“Tähelepaneliku loodusvaatleja märkmed. Hardo Aasmäe kogutud artiklid”
Hardo Aasmäele (1951-2014) meeldis ennast tihti kutsuda tähelepanelikuks loodusvaatlejaks. Ja olgem ausad, seda ta ka oli. Tema loodus lihtsalt oli pigem inimloodus, kuigi ta ei öelnud kunagi ära heast võimalusest analüüsida isalõvi käitumist. Kogutud artiklid on valitud sellised, et need oleks ajatud ja aitaks meil paremini mõista, mis tänapäeva maailmas toimub. Need artiklid on kuskil […]
“Talleyrand”
Biograafilise raamatu kangelane, Prantsuse legendaarne riigitegelane, uusaja diplomaatia suurvaim Charles Maurice de Talleyrand-Perigord, Benevento vürst, kõigi Euroopa ordenite kavaler. Kuigi teda peeti moraalituse võrdkujuks, püsis ta neljakümne aasta jooksul, erruminekuni oma eluõhtul, kõikvõimsa võimumehe või võimu juurde naasja rollis. Talleyrand aitas kodanlusel maha matta feodaalse keskaja – ja teda saatis edu, kirjutab jutu autor, kuulus […]
“Tallinn – meistrite linn”
Saateks: Tallinna iseloomustab kõige paremini ehk see, et tema eripära esiletoomiseks ei piisa ühest-kahest epiteedist. Tallinn on muistne linn, merelinn, kivilinn, tornide linn, pealinn. Tallinn on ka meistrite linn. Oli ja on. Sajandite jooksul on siin nähtud igasuguseid meistreid kapellmeistritest ordu- ja bürgermeistriteni. Neist igaüks oli omal ajal austatud ja lugupeetud. Miks? – Sest ta […]
“Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus 13.-14. sajandil”
Teos käsitleb Tallinna (Revali) vanimat kujunemislugu ajaloolis-topograafilisel foonil. Lähemalt vaadeldakse linna vallutamist 1219 Taani kuninga Valdemar II poolt; Lyndanise linnuse, I ja II Taanilinnuse, Mõõgavendade linnuse ja Liivi ordu lossi kujunemist; uuritakse kuninga Erik V ja leskkuninganna Margarethe käsul rajatud linnakindlustusi, samuti nende edasist täiendamist kuningas Erik VII käsul; vaadeldakse ka kloostrite, kirikute jm. ehitiste […]
“Tallinn sajandeis”
Ehituskunstiline ülevaade. Käesolev raamatu eesmärgiks on esitada kokkuvõtlik ülevaade Tallinna linnaehituslikust ja ehituskunstilisest arenguloost alates teise aastatuhande alguses tekkinud muinaseestlaste Toompea maalinnast. Sealjuures on kõige rohkem ja üksikajalikumalt käsitletud Tallinna tekkimist, eriti aga keskaegset arhitektuuripärandit, mis tänapäevani on jäänud Tallinna ehituskunstilise omapära ja väärtuse aluseks. Üksikobjektidest terviklikuma ülevaate saamiseks on käsitletud ka arhitektuuriga vahetult seotud […]
“Tallinn. Ajalooline ja kunstiajalooline juht”
Käesolev juht püüab täita seni eestikeelses kirjanduses valitsenud tühikut, mis on laiematele ringkondadele väga raskendatud meie auväärselt vana pealinna kuulsusrikka mineviku ja tema rohkearvuliste ajalooliste mälestusmärkide tundmaõppimist. Teoses on püütud arvestada kõiki ajalooliselt ja kunstiajalooliselt tähelepanuväärivaid ehitisi ja esemeid. Käsitlusel on üksikutele muististele ruumi antud vastavalt nende tähtsusele, iseloomule ja arvule. Raamatu kava ja suurema […]
“Tallinn. Entsüklopeedia 1-2. 2 raamatut”
Ühe inimpõlve jaoks tundub Tallinn olevat igavikuline. Meie ning meie vanemate ja vanavanemate jaoks on Tallinn alati olemas olnud. Linn on rajatud nii kauges minevikus, et suuline pärimus sellest on tuhmunud ja tõest teavet annavad meile vaid lünklikud ürikud ja väljakaevamiste tulemused. Vaheldnud on riigivõimud ja linna on antud erinevaid nimesid, kuid linn ise seisab […]
“Tallinn. Linnaehituslik kujunemine”
See raamat on pühendatud linnale, millele olen andnud jäägitult oma südame ja pikki aastakümneid tööd arhitekti-linnaehitajana. Pikkade, askeldusi täis tööaastate jooksul projektorganisatsioonis ning Arhitektuuri- ja Planeerimise Peavalitsuses tuli täita mitmeid pakilisi ülesandeid ja kohustusi. Vaid üksikutel vabadel tundidel ning vähestel puhkepäevadel sai näpistatud aega selleks, et mõningaid oma mõtteid Tallinna arengu probleemidest artikli või õhukese […]
“Tallinn”
Täna, sõber-rändaja, külastame iidset põhjamaa linna, kus suvel on ööd valged ja detsembris päevad pimedad. Viiskümmend üheksa ja pool kraadi põhjalaiust – seda võib mõista mitmeti. Kanadalasele tähendab see suvist ajujääd Hudsoni lahes või kõledat tundrat Labradori poolsaarel, siberlasele aga kuuma suve ning karmi talve. Inglase silme ette kerkib udu Briti saarte põhjarannikul, eskimo näeb […]
“Tallinna ajalugu I-IV. 4 raamatut”
Raamat 1561. aastani Tallinna ajaloo neljaköitelise üldkäsitluse I köide hõlmab ajajärku alates vanimast geoloogilisest minevikust kuni linna minekuni Rootsi võimu alla Vene-Liivimaa sõja ajal 1561. aastal Nende kaante vahele mahub ülevaade muinasaegsest asustusest, linna tekkimisest 13. sajandi esimesel poolel, keskaegse Tallinna õiguskorrast, rahvastikust, poliitilistest sündmustest, kaubandusest, käsitööst, kiriku- ja kultuurielust jpm. Raamatusse on koondatud nii […]
“Tallinna dominiiklaste klooster”
Tallinnas Vene tänavas, paarikümne sammu kaugusel pulbitsevast südalinnast paiknevad dominikaanlaste Püha Katariina kloostri varemed. Kloostrihoonestik, sajandeid ka Mungahooviks nimetatud paik, oli kloostri tegevuse ajal, aastail 1246-1525, rahvale juurdepääsmatu. Erandiks oli kloostri kirik, mis jutluskirikuna oli avatud kõigile. Pärast kloostri likvideerimist oli Mongahoovis linna relvaladu, mistõttu see paik jäi edasigi suletuks umbes kahe ja poole sajandi […]
“Tallinna etikukivid”
Paljud Tallinna vanalinna arhitektuuri uurijad väidavad, et tänaval, keskaegse elamu peasissekäigu ees asetses kõrge etik. Kahel pool etikule tõusvat treppi seisid etikukivid – kõrged kivitahvlid, mis kandsid tavaliselt majaomaniku peremärki või vappi. Etikul tavatseti istuda ja jõudeaega veeta. Juba 19. sajandi autorid kirjutavad etikutest kui minevikuasjadest, mida enam ei ole ja millest on vähe teada. […]
“Tallinna kalmistud – rahva pärand”
Olen kasvanud üles võõrsil, sest lahkusime Eestist 1944. aastal, seepärast vaatan ma siinseid kalmistuid välismaalase vaimustusega. Aga kuna olen sündinud Tallinnas, siis tundsin, et need on ka minu kalmistud, ja mul tekkis soov koostada nendest raamat. See raamat on mõeldud tallinlastele, et neil oleks üks pildiraamat kalmistutest, kuhu on võib-olla maetud nende omaksed ja sõbrad. […]
“Tallinna kalmistud”
Karl Laane (10. II. 1907 – 3. XI 1986) Oli Võru Õpetajate Seminari haridusega pedagoog ja Eesti Haridusliidu ametnik. Nõukogude võimu tingimustes talle hariduspõllul kohta ei pakutud, Saksa sõjaväkke mobiliseerimine oli jätnud poliitilise pleki. Nii tuli otsida muid leivateenimise võimalusi. Karl Laane oli alati Õpetajua, loomu poolest tõeline rahvavalgustaja, kes tegutses tugeva sisesunni mõjul. See […]
“Tallinna keskaegsed kindlustused”
Käesoleva töö otseseks uurimisobjektiks on Tallinna all-linna keskaegse kindlustusvööndi planeering ja arhitektuur oma ajaloolises arengus. Näiliselt küllaltki kitsas probleem, hõlmab see vanalinnast kui süsteemsest tervikust siiski soliidse osa.
“Tallinna keskaegsed kindlustustornid”
Paul Luhteini tinalõiked aastaist 1984-1987. 25 graafilist lehte. Tekst eesti, vene ja inglise keeles.
“Tallinna Kirikurenessanss”
Tallinna Kirikurenessanss on ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise projekt, mis seab eesmärgiks kirikute restaureerimise, kultuuriväärtuse konserveeerimise, kiriku tornide, kabelite ja krüptide avamise ja eksponeerimise. Projekt kestab 5 aastat. Aastatel 2002-2006 restaureeritakse Tallinna Linnavalitsuse poolt 22 kirikut. Käesolevas trükises on restaureeritavad objektid reastatud nende ehitamise järgi kronoloogilisse järjekorda, iga kiriku kohta on leitud ka midagi huvitavat […]
“Tallinna lahing 1941”
1941. aasta augustis toimus Tallinna ümbruses ja Soome lahel veriseim heitlus Baltikumis, kus Suur-Saksamaa ja Nõukogude Liidu maa- ja merejõud omavahel rinda pistsid. Seekord lõppes titaanide heitlus sakslaste kasuks, kes vallutasid 28. augustil Tallinna ja tekitasid Eesti pealinnast Kroonlinna pagevale Punalipulisele Balti laevastikule suuri kaotusi. Raamat annab ülevaate jõudude vahekorrast Tallinna pärast peetud lahingus, maismaavõitluste […]
“Tallinna lahingud, piiramised, mässud ja sõjapealikud”
Tallinna ajalugu on täis rohkeid relvastatud vastasseise ja kokkupõrkeid, millega tallinlased isekeskis ja võõrsilt tulnud sõdalased omavahel (või tallinlastega) arveid klaarisid, üritades tapariistade abil selgeks teha, kelle jõud ja tahe peale jääb. Käesolevas raamatus käsitletakse selliseid olulisemaid sündmusi tänapäeva Eesti pealinna territooriumil ja selle lähiümbruses aastatel 1219-1944, milles osalesid põhiliselt eestlased, sakslased, taanlased, venelased, rootslased, […]
