“Juhansoni reisid”
Eesti poistel polnud Teises maailmasõjas võimalust võidelda oma riigi eest omas mundris. Paljud valisid seetõttu teenistuse Soome sõjaväes. Nende, nn soomepoiste lugu puudutabki Ilmar Talve, pajatades, kuidas ja milliste seiklustega jõuti aastatel 1944-1945 lõpuks Saksamaa kaudu Rootsi. Meisterlikult kirjutatud raamat on lihtsalt ja rõõmsalt loetav, mis on ühe sõjaromaani kohta küllalt haruldane omadus. “Juhansoni reiside” […]
“Juhansoni reisid”
Eesti poistel polnud Teises maailmasõjas võimalust võidelda oma riigi eest omas mundris. Paljud valisid seetõttu teenistuse Soome sõjaväes. Nende, nn soomepoiste lugu puudutabki Ilmar Talve, pajatades, kuidas ja milliste seiklustega jõuti aastatel 1944-1945 lõpuks Saksamaa kaudu Rootsi. Meisterlikult kirjutatud raamat on lihtsalt ja rõõmsalt loetav, mis on ühe sõjaromaani kohta küllalt haruldane omadus.
“Juhansoni reisid”
Eesti poistel polnud Teises maailmasõjas võimalust võidelda oma riigi eest omas mundris. Paljud valisid seetõttu teenistuse Soome sõjaväes. Nende, nn soomepoiste lugu puudutabki Ilmar Talve, pajatades, kuidas ja milliste seiklustega jõuti aastatel 1944-1945 lõpuks Saksamaa kaudu Rootsi. Meisterlikult kirjutatud raamat on lihtsalt ja rõõmsalt loetav, mis on ühe sõjaromaani kohta küllalt haruldane omadus.
“Jumala tuultes”
Viis jutustust Sealpool väravaid Kaks elu Ema Jumala tuultes Kivi mere ääres (Raamatus on endise omaniku nimi, paberkaaned puudu)
“Jumalad lahkuvad maalt”
Kas ristiusu vastuvõtmine 13. sajandi algul tulenes eesti rahva vabast tahtest või sunnist? Mis valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust? Kas neil olnuks võimalik panna näiteks otse Rooma paavsti abiga sakslaste ja taanlaste julmale edasitungile piir? Neid küsimusi puudutab Ain Kalmuse peateos, mille tegevustik algab 12. sajandi viimasel veerandil ning keskendub eesti vanema Tabelinuse […]
“Kadunud päike”
Jutte minevikust Sisukord – Kadunud päike – Uus hingekarjane – Kurjal ajal – Jumala linnud – Kivi mere ääres – Esimene maja
“Kahe väina vahel”
Romaan. Ü.E.K. ORTO III romaanivõistlusel II auhinnaga kroonitud Raisa (Raissa) Kõvamees: olen sündinud Muhus Piiri külas. Minu õnnelikumaks ajaks olid lapsepõlve jõudepäevad kaunis Piiri metsas, mille ametlikuks nimeks on Paljaaru männik, uidates ja paar karjasuve õe ja venna seltsis. Lühikese kooliaja lõppedes algas töö kaupluse leti taga. Töönädal seal oli seitsmepäevane ja tööpäevad tihti vägagi […]
“Kaldametsa triloogia. Kolm raamatut ühes restaureeritud köites”
Raamat “Torn üle metsa” “Torn üle metsa” (I tr. Lund 1959), millega algab Pedro Krusteni nn. “Kaldametsa triloogia” (“Laul kõrgel kaldal” 1962, “Neiuke läks roosiaeda” 1963), on romaan mõisaaednik Martin Vennartist, kes linnas õppinud oskustöölisena tunneb ennast ühtviisi võõrana nii külarahva, mõisateenijate kui härrasrahva hulgas. Martini heitlike inimsuhete ja enamasti tegelikkusega tasakaalustamata unistuste ning mõtiskluste […]
“Karuskose”
Vana Sandra Tiitu oli viimasel ajal vaevama hakanud üks asi. Ja see oli tema poeg, kes käis ülikoolis õigusteadust õppimas. Seni oli poja koolitamisega läinud kõik korrapäraselt, nagu oli pidanud minema. Poisil oli lahtine pea, ta oli lõpetanud gümnaasiumi hea tunnistusega ja astunud siis ülikooli, et hiljem saada advokaadiks või notariks. Oli juba mõnd aega […]
“Karuskose”
Vana Sandra Tiitu oli viimasel ajal vaevama hakanud üks asi. Ja see oli tema poeg, kes käis ülikoolis õigusteadust õppimas. Seni oli poja koolitamisega läinud kõik korrapäraselt, nagu oli pidanud minema. Poisil oli lahtine pea, ta oli lõpetanud gümnaasiumi hea tunnistusega ja astunud siis ülikooli, et hiljem saada advokaadiks või notariks. Oli juba mõnd aega […]
“Kas mäletad, mu arm? I-III osa. 3 raamatut”
“Kas mäletad, mu arm?” (1951–1959) oli pärast romaane “Leegitsev süda” (1945) ja “Üle rahutu vee” (1951) August Gailiti kolmas ja viimane teos, mille ta avaldas paguluses. Tunderaske pealkiri seob ühte 16 boccacciolikku novelli naistest või armastusest, mis eesti mehed tuisu- ja tormipäevil “kõnelnud” ühes metsatöölaagris Rootsimaal. Nende vahele mahub romaaniks paisunud “Proua Ene Leevi pihtimus”. […]
“Kasuema”
Silvia Rannamaa sündis 3. märtsil 1918. aastal töölisperekonnas Tallinnas, kus sai ka alghariduse. 1937. aastal lõpetas Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi. Esimesi kirjanduslikke katsetusi tegi ta juba koolipäevil. Mõned neist avaldati tolleaegsetes õpilasajakirjades. 1955. aastal ilmus Silvia Rannamaalt ajalehes “Säde” esimene lastejutt. Sealt peale on ta avaldanud jutustusi, kirjutisi ja näidendeid ajakirjades “Pioneer” ja “Täheke” ning ajalehes […]
“Kirg ja kodumaa”
Isamaalüürik ja armastuslaulik Henrik Visnapuu (1890–1951) oli Marie Underi kõrval üks Siuru kesksemaid luuletajaid – poeeside kuningas, Siuru Vürst. Oma esimese luuletuse avaldas ta 18-aastaselt ja jõudis luulet kirjutada 43 aastat. Enne pagulusse siirdumist kirjutas ta oma nime 18 värsiraamatu kaanele. Kogumik „Kirg ja kodumaa“ sisaldab lisaks Visnapuu luule valikule Vallo Kepi põhjalikku ja fotoderohket […]
“Klaassilmadega Kristus”
Järelpõimik. Lühieepika Aastakümnete jooksul, alates Soome põgenemisega a. 1943 on Ristikivi kaasa elanud meie kultuurilist ja poliitilist elu eksiilis, väga sageli sõna võtnud julgelt oma arvamist avaldades tagasihoidlikus stiilis ning diskreetsel viisil, nagu see kuulus tema iseloomu juurde. See tohutu materjal pälviks kokku korjamist ja kas või valikunagi uuesti väljaandmist. Nendes peituvad eesti pagulaskonna kultuurielu […]
“Kodukäija”
Romaani esitrükk ilmus 1963. a. Lundis. Ilmumise järel äratas “Kodukäija” tähelepanu nii paguluses kui okupeeritud Eestis. Raamatut ennast muidugi ei tuntud, selle poliitiliselt ründavat sisu ja hoiakut pidasid toonased “ideoloogiarinde” eestvõitlejad aga niivõrd ohtlikuks, et autori vastu päästeti valla võimas laimukampaania. Sellega tunnistas vastasleer “Kodukäija” olulist tähendust. “Kodukäija” on trotslik raamat, vastuhakk vaimus, väljakutse valele, […]
“Krutsifiks”
Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest. Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse.
“Laev akna taga”
“Kui mu tunded on niivõrd kivistunud, et seal ei kajastu mind ümbritsev elu, siis on asi halb. On minust üldse enam kirjanikku, kui mul puudub kaastunne?” küsib autor ühes pihtimuses. – “Laev akna taga” on tema vastus sellele. Teos on kirjaniku südametunnistuse diktaat. Selles on jäädvustatud ühe sõjas pimedaks jäänud mehe elu, tema meeleheide, tema […]
