“Janu”
Romaani peategelaseks on teismeline tütarlaps Maria, kes põeb luutuberkuloosi. Noor uuenduslike võtetega arst otsustab ta ravi muuta, kasutades lahaseid ja rohket viibimist värskes õhus. Paranedes jälgib neiu aastaringi aias, kogeb esimest armumist ja pettumusi. Romaanile pakub raamistust sama neiu eakana, kes vaatab toonasele aastale tagasi kui kauneimale ajale oma elust. Romaani taust on autobiograafiline: Uibopuu […]
“Juhan Smuul. Teosed. I osa”
Luuletused. Lühipoeemid. Lühipoeemid: Pootsman, Mida rääkis kalur Peeter Hülgekütt, Kuidas Koguva küla käis punavooris, Tulime Hiiumaa pealt (Poeemikatkend), Viimane karavan. Katkend poeemist “Teekond Leningradi”, Teravmägede motiive.
“Juhan Smuul. Teosed. II osa”
Poeemid. Sisukord: Tormipoeg, Järvesuu poiste brigaad, Mina – kommunistlik noor.
“Juhan Smuul. Teosed. V osa”
Proosa 3 Sisukord: “Surmalaul”, Jaapani meri, detsember, Muhu monoloogid – Mardi Riste, Ärni monoloogid, Mihkli monoloogid, Mõrv Rannu teemajas.
“Juhansoni reisid”
Eesti poistel polnud Teises maailmasõjas võimalust võidelda oma riigi eest omas mundris. Paljud valisid seetõttu teenistuse Soome sõjaväes. Nende, nn soomepoiste lugu puudutabki Ilmar Talve, pajatades, kuidas ja milliste seiklustega jõuti aastatel 1944-1945 lõpuks Saksamaa kaudu Rootsi. Meisterlikult kirjutatud raamat on lihtsalt ja rõõmsalt loetav, mis on ühe sõjaromaani kohta küllalt haruldane omadus. “Juhansoni reiside” […]
“Juhansoni reisid”
Eesti poistel polnud Teises maailmasõjas võimalust võidelda oma riigi eest omas mundris. Paljud valisid seetõttu teenistuse Soome sõjaväes. Nende, nn soomepoiste lugu puudutabki Ilmar Talve, pajatades, kuidas ja milliste seiklustega jõuti aastatel 1944-1945 lõpuks Saksamaa kaudu Rootsi. Meisterlikult kirjutatud raamat on lihtsalt ja rõõmsalt loetav, mis on ühe sõjaromaani kohta küllalt haruldane omadus.
“Jumala tuultes”
Viis jutustust Sealpool väravaid Kaks elu Ema Jumala tuultes Kivi mere ääres (Raamatus on endise omaniku nimi, paberkaaned puudu)
“Jumalad lahkuvad maalt”
Kas ristiusu vastuvõtmine 13. sajandi algul tulenes eesti rahva vabast tahtest või sunnist? Mis valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust? Kas neil olnuks võimalik panna näiteks otse Rooma paavsti abiga sakslaste ja taanlaste julmale edasitungile piir? Neid küsimusi puudutab Ain Kalmuse peateos, mille tegevustik algab 12. sajandi viimasel veerandil ning keskendub eesti vanema Tabelinuse […]
“Kadunud päike”
Jutte minevikust Sisukord – Kadunud päike – Uus hingekarjane – Kurjal ajal – Jumala linnud – Kivi mere ääres – Esimene maja
“Kaldametsa triloogia. Kolm raamatut ühes restaureeritud köites”
Raamat “Torn üle metsa” “Torn üle metsa” (I tr. Lund 1959), millega algab Pedro Krusteni nn. “Kaldametsa triloogia” (“Laul kõrgel kaldal” 1962, “Neiuke läks roosiaeda” 1963), on romaan mõisaaednik Martin Vennartist, kes linnas õppinud oskustöölisena tunneb ennast ühtviisi võõrana nii külarahva, mõisateenijate kui härrasrahva hulgas. Martini heitlike inimsuhete ja enamasti tegelikkusega tasakaalustamata unistuste ning mõtiskluste […]
“Karuskose”
Vana Sandra Tiitu oli viimasel ajal vaevama hakanud üks asi. Ja see oli tema poeg, kes käis ülikoolis õigusteadust õppimas. Seni oli poja koolitamisega läinud kõik korrapäraselt, nagu oli pidanud minema. Poisil oli lahtine pea, ta oli lõpetanud gümnaasiumi hea tunnistusega ja astunud siis ülikooli, et hiljem saada advokaadiks või notariks. Oli juba mõnd aega […]
“Karuskose”
Vana Sandra Tiitu oli viimasel ajal vaevama hakanud üks asi. Ja see oli tema poeg, kes käis ülikoolis õigusteadust õppimas. Seni oli poja koolitamisega läinud kõik korrapäraselt, nagu oli pidanud minema. Poisil oli lahtine pea, ta oli lõpetanud gümnaasiumi hea tunnistusega ja astunud siis ülikooli, et hiljem saada advokaadiks või notariks. Oli juba mõnd aega […]
“Kas mäletad, mu arm? II osa”
“Torm on kestnud kogu öö ja pole hommikukski raugenud. Hetkeks nagu lõpeks ta märatsev hoog, nagu oleksid ometi lõpuks ta rinnad tühjaks kisendatud, kuid siis ärkab ta uuesti ja ta viha on muutunud veel ägedamaks raevuks. Ning lumemassid ta pudendavas süles keerlevad, langevad, tõusevad ning tormavad üle metsade, väljade ja elamute. Jaak Radamees on tulnud […]
“Kasuema”
Silvia Rannamaa sündis 3. märtsil 1918. aastal töölisperekonnas Tallinnas, kus sai ka alghariduse. 1937. aastal lõpetas Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi. Esimesi kirjanduslikke katsetusi tegi ta juba koolipäevil. Mõned neist avaldati tolleaegsetes õpilasajakirjades. 1955. aastal ilmus Silvia Rannamaalt ajalehes “Säde” esimene lastejutt. Sealt peale on ta avaldanud jutustusi, kirjutisi ja näidendeid ajakirjades “Pioneer” ja “Täheke” ning ajalehes […]
“Keegi ei kuule meid”
/—/„Keegi ei kuule meid” tegeleb traditsioonilise probleemiga: mida teha olukorras, kus head valikud puuduvad? Vabatahtlikult sõjalise okupatsiooniga nõustumine tundub võimatu, vastupanu on aga juba ette hukule määratud. Oma romaanis ei vaatle Uibopuu seda küsimust mitte otsustajate, vaid n-ö väikse inimese perspektiivist. Väikelinna miljöö ja tegelastegalerii joonistuvad teoses meisterlikult. Ühelt poolt saab linnakesest lakmuspaber, mis peegeldab […]
“Keskpäevavalgus”
Romaan meie esimesest nõukogulikust põlvkonnast, kes alustas oma töömeheteed juba uues ühiskonnas. Romaani peategelane, Nõukogude armeest demobiliseeritud leitnant Kristjan Kaarep asub tööle kodulinna trammipargis. Tema sooviks on, piltlikult väljendatult, tõusta koos oma rahvaga kõrgele maailmakatusele ja vaadata sealt oma maa suurt ning lootusrikast tänapäeva heledas keskpäevavalguses. Ent selleks tuleb tal läbi käia pikk ja konarlik […]
“Kirg ja kodumaa”
Isamaalüürik ja armastuslaulik Henrik Visnapuu (1890–1951) oli Marie Underi kõrval üks Siuru kesksemaid luuletajaid – poeeside kuningas, Siuru Vürst. Oma esimese luuletuse avaldas ta 18-aastaselt ja jõudis luulet kirjutada 43 aastat. Enne pagulusse siirdumist kirjutas ta oma nime 18 värsiraamatu kaanele. Kogumik „Kirg ja kodumaa“ sisaldab lisaks Visnapuu luule valikule Vallo Kepi põhjalikku ja fotoderohket […]
“Klaassilmadega Kristus”
Järelpõimik. Lühieepika Aastakümnete jooksul, alates Soome põgenemisega a. 1943 on Ristikivi kaasa elanud meie kultuurilist ja poliitilist elu eksiilis, väga sageli sõna võtnud julgelt oma arvamist avaldades tagasihoidlikus stiilis ning diskreetsel viisil, nagu see kuulus tema iseloomu juurde. See tohutu materjal pälviks kokku korjamist ja kas või valikunagi uuesti väljaandmist. Nendes peituvad eesti pagulaskonna kultuurielu […]
