“Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a”
Oma kolmandas Tallinna vanemat meditsiiniajalugu käsitlevas monograafias viib autor lugeja ajajärku, mida meie arstiteaduse mineviku uurijad veel suhteliselt vähe on kirjeldanud. Ja eks küsi nii mõnigi ostja, kelle pilk raamatukaupluses jääb püsima sellele trükisele: “Kus on siin antiikaja romantika, kus keskaja kolbapiiritused ja kupusarved?” Kuid kas tasub unustada, et just möödunud sajandil heitis meie tervishoiuorganisatsioon […]
“Tallinna raekoda”
Tallinna paljude keskajast pärinevate omapäraste ja ajalooliste arhitektuurimälestiste hulgas on üheks huvitavamaks vana raekoja hoone, mis ligi kuussada aastat on olnud linnaelu juhtimise ja suunamise keskuseks. Vana traditsioon on jäänud püsima tänapäevani. Raekoja ehitusajaloo alguseks loetakse XIV sajandi esimesi aastakümneid. Kuid hoone ei valminud korraga, vaid pikema aja jooksul üksikute uute ehitusjärkude ja ümberehituste tulemusena. […]
“Tallinna Riiklik Keskarhiiv”
1883-1983.Raamat eesti, vene ja saksa keeles. Käesolev Tallinna Riikliku Keskarhiivi 100. juubeliks väljaantav teos tutvustab arhiivi saamislugu, sajandipikkust saatust ja tänapäeva ning annab ühtlasi ülevaate huvitavamatest, unikaalsematest, vanematest ja Tallinna ajaloo seisukohalt eriti väärtuslikest arhiividokumentidest.
“Tallinna sepis”
Keskaegne Tallinn. Jõukas, vitaalne hansalinn. Võimas sõjalis-kaubanduslik keskus Põhja-Euroopas. Sajandite vältel koondus linna rikkust ja vara ning kunstimeistreid, kelle looming leidis hindamist ligidal ja kaugel. Peaaegu iga hoone Tallinna vanalinnas peidab oma uste taga arvukalt dekoratiiv- ja tarbekunstiteoseid, mis lisavad keskaegse Tallinna portreele hulgaliselt meeleolukaid nüansse. Linna jõukuse ja tähtsuse kiire kasv lõi soodsa pinna […]
“Tallinna turud. Petmine ja andmine Tallinna turgudel läbi aegade”
Kui tahad näha linna elanikke ja erinevaid kihte ning varjundeid kogu kirevuses, tasub minna turule. See raamat räägib Tallinna turgude ajaloost, mälestuste, artiklite ja arhiiviandmete põhjal. Lisaks heale ja odavale kaubale liikusid turul ka linna ja teda ümbritsevate valdade kuulujutud. Turul liikus ringi prohveteid, jõumehi, silmamoondajaid, mustkunstnikke ja leierkastimehi, samuti lihtsaid vargaid. Seetõttu on raamatu […]
“Tallinna tuulelipud”
Tallinna tuulelipud moodustavad ainult ühe osa Eesti linnades ja külades kasutatud ning seni säilinud tuulelippudest. Traditsiooniliselt oli varasemal ajal meil nähtavasti igas kirikutornis tuulekukk, mis alles hiljem on kohati asendatud ristiga. Pea kõikides Eesti linnades võib leida ühiskondlikel hoonetel ja elamutel väga mitmesuguseid tuulelippe. Omapäraseid tuulelippe 17. ja 18. sajandist leidub Pärnus. Rohkesti huvitavaid tuulelippe […]
“Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal”
Talude müümine […] tuli kui tuulte pööris, mis rahva meeled segamini ajas. Paljud ei suutnud ära seedida, kuidas võimalik on midagi müüa või osta, mida mitte tasku pista, ehk aisa külge siduda ja koju viia ei saa – asja arvati selgeks petmiseks, millega saksad rahva seest viimast rasva välja pigistada tahavad. Küsiti õpetaja tuvate linna […]
“Talude päriseksostmise aegu”
Lugejale Ajaloolase töö mõistmiseks oleks lugejal kasulik veidi mõelda selle üle, kuidast ta ise tunnetab teda ümbritsevat elu ja selle sotsiaalpoliitilist arengut. Teavet näib ju tulevat küllaga – ajalehtede, raadio ja televisiooni kaudu – nii et kõike on isegi võimatu haarata. Ja siiski tunnetab tavaline kodanik, et andmed on vasturääkivad ning kõige olulisemate sündmuste ja […]
“Talurahva mõisavastane võitlus Eestis. Põhjasõja esimesel poolel 1700-1710”
Eesti talurahva antifeodaalse võitluse ajaloos kuulub tähelepanuväärne koht Põhjasõja aastatele. Raskesti kannatades Rootsi sõjakoormiste, mõisarõhumise ja laastava sõjategevuse all, ei jäänud eesti talupoeg sugugi mitte alati passiivseks kannatajaks, vaid püüdis oma olukorda ise parandada rõhujatele vastu hakates. Mõisnike seljataga seisva Rootsi koloniaalvõimu sunniaparaadi nõrgenemine sõjas Saksi ja Venemaaga lisas talupoegadele julgust vastuhakkamiseks. Nii kujunesid Põhjasõja […]
“Talurahvaliikumine Eestis aastail 1845-1848 I ja II. 2 raamatut”
Dokumentide kogumik Käesolev dokumentide kogumik on otseseks jätkuks mõne aasta eest ilmunule, milles avaldati 1840. aastate talurahvaliikumise kõrglaine kirjasõnalisi jäädvustusi. Neis kajastus rahva laiaulatuslik rahulolematus, mille olid esile kutsunud ahistav majanduslik olukord, mitmesugused sotsiaalsed ja õiguslikud põhjused ning ajendid. Vabastati ju talurahvas 1819. aasta seadusega pärisorjusest, kuid tema haritava maa piiramatu omandiõigus anti mõisnikele, kellelt […]
“Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda.”
… Sellise suure ajaloolise draama nagu 1858. aasta talurahvarahutuste käsitlemisele asumisel tuleb eelkõige püüda anda teatud ülevaade tema tegelastest ja sellest olukorrast, milles nad tegutsesid. Seda ülesannet teenivad käesoleva töö II ja osalt III peatükk. Esimeses neist on käsitletud ühiskondlik-majanduslikku arengut Eesti alal XIX sajandi esimesel poole. On püütud näidata, mida kujutas endast teoorjus, mille […]
“Talv on tulekul. „Troonide mängu“ keskaegne maailm”
„Troonide mängu“ ajaloolistest seostest on palju kirjutatud, aga mitte kunagi päris niimoodi. Käesolev räägib, mis juhtub, kui keskaegse kirjanduse ja kultuuri uurija vaatab sarja „Troonide mäng“ ja loeb George R. R. Martini romaanisarja „Jää ja tule laul“. Teose eesmärgiks pole mitte Martini allikate väljapeilimine või telesarja loojate vahetute mõjutuste kaardistamine – pigem kujutab see endast […]
“Talvesõda “
Kui Taavet võitles Koljatiga, 105 päeva Soome rahva kangelaslikku võitlust ja maailm hoidis hinge kinni. Soome ajaloolaste kollektiivi (kokku 38 kaasautorit) kirjutatud mahukas ja põhjalik ülevaade Talvesõja 105 kuulsusrikkast päevast väikese Soome sõjast suure Nõukogude Liiduga. Rikkalikult fotodega illustreeritud käsiraamat sisaldab analüüse kõikidest olulisematest sõjasündmustest, nende põhjustest ja tagajärgedest. Lisaks sõjakirjeldustele kätkeb raamat ülevaateid poliitilistest […]
“Talvesõja diplomaatia”
“Talvesõja diplomaatia” esmatrükk ilmus Soomes 1955. aastal. Kõigest kümme aastat pärast Teise maailmasõja lõppu oli selle raamatu ilmumine sensatsioon. Max Jakobsoni “Talvesõja diplomaatia” on niivõrd põhjalik ja tasakaalustatud käsitlus sõjast Soome saatuse pärast, et see on ajahambale edukalt vastu pidanud ning raamatust tehakse tänaseni kordustrükke. Max Jakobson (sünd 1923 Viiburis) oli aastail 1948-1953 ajalehe Uusi […]
“Tankid ja tarakanid”
Pealtnägijana lagunevas Nõukogude impeeriumis Mõnikümmend aastat tagasi lõppesid metsad, järved ja jõed Soome kaardil sageli paksu punase joonega, millest ida pool polnud muud kui valge – seal algas suur tundmatu. Teadatahtmine äratab uudishimu ja nii püüdis raamatu autor juba koolipoisina piiluda idapiiri taha, et näha, mis seal tegelikult toimub. Ta võttis ette arvukalt reise kõigepealt […]
“Tartu ajaloolistel linnaplaanidel 1600-2010”
Vene kroonikat järgi vallutasid ja põletasid Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed Tartu (Tarbatu/Dorpat/Derpt/Jurjew) linnuse 1030. aastal, sellest ajast alustatakse Tartu linna kirjalikku ajalugu. Linnana kujunes Tartu kahe olulise liiklustee ristumiskohta, arvatav muistne Eesti-sisene põhja-lunasuunaline maismaatee ületas siin Emajõe veetee. Rsitisõda paganlike eestlaste vastu algas 1208 ja 16 aastat hiljem jäi Tartu lõplikult sakslaste kätte. Samal […]
“Tartu ajalugu”
Tartu on teada-tuntud linn nii Nõukogude Liidus kui ka välismaal. Ja seda mitte ainult seetõttu, et ta on Eesti vanimaid linnu, mida juba aastal 1030 mainiti ajalooallikas, vaid eeskätt oma sündmusterohke 950-aastase ajaloo tõttu. Tartu on alati olnud mitmetahuline linn, tähtis majanduse, kultuuri- ja teaduskeskus. 1632. aastal asutati Tartus ülikool – Academia Gustaviana, Tööpunalipu ordeniga […]
“Tartu planeerimisest ja arhitektuurist. Artikleid ja mälestusi”
Arhitekt R.-L. Kivi 85. juubeli puhul ilmunud trükis sisaldab valiku artikleid 1950. aastatest kuni 1980. aastateni, Jaan Malini intervjuu juubilariga tema elust ja Tartu kolleegidest ning Kivi tööde nimekirja ja artiklite bibliograafia. R.-L. Kivi pole kunagi töötanud Tartu peaarhitekti ametikohal, kuid paljude jaoks on just tema Tartu peamine arhitekt, legendaarse Arnold Matteuse töö jätkaja. Raul […]
“Tartu Ülikooli ajalugu 1632-1982”
Raamatus on antud ajalooline lühiülevaade Tartu Ülikooli tegevusest ja selle asutamisest kuni tänapäevani (1982). Eriuurimistele tuginev süstemaatiline käsitlus on antud kuni 1945. aastani, edasi on piirdutud ülevaatega ülikooli tähtsamatest tegevusaladest ja struktuuriüksustest. Eri peatükk kirjeldab 350. aastapäeva juubelipidustusi. (Raamatus on pühendus)
