“Templirüütlid. Issanda sõdalasmunkade tõus ja langus”
Jeruusalemm, 1119. aasta. Väike rühm rüütleid, kes Esimese ristisõja järel selgemaid sihte otsivad, rajavad uue ordu. Neist saavad esimesed templirüütlid – eliitsõdalased, kes on valmis elu hinnaga kaitsma kristlastest palverändureid Pühal Maal. Järgmise paarisaja aasta jooksul kujuneb Templiordust keskaja võimsaim rüütliordu. Templirüütleid imetletakse ja kardetakse, neid ümbritsevad legendid ja kuulujutud. Kes nad aga tegelikult olid? […]
“Teremi jutustus “Estonia mässust”, sõjast, Berliinist, KZ-laagrist ja muust”
Autorilt – lugejale … Aga astume kõrvale Orwelli teemadest. Tulgem selle juurde, et 60 aastat tagasi, 1-sel detsembril 1924, üritasid kommunistid meie kodumaal mässu vabariigi kukutamiseks Punase Venemaa rüppe. Mässu mahasurumisega oli Eestis kommunistliku tegevuse ja mõtte keelustamine parlamentaarses korras kehtestatud seadusega. Kümme aastat hiljem, – 12-ndal märtsil 1934 toimus erakorraline pööre Eesti riiklikus elus; […]
“Timukas ja tema maagiline ihuarst”
Himmleri ja Felix Kersteni lugu Berliin, aprill 1945. Kaks popliinmantlis meest väljub haakristidega märgistatud lennukist. Üks meestest, Luunjas sündinud Felix Kersten, on Himmleri pikaaegne massöör ja sõber, kes on koos Juudi Maailmakongressi esindajaga tulnud pidama läbirääkimisi koonduslaagrivangide vabastamise üle. Meeste reis võib päästa kümnete tuhandete inimeste elu … See raamat räägib loo Eesti päritolu Felix […]
“Tippspioonid”
Reeturid salajases sõjas. Koostöös Peter Adleri, Lutz Beckeri, Christian Deicki, Ralf Piechowiaki, Kristiana Ruhliga. Ursula Nellesseni ja Andrea Tothi dokumentatsioon. Guido Knopil on läinud korda üles otsida kuus tippspiooni, kes tegutsesid osavalt ning rafineeritult salajases sõjas külma sõja kulisside taga. Käesolevas raamatus jutustatakse nende põnevad lood lugejale esmakordselt kõigis peensustes. Oma uuringute käigus sattus autor […]
“Toila ümbruse kultuuri- ja hariduselu ajaloost”
Sissejuhatus Põhjarannikust on palju kirjutatud ning seda pildistatud paikkonna ilu ja ajaloolise mineviku ülistamiseks. Tänapäeval on kõigil kiire ja sageli sõidetakse kaunitest paikadest peatumatult mööda, kuigi võiks nautida siinset looduseilu. Ka siinse paikkonna minevik on olnud sündmusterohke ja selle tundmine aitab paremini mõista tänapäeva elu. Selleks ongi käesolev teos koostatud, et anda ülevaade just Toila […]
“Tõlkimine omas ajas. Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost”
Humaniora / ACTA Universitatis Tallinnensis Eesti kultuur – nagu iga teine – on tõlkekultuur: ühes keeles loetud ja teises keeles mõistetud tekstide kogum. Paradoksaalsel kombel on aga tõlget sageli väärtustatud vähem kui originaali. On see õigustatud? Ja mis põhjustel võiks omal ajal avalikus elus tuntud tõlkijate töid lugeda ja väärtustada ka täna? Neile küsimustele otsibki […]
“Tormihoiatus”
Kõik, mida Churchill ette võttis, oli mastaapne, ja ka tema kirjanduslik, õigem ehk oleks öelda kirjapandud looming on äärmiselt mahukas. Kui kõrvale jätta kõik aegade jooksul ajakirjandusse laialipudenenu, noorpõlve sõjaseiklusi kajastavad reisikirjad, esimene (ja ka viimaseks jäänud) romaan ja üldse kõik vähem oluline, siis tuleb kapitaalsete teostena üles lugeda järgmised: “Maailmakriis” (The World Crisis), 5 […]
“Tõsilood muinasrahvastest”
Selle kogumiku idee on sündinud mitmete lähedaste inimeste, mõttekaaslaste, sõprade ja kolleegide soovitustest. Pealegi olen juba ammuilma eestikeelsele lugejale võlgu, sest paraku nõuab õppejõuamet tänapäeva Eestis ennekõike pidevat enese olemasolu tõestamist rahvusvahelistes teaduslikes väljaannetes. Oli viimane aeg hakata seda lõivu tagasi maksma. Pärast kauaseid kõhklusi valisin kolmkümmend kaks artiklit, mis enamasti on juba ilmunud välismaistes […]
“Trooja sõda”
Poola nüüdiskirjanik Aleksander Krawczuk viib lugeja oma haaravalt kirjutatud raamatus antiikmaailma, Trooja sõja aegadesse, ning näitab, kuidas ajaloolased Homerose “Iiliasest” lähtudes on sammhaaval jõudnud muistsete sündmuste ja faktide tõeni.
“Troonilt tapalavale”
Kroonitud peade verine lõpp Mary Stuartist Nikolai II-ni Nad salviti ja krooniti hiilgavate pidustuste saatel oma rahva igavesteks valitsejateks Jumala armust – ning nad surid oma alamate põlguses timuka käe läbi. Šotlaste kuninganna Mary Stuart, Inglise kuningas Charles I, Prantsuse kuningas Louis XVI, Mehhiko keiser Maximilian ja Vene tsaar Nikolai II elasid erinevatel aegadel ja […]
“Trotski”
Värvika ja vastuolulise isiksusena etendas Lev Trotski (1879-1940) Venemaal Oktoobrirevolutsiooni juhtimisel, kodusõjas punaste väejuhina ja NSV Liidu rajamisel üht kõige olulisemat osa, aga sellegipoolest on ta võrreldes Lenini ja Staliniga rohkem varju jäänud. Pärast Lenin surma 1924. aastal kommunistide ladvikus alanud võimuvõitluses suure juhi järeltulija koha pärast jäi Trotski Stalinile alla ning kaotas ajapikku kõik […]
“Trükisõna ja selle saladuste ümber”
Kirjandusteadlase August Palm (1902-1972) artiklite kogu koondab ühe osa tema uurijatööst: kirjutised eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloost, E. Vildest ja eesti satiiriajakirjandusest, pseudonüümika ja anonüümika vallast.
“Trükitähed”
Tallinna 7. Keskkooli õpilasalmanahh Tallinna 7. Keskkool on inglise keele kallakuga erikool. Võõrkeele õppimine hõlmab suurema osa õpilaste ajast. Aga meie õpilased on kirjanduslembelised, armastavad muusikat, võtavad osa paljude ringide tööst. Õpilased on agarad kirjutama ja luuletama oma kaasajast. Palju auhinnalisi kohti on kooli toonud osavõtt eesti keele ka kirjanduse konkurssidest. 1986/87. õ.-a. vabariiklikul kirjanduse […]
“Tšingis-khaan. Elu, surm ja ülestõusmine”
Tšingis-khaan on üks ajaloo suuri surematuid, kes püsib rahva mälus elavana kui jumala vits, kangelane, sõjaline geenius ja pooljumal. Moslemitele, venelastele ja lääneeurooplastele on ta miljonite mõrtsukas ja julm anastaja; kodumaal Mongoolias austatakse teda rahva isana; hiinlased peavad teda dünastia loojaks ning tema mausoleumis Sise-Mongoolias otsivad usklikud tema vaimult õnnistust. Paradoksaalselt on maailma jõhkraimast vallutajast […]
“Tsivilisatsioon. Läänemaailma uus ajalugu.”
“Tsivilisatsioon” on ladus ja ülevaatlik käsitlus Lääne tsivilisatsiooni käekäigust läbi aegade. Hoidudes võrdsustamast tsivilisatsiooni ja läänemaailma, püüab Roger Osborne aidata meil mõista, mis muudab ainulaadseks nimelt Lääne tsivilisatsiooni. See on tsivilisatsioon, mille me oleme pärinud renessansi, teadusrevolutsiooni ja valgustusaja kaudu vanadelt kreeklastelt, roomlastelt ja ristikirikult. Selle vaim on kätketud kaunites hoonetes – joonia templites, gooti […]
“Tsivilisatsioonid. Kümme tuhat aastat ajalugu”
“Tsivilisatsioonid” tutvustab lugejale ajajärku esimeste inimasulate tekkimisest kuni Uue Maailma tsivilisatsioonide hävitamiseni Hispaania konkistadooride käe läbi. Pärast põgusat kiirpilku nomaadliku eluviisiga küttide ja korilaste elule antakse põhjalikum ülevaade umbes 10 000 aasta eest toimunud inimkonnale nii tähtsast sammust, kui mõned kogukonnad hakkasid ise taimi kultuuristama. Maaviljelust harrastanud põlluharijate külad olid eelkäijateks suurtele linnadele ja komplitseeritud […]
“Tsivilisatsioonide kohtumine Aafrikas”
Sisukord: Troopiline Aafrika klassikalises kirjanduses, Aafrika ja Vana-Ida kohtumine, Egiptus Kušis ja Kuš Egiptuses, Kuši kuld, Sudaani tulek maailma ajaloo areenile, Egiptlased lõhnaainete maal, Muistsete semiidi rahvaste sissetungimine Aafrikasse, Lõuna-Araabia kolonistid Aafrikas, Muistsed indialased Aafrika rannikul, Hellenistlik maailm ja Troopiline Aafrika, Bütsants, Aksum ja Nuubia, Esimesed kristlased, Etioopia ristimine, Bütsantsi rändurid Aksumis, Bütsants ja Etioopia-Himjari […]
“Tsivilisatsioonide teejuht. Rooma”
Rooma – me arvame, et teame sellest tsivilisatsioonist palju, kuid kas see vastab tõele? Kas suudame Rooma ajalugu kronoloogiliselt reastada? Kui hästi tunneme me seda kultuuri kui tervikut, teame roomlaste ühiskonnakorralduse, tavategemiste ja maailmapildi iseärasusi ning arengut? “Tsivilisatsioonide teejuht” viib meid reisile ajas ja ruumis ning on suunatud õpilastele, ajaloo- ja kultuurihuvilistele, rändajatele … Sari […]
“Tsunami. Elu pärast katastroofi”
26. detsembril 2004 toimunud ülitugev maavärin India ookeanis ja sellele järgnenud tapvad hiidlaine kirjutatakse kindlasti maailma tabanud rängimate looduskatastroofide ajalukku. Maailm on väike ja see katastroof ei olnud meie jaoks suurõnnetus kusagil kaugel India ookeanis. Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos tõi suur katastroof tuhandete kilomeetrite kauguse valu Eesti kodudesse. Kolm Eesti Vabariigi kodanikku on teadmata […]