“Tuuline rand I-IV. 4 raamatut”
I osa – Eesti Riiklik Kirjastus 1951 II osa – Eesti Riiklik Kirjastus 1954 III osa – Eesti Riiklik Kirjastus 1960 IV osa – Eesti Raamat 1966
“Tuuline rand”
1. ja 2. osa ühes raamatus “Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe […]
“Tuuline rand” I osa
“Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe suust. Kala kuuldi sel kevadel lahes […]
“Üle parda”
Selleks pole vaja olla vanamoeline lugeja, et küsida “Üle parda” viimase peatüki lõpetamisel: “Mis nendest sai?” Siin kujutatud inimeste saatused jäävad poolikuks, nende elukäigu kirjeldamine lõpeb üsna järsku, jättes tegevustiku niidid lahtiseks. Autor peab puhtsüdamilikult tunnistama, et ta ise ka ei tea, kuidas lõpeb “Üle parda” tegelaste elukäik. Nad on meie eneste hulgast. Meie saatus […]
“Üle rahutu vee”
1944. aasta sügis nägi eestlaste massilist maapakku minekut. Tuhanded inimesed põgenesid kas suuremate aluste või väikeste paatidega üle Läänemere vabasse maailma, et pääseda sovetliku hävitusrežiimi eest. Ei usutud, et lahkutakse pikaks ajaks, ja loodeti peagi koju tagasi pöörduda. August Gailiti romaan “Üle rahutu vee” on üks võimsamaid nende traagiliste sündmuste kajastusi eesti kirjanduses. Põhitegevus leiab […]
“Uputus”
Romaan Jurnas vähkreb Taevaranna tarenurgas voodil. Varahommikuses hämus ei seleta silm asjade ja nägemuste vahet. Pikad unelained ujutavad üle meelte, kisuvad lühikesteks virvendusteks ja lahenevad lõpuks uduks, mis kõik piirid ja vahemaad kokku sulatab. Kell tiksub tareseinal katkendlikult ja hädiselt, kilk kriiksub roosteselt savimüüri vahel ja tõuk nagistab kõrva ääres. Voodigi kägiseb liigutuste järgi. Häälte […]
“Uus evangeelium”
Voldemar Õuna kaheosaline “Uus evangeelium” valgustab üht Eesti ajaloo pöördelisemat aega – aastaid 1939-1941 alates baaside lepingust kuni Saksa vägede saabumiseni. See ajaraam Teise maailmasõja alguses hõlmab Nõukogude Liidu sõjalist sissetungi Eestisse ja iseseisva riigi hävitamist – Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning esimesi sovetlikke massirepressioone ja kõike muud, mille tõi kaasa esimene Nõukogude aasta. Voldemar […]
“Uus evangeelium”
Voldemar Õuna kaheosaline “Uus evangeelium” valgustab üht Eesti ajaloo pöördelisemat aega – aastaid 1939-1941 alates baaside lepingust kuni Saksa vägede saabumiseni. See ajaraam Teise maailmasõja alguses hõlmab Nõukogude Liidu sõjalist sissetungi Eestisse ja iseseisva riigi hävitamist – Eesti annekteerimist ja okupeerimist ning esimesi sovetlikke massirepressioone ja kõike muud, mille tõi kaasa esimene Nõukogude aasta. Voldemar […]
“Uus evangeelium” 1. ja 2. osa
Romaan, 1. ja 2. osa. Kui V. Õuna eelmise teose “Viis paari susse” tegevus toimus Leningradis, siis käesolevas mahukas romaanis käsitletakse elu Tallinnas esimesel punase okupatsiooni aastal. Me näeme, kuidas uus võim sirutab oma käed rahus elavate inimeste järele, me näeme, kuidas toimub inimeste moondumisprotsess järjest kõveneva surve all. Romaani sündmustik areneb laiahaardeliselt mitmes ühiskonnakihis, […]
“Vahelikud vapustused”
… “Vaheliku vapustuste” saatust on paraku alates Nõukogude ajast kuni seni viimase kooliõpikuni faktoloogia osas ebatäpselt ja vaid oletuslikult esitatud. Autor ise on meenutanud: “Vahelik tõi mulle selliseid vapustusi, milliseid ei oleks aimatagi osanud. Ma ei püüdnud olla selle näidendiga sugugi sihilik, aga nagu ütleb eesti vanasõna, et see karjub, kelle king pigistab, siis küll […]
“Väino Ilus. Valitud teosed. 1. osa”
1. osa: Sinu enese elu. Tuulekülvid Romaan “Sinu enese elu” käsitleb sõjajärgseil aastail elluastunud põlvkonna kujunemisteid. “Tuulekülvid” on eri ühiskonnakihte haarav, kaasajaga põimitud tagasivaade kodanliku Eesti lõpuaastaisse ja 1940/41.a sündmustesse.
“Valitud novellid” I osa
Sisukord – Hirm, – Optant, – Maanaine, – Sõbra surm, – Mees mehe vastu, – Hüüd inimsuse poole, – Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, – Leib ja armastus, – Rasked rakmed, – Teise eest, – Auvõlad, – Tühjas löövis Lambavaras Näpsi lorijutte: – Mustlased, – Korvitegija Siimu õnn, – Piibumeister Joobi ulaelu, – Rahapada, – Herbert […]
“Valitud teosed nr 16. Miika Valtsbergi roim”
Silmapaistva eesti nõukogude romaani-, novelli- ja näitekirjaniku August Jakobsoni (1904-1963) sulest ilmus aastail 1931-1934 kolmest teosest koosnev romaanitsükkel “Andruksonide suguvõsa”, mille esimeseks romaaniks oli “Miika Valtsbergi roim”. Selles on pearõhk asetatud Miika Valtsbergi ja Eeva Adnruksoni suhetele. Sündmustiku taustaks on teoorujuse aeg.
“Valitud teosed. Jutustused IV” 19. osa
Jutustused IV Valimik sisaldab jutustusi ja novelle aastaist 1930-1942. Üks osa neist kirjeldab kodanliku Eesti linnakehvikute elu, teine osa kodanlikku intelligentsi ja selle eraldumist rahvast.
“Valitud teosed” 17. köide
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” teine köide, “Töö algus”. Peategelaseks on “Miika Valtsbergi roima” kesksete tegelaste Eeva Andruksoni ja Miika Valtsbergi poeg Toomas Andrukson, kes peab talu rajamisel rasket võitlust loodusega. Romaani läbib tööpaatos, usk rahva loovasse jõusse.
“Valitud teosed” I ja II osa
1. köide sisaldab luulet autori loometee algusest kuni 1955. aastani, kaks mälestuslikku proosapala, novelli ja muinasjuttnäidendi. 2. köide hõlmab autori luuleloomingut alates 1956, jutustuse “Siil” ning eetilisi probleeme käsitleva näidendi “Kaks viimast rida”.
“Valitud teosed” IV köide
Romaanid: “Ümera jõel” ja “Tuli tuha all” “Ümera jõel” alusteksti allikaks käesolevas köites on viimane autori poolt läbi vaadatud, s.o. 1956.a ilmunud 4. trükk, milles nüüdseks väljaandeks on konjektuuridena parandatud ilmseid tähelepanematusvigu. “Tuli tuha all” alustekst pärineb romaani esmatrüki kirjanikule kuulunud eksemplarist, kuhu ta 1951.a juulis tegi pliiatsiga peamiselt stiililisi muudatusi. Seejuures on kirjanik romaani […]
“Vallutajad”
Romaanitsükli “Andruksonide suguvõsa” kolmanda köite keskseteks tegelasteks on Miika Valtsbergi ja Eeva Andruksoni poja Toomas Andruksoni lapsed. Üks neist – Markus, kõige visam töömurdja ja järeleandmatu oma kavatsustes, seega oma isale hingelt lähim – pärib talu, teised siirduvad tööd ja iseseisvat elu otsima peamiselt linna.
“Valus valgus”
Luuletused, poeemid, näidendid Sisukord: Luuletused; Poeemid: Tormipoeg, Kuidas Koguva küla käis punavooris, Järvesuu poiste brigaad, Mina – kommunistlik noor; Näidendid: Atlandi ookean, Lea, Kihnu Jõnn, Polkovniku lesk, Enne kui saabuvad rebased.
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
