“Krutsifiks”
Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest. Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse.
“Laev akna taga”
“Kui mu tunded on niivõrd kivistunud, et seal ei kajastu mind ümbritsev elu, siis on asi halb. On minust üldse enam kirjanikku, kui mul puudub kaastunne?” küsib autor ühes pihtimuses. – “Laev akna taga” on tema vastus sellele. Teos on kirjaniku südametunnistuse diktaat. Selles on jäädvustatud ühe sõjas pimedaks jäänud mehe elu, tema meeleheide, tema […]
“Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama!” I & II osa. 2 raamatut
I raamat: Eesti kriitilise realismi klassik Ernst Peterson-Särgava on seni olnud tuntud peamiselt oma töödega, mis ilmusid viimase sajandivahetuse aegu. Autori pikk eluiga (1868-1958) võimaldas tal aga viimaste aastakümnete jooksul materjali koguda suure ajaloolise romaani jaoks ning see ka paberile panna. Nii valmis käesolev keheköiteline romaan Vändra ümbruse talurahva raskest elust teoorjuse ajal, alates sündmustega […]
“Laul kindaid üles harutades”
Luuletaja 70. sünnipäeva märkiv valikkogu koondab eri aegadel loodud luuletusi, mis on rühmitatud nelja tonaalsuselt ja meeleolult erinevasse tsüklisse, pakkudes lugejale nii lootusrikast sinist kui argipäevast halli, nii pidupäevast punast kui leinalist musta.
“Laul kõrgel kaldal”
Kastanipuude alla sigineb vargsi pimedust, mis aga ei mõtlegi kollitama hakata. Loob ainult une-eelset meeleolu. Tõstab ka esile ümberringi lendlevaid putukaid või koiliblikaid, mis nad seal kõik on. Saatnud pika päeva mööda üks aias oma töö juures, teine toas toimetades, on kärnerirahval nüüd heas väljas teineteise kõrval istudes videvikku pidada. Ilm on nii soe, et […]
“Leegitsev süda”
A. Gailiti kodumaal kirjutatud, kuid 1945 emigratsioonis ilmunud romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu.
“Lehmatapja”
Käes on suvi ja vihma sajab. Muidugi sajab! Kui sa tahad kuhugi minna, ripub sul jonnakaid vihmapilvi kuklas ja tilgutab pidevalt vett särgikrae vahele. Vihm on tükitööline ja usin oma normi täitma. Ta ei lase end segada. Oma tööpõllu määrab ta sinule nuhtluseks. Ei sa pääse üle hoovi prügitünnini, pikemaist külaskäikudest rääkimata. Madalrõhk varitseb sind […]
“Luuletusi”
Gustav Suitsu nimega on seotud terve periood eesti kultuuri ja ühiskondliku elu ajaloos. Võnnu külakooli rehetares 1883. aasta novembrikuu viimasel päeval ilmale tulnud koolmeistri poeg ning 23. mail 1956 Stokholmis manalasse varisenud poeet, kirjandusloolane ja publitsist on jätnud meie kultuuri varamusse suure, ent vastuolulise pärandi – luuleteoseid, kirjandusloolisi uurimusi, artikleid. G. Suitsu rohkem kui pool […]
“Maimu”
Neljateistkümnes aastasada. Kalk ja vali oli aeg meie esivanematele! Priiusepäike oli looja läinud, eestlased olid peremehe ameti omal pärismaal kaotanud, uued – võõrad peremehed valitsesid kodumaa pinnal. Sakslaste maad rõhus raudse käega vägev Liivi ordu, kindlaist kivilossidest andis ta oma käskusid ja saatis rüütlid välja maa pärisrahvast alla sundima, nendelt maksusid nõudma, priipoegi – orjadeks […]
“Maja lumes”
Soomes Turus elava kirjaniku Ilmar Talve (s. 1919) romaan “Maja lumes” kirjeldab ühe väikeriigi pealinna ühe maja elanike mõtteid ja tegutsemist poole aasta jooksul, mil nende riigis demokraatia asendub diktatuuriga. Igaüks peab leidma oma isikliku seisukoha: kas olla kaasajooksik, üritada jääda erapooletuks või võidelda demokraatia ja vabaduse eest. Sari: Eesti romaanivara (Raamatus on autori pühendus […]
“Markuse muutumised”
Uibopuu uue romaani üheks peategelaseks on noormees, kes erineb teistest inimestest selle poolest, et ta ellusuhtumine pole rikutud eelarvamustest, et ta on “naiivne”, nooruslikult siiras ning vahenditu. Sellest sünnib pidev konfliktide ahelik ta elus, mis sunnib teda kohanemisele ümbrusega, kuni ta viimaks on selline nagu kõik teisedki ta ümber. Teose tegevus toimub ühes moodsas suurlinnas […]
“Markuse muutumised”
Eesti romaanivara Valev Uibopuu (1913-1997) on silmapaistev proosakirjanik, kelle rikkalikus loomepärandis on seitse romaani ja pooltosin novelliraamatut ajavahemikus 1943-91. “Markuse muutumised” (1961) on eluline lõik kahe inimese armastusloost. Teose peategelane Markus on erandlik kuju: teisi aidates unustab ta enda ja oma armastatu Eeva, kes nõuab, et mees ennast muudaks. Kuna Markus on peavarju andnud kodutule […]
“Meesteta küla”
Raske sõjaaeg muudab inimesi, eriti siis, kui nad on oma rahuaegse elu kõigest harjumuslikust välja kistud ning täiesti uude olukorda paisatud, nagu oli evakueeritud eestlastega “Meesteta külas”. Nad on kõik erinevatest keskkondadest pärit, erineva mõttelaadi ja tahteavaldustega inimesed.
“Meie noored”
Valimik raamatutest Meie Noored, Mets ja Minu Kodu (Raamatus on autori autogramm, osad lehed on lahtilõikamata)
“Mõõgaga mõõdetud maa”
/—/ Matusekella helin kostis hämarasse kirikukäärkambrisse kauge kajana, nagu ei tuleks ta siitsamast, kellatornist, vaid kusagilt alt, mulla põuest, haudade sügavusest. Pastor Döpner, Audru koguduse hingekarjane, pani käest hanesule ja jäi mõtlikult vahtima kirikuraamatu pärgamendilehti ega saanud lahti tundest, et mitte tema, vaid surm ise oli nüüd hakanud personaalraamatut pidama. Tihedad, murtud kirjaga sissekanded aina […]
“Muhulaste imelikud juhtumised”
Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol.
“Neli tuld”
…”Jah, ta oli lihtne rannapoiss, ja ikka veel selleks jäänud. Kuid ah, kuidas oli uudsus teda haaranud, kui too tüdruk oma roosaks lakitud sõrmed ta ellu oli sirutanud. Kui imelik oli olnud, kui talle määrati, millist lipsu ta pidi kandma, millist juuksevõiet juustesse hõõruma, millist hambapastat tarvitama, kuidas lauas istuma, kuidas lusikat hoidma, kuidas noaga […]
“Noored autorid 1963”
“Tähesärk” Helgi Muller sündis 5. oktoobril 1932 Viljandis, kus ta vanemad teenisid leiba juhutöödega. Tema lapsepõlv möödus Viljandimaal Kamara mõisas, kuhu ta vanemad olid siirdunud põllutöölisteks. 1951. a. lõpetas ta Viljandi I Keskkooli. Pärast seda astus H. Muller Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda. Töötanud vahepeal mitmesugustel töödel, lõpetas ta ülikooli mittestatsionaarselt 1963. a. H. Mulleri esimene […]
“Noored autorid 1964”
“Jäljed allikal” Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis 1947-1958 Tartu I Keskkoolis, astus 1958. a. TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonad, kus õppis algul prantsuse keelt, hiljem individuaalplaani järgi strukturaalset ja matemaatilist lingivistikat. Ülikoolis on ta tegelnud ka orientalistikaga ning tõlkinud hispaania kangelaseepose “Laul minu Cidist”, Aafrika luulet jm. Ta värsse on ilmunud ajakirjanduses […]
