerelaste vanast merevaigu nimetusest A. […]
“Etruskide kultuur nüüdisaja teaduse valgustusel”
Äratrükk “Ajaloolisest Ajakirjast” 1939, Nr. 3. Kõneldes antiikaja rahvastest mõtleme esijoones hellenitele ja roomlastele. Tänapäeval tuleb aga siiski osalt mõelda veel kolmandale rahvale, kes oma kultuuriliselt asendilt asetseb teataval määral hellenite ja roomlaste vahel, olles ise saanud mõjustusi Hellaselt ja mõjustanud omakord Roomat, – nimelt etruskidele, kellede kultuuri üksikalade kokkuvõtlik valgustamine ongi käesoleva artikli ülesandeks. […]
“Etruskide kuulsus ja langus”
Itaalia territooriumil, sellel maa-alal, mida piirab põhjast Arno ja lõunast Tiberi jõgi, puhkes esimesel aastatuhandel enne meie ajaarvamist õitsele antiikmaailma üks kõige huvitavamaid tsivilisatsioone. Seal elas rahvas, kes kerkis võimsalt esile Kesk-Itaalia tolleaegsete primitiivsete hõimude seas, kes viis Itaalia esmakordselt maailmaajaloo areenile ja kes koos kreeklastega – ammu enne roomlasi – astus Euroopa tõelise ajaloo […]
