“Neli tuld”
…”Jah, ta oli lihtne rannapoiss, ja ikka veel selleks jäänud. Kuid ah, kuidas oli uudsus teda haaranud, kui too tüdruk oma roosaks lakitud sõrmed ta ellu oli sirutanud. Kui imelik oli olnud, kui talle määrati, millist lipsu ta pidi kandma, millist juuksevõiet juustesse hõõruma, millist hambapastat tarvitama, kuidas lauas istuma, kuidas lusikat hoidma, kuidas noaga […]
“Noored autorid 1963”
“Tähesärk” Helgi Muller sündis 5. oktoobril 1932 Viljandis, kus ta vanemad teenisid leiba juhutöödega. Tema lapsepõlv möödus Viljandimaal Kamara mõisas, kuhu ta vanemad olid siirdunud põllutöölisteks. 1951. a. lõpetas ta Viljandi I Keskkooli. Pärast seda astus H. Muller Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda. Töötanud vahepeal mitmesugustel töödel, lõpetas ta ülikooli mittestatsionaarselt 1963. a. H. Mulleri esimene […]
“Noored autorid 1964”
“Jäljed allikal” Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis 1947-1958 Tartu I Keskkoolis, astus 1958. a. TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonad, kus õppis algul prantsuse keelt, hiljem individuaalplaani järgi strukturaalset ja matemaatilist lingivistikat. Ülikoolis on ta tegelnud ka orientalistikaga ning tõlkinud hispaania kangelaseepose “Laul minu Cidist”, Aafrika luulet jm. Ta värsse on ilmunud ajakirjanduses […]
“Noorest peast kirjutatud laulud”
Sellesse õhukesse vihikusse kogutud luuletused sündisid enamasti aastail 1941-44. Tallinnast lahkudes oli nii palju mõistust peas, et haarasin kaasa Tartu Ülikooli õpperaamatu, “Arbujate” luuletuskogu (mille olin saanud auhinnaks Lenderi gümnaasiumi luulevõistlusel a. 1940, kus tulin teisele kohale), ja hallide kaantega vihiku oma kirjutatud luuletustega. Saksamaal, aastail 1945-48, lisandus neile veel paar luuletust; pärast asumist Ameerikasse […]
“Õige mehe koda”
See on ühe inimese teekonna – Jakob Kadariku elutee – lugu. See on vaese ja vanemateta poisi, teise põlve linlase kaubamaja omanikuks saamise lugu. Ühtlasi on see ka tema ema Tiina, poolvenna Villemi, tema äia Peetri, tema naise Elsa ja nende kuue lapse lugu. Ning vastukaaluks on siin esitatud ka lugu tema sugulastest Lambapea tänavalt […]
“Oma aja lapsed”
Novellid Sisukord: Sajandi lõpp; Abielu esimene päev; Muri; Kiusatus; Kitsad väravad; Vallasant; Hingekell; Jumala sõrm; Kinnisidee; Viimane leib; Lapsega tüdruk; Sakste poisid; Elu pärast surma; Pühajärv; Modernisti enesepilt; Hambapulber; Eduard ja Kuningunde; Kirikhärra; Patukahetsus; Draama; Haldjas; Meie aja muinasjutt; Kohus;Habemes lapsed; Uni; Georgi kavaler; Villa “Eerika”; Ringmäng.
“Paised”
“Paisete” nime all on esialgselt (1899-1901) ilmunud neli esimest siinset jutustust, samuti ka 1920.-1921. aasta kordustrükis. Hiljem (1945) on neile lisandunud viies ja 1958 on autor eelmistele juurde lisanud veel viimased kaks. “Paisete” üldnimetuse alla koondatud jutustused moodustavad “Rahvavalgustaja” kõrval kõige kaalukama osa autori ühiskonnakriitilisest loomingust ja kuuluvad eesti kriitilise realismi raudvarasse. Käesolev kogu jutustusi […]
“Põlev lipp. Viimne linn. Surma ratsanikud”
Mis ma õieti tahtsin esmajoones öelda, on see, et ma enda arvates üldse pole kirjutanud ajaloolisi romaane. [—] Olen valinud probleemid, mis õigupoolest vaevalt on seotud mingi erilise ajaga. Mõnigi lugeja on neist välja lugenud või vähemalt otsinud paralleele kaasajaga. Need on kahtlemata olemas, aga just selletõttu, et probleemid ise on alati korduvad. Võiksime neist […]
“Prohvet”
Sari: Logose romaan Ameerika Ühendriikides elava eesti kirjaniku Ain Kalmuse (sünd 1906) romaan “Prohvet” räägib Vana Testamendi prohvetist Hooseast, kes tegutses Iisraelis aastail 750-735 eKr. Jumal andis Hooseale käsu abielluda moraalselt langenud naisega, et kujukalt näidata Iisraeli moraalitust. “Prohvet” (1950) on Kalmuse esimene piibliaineline romaan, millele järgnes kaheosaline “Tulised vankrid” (1953) ja “Juudas” (1969). Kirjaniku […]
“Ring”
Kui Mae Holland võetakse tööle Ringi, maailma kõige võimsamasse internetikompaniisse, ei suuda ta seda õnne õieti uskuda – see on tema võimalus. Võimalus pääseda kodulinna nüristavast töökohast ja tundest, et temalt oodati midagi palju rohkemat. Olgu pealegi, etelu väljaspool oma töötajate kõigi vajadustega arvestavat kompaniid hakkab muutuma üha kaugemaks ja illusoorsemaks, olgu pealegi, et mõned […]
“Ristideta hauad I osa”
Kanadas elava eesti kirjaniku A. Viirlaiu (s. 1922) romaan ristideta hauad (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Mahuka 2. köitelise romaani 1. osas, mille tegevus algab 1944. a. oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe.
“Ristideta hauad” 1. osa
Romaan. I osa “Küla näis tukkuvat sügispäeva pealelõuna kuldses rahus. Sammaldunud katused rohetasid hiljutisest vihmast nagu kevadel, ehkki kased koplites langetasid juba pleekinud kollast ja vahtrad kiiskasid siin-seal punaste leekidena tumeda kuusiku taustal. …”
“Saaremaa tütarlaps leidis koha”
Eesti NSV rahvakirjaniku Aadu Hindi uus proosakogu sisaldab neli Saaremaa-ainelist juttu ja näidendi “Libahundi ema”. (taskuformaat)
“Seitsme küla teedel”
Eelmised kogud kandsid pealkirja “Koduküla teel” ja “Teekaaslane”. Nüüd siis “Seitsme küla teedel”. Naljakas, eks? – Mees aina marsib ja marsib teedel, nii et varbad villis, aga sihile ikka ei jõua. Küllap selle üle võiks mõni hüva kriitik mõnusat naljagi heita. Aga eks igal asjal ole oma põhjused – nii sellel teedegikultusel. Sest käidud-tallatud on […]
“Sellest mustast mungast”
Üks olulisemaid murranguid Eesti ajaloos algas reformatsiooni jõudmisega eestlaste maale 1520. aastail. Kõigepealt hakati nn. evangeeliumiusku jutlustama Tallinnas, kus tekkisid katoliku kloostritega ületamatud vastuolud. 1525. aastal saadeti dominiiklased linnast välja ning klooster suleti. Peale selle möllas linnas katk. See on ajalooline tagapõhi sündmustele, mida kujutab Gert Helbemäe romaan. “Sellest mustast mungast” – lugu dominikaani mungast, […]
“Sellest mustast mungast”
Sari: Eesti romaanivara Üks kroonika elust, surmast ja ajast ning inimestest selle sees Saksamaalt pärit noor munk Hinricus on Tallinna dominiiklaste kloostris raskel ajal: linnas möllab katk, varsti algavad usutülid ning 1525. a. suletakse klooster. Hinricus peab rangelt kinni kloostrikorrast, ta ei lase ka maistel tunnetel ennast eksitada. Vaid õilsameelsusest hakkab ta kloostrisse pandud noore […]
“Silmast silma”
Sisukord: – Õhtused kajad – Kõlgastes – Vennad – Käed – Isa – Aastapäev – Uudsevili – Aednik Ilves – Nael rattas – Kivised vaod – Õnged õpetusega – Tuulejahvataja – Ebausk – Karu tuleb – Mitme aasta tagant – Silmast silma
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Surmatrummid ja pajupill”
Herbert Salu (15.XI 1911 Viru-Jaagupi – 1.X 1988 Lund) on eesti viljakamaid kirjandusloolasi, kes oma uurimustest on käsitlenud nii eesti varasemat kui ka XIX ja XX sajandi kirjandust. 1943. aastal lõpetas Salu Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna, doktorikraadi omandas aga 1964. aastal Turu Ülikoolis. Õpetas eesti kirjandust Tampere Ülikoolis. Paguluses on Salu avaldunud tosinkond kultuuri- ja kirjandusloolisi […]
