“Keegi ei kuule meid”
Eesti saatuseaastad 1939-1941, kui hävis riiklik iseseisvus ja maa vallutasid järjestikku stalinliku Nõukogude Liidu ja hitlerliku Saksamaa okupatsiooniväed, olid Teise maailmasõja vallandumise tõttu pöördelised kogu Euroopale. Ent kuidas kajastusid maailmaajaloolised sündmused ühe väikelinna unises elus? Kuidas maailma suured tuuled linnaelanike ellu tungivad, milliseid pingeid ja vahekordade muutusi enesega kaasa toovad, sellest annab haarava ülevaate Valev […]
“Keegi ei kuule meid”
/—/„Keegi ei kuule meid” tegeleb traditsioonilise probleemiga: mida teha olukorras, kus head valikud puuduvad? Vabatahtlikult sõjalise okupatsiooniga nõustumine tundub võimatu, vastupanu on aga juba ette hukule määratud. Oma romaanis ei vaatle Uibopuu seda küsimust mitte otsustajate, vaid n-ö väikse inimese perspektiivist. Väikelinna miljöö ja tegelastegalerii joonistuvad teoses meisterlikult. Ühelt poolt saab linnakesest lakmuspaber, mis peegeldab […]
“Keskpäevavalgus”
Romaan meie esimesest nõukogulikust põlvkonnast, kes alustas oma töömeheteed juba uues ühiskonnas. Romaani peategelane, Nõukogude armeest demobiliseeritud leitnant Kristjan Kaarep asub tööle kodulinna trammipargis. Tema sooviks on, piltlikult väljendatult, tõusta koos oma rahvaga kõrgele maailmakatusele ja vaadata sealt oma maa suurt ning lootusrikast tänapäeva heledas keskpäevavalguses. Ent selleks tuleb tal läbi käia pikk ja konarlik […]
“Kevad”
Valikkogu koostanud Sirje Kiin Loodus oli Marie Underi suurima inspiratsiooni allikas. Juba teismelise tüdrukuna armastas ta käia õhtuti Tallinna Kalarannas kividel istumas ja päikseloojakut vaatamas, et neist meeleoludest saksa keeles loodusluuletusi kirjutada. 16-aastane koolitüdruk Marie koostas oma varastest saksakeelsetest luuletustest käsikirjalise kogu pealkirjaga “Dir” (Sinule), mis kujutab noore armusuhte lugu varakevadest sügiseni, armastuse tärkamisest, suvisest […]
“Kevadine maa”
Romaan. /—/ Oma seni viimases, kaheksateistkümnendas romaanis “Kevadine maa” (1963) kasutab A. Mälk pikaajalisi kogemusi ning tähelepanekuid, et lugejate silme ette tuua realistlikku pilti Rootsi ja rootslaste tänapäeva elust. /—/
“Kirves ja kuu. Turg.”
Romaanid. ” … Taadermaa talus oli lõunatund. Hobused, rangid kaela jäetud, närisid tallis heina ja varss nuhkis õues ümber vedruäkke, mis oli tööks lagedale tõmmatud. Veel täna õhtupoolikul pidi selle sitked terasküüned tahenenud mullas talve roostest haljaks veetama, sest kui kevad hakkab ehtima metsa, siis kutsub ja käsutab ka põld peremeest armu andmata. Taadermaa peremees […]
“Kivisild”
Romaan Kahel pool laia, punaka kruusaga prügitatud teed hoiavad end vaevu püsti murdumiseni täis pirnipuud. Kollase koorma all looka paindunud okastikus piniseb musttuhat herilast; neid tiirleb üliküpsete viljade ümber, siblib rahutult pirnide auklikuks näritud külgedel, kust magus-imal käärmislõhn ninna lööb. Taevas on sinajalt põudne. Ebamaiselt õrn, otsekui helisev udu pihuneb üles nõlvaku häiludest. Knöseni küür […]
“Krutsifiks”
Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest. Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse.
“Kurvad linnud”
Valimik sisaldab autori novelliloomingu paremiku. See lihtsa ja veenva tegelaskonnaga ja tugeva sotsiaalse tagapõhjaga looming moodustab omapärase lõigu 19.-20. sajandi vahetuse eesti kriitilise realismi arengus. Eesti novellivara
“Laev akna taga”
“Kui mu tunded on niivõrd kivistunud, et seal ei kajastu mind ümbritsev elu, siis on asi halb. On minust üldse enam kirjanikku, kui mul puudub kaastunne?” küsib autor ühes pihtimuses. – “Laev akna taga” on tema vastus sellele. Teos on kirjaniku südametunnistuse diktaat. Selles on jäädvustatud ühe sõjas pimedaks jäänud mehe elu, tema meeleheide, tema […]
“Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama!” I & II osa. 2 raamatut
I raamat: Eesti kriitilise realismi klassik Ernst Peterson-Särgava on seni olnud tuntud peamiselt oma töödega, mis ilmusid viimase sajandivahetuse aegu. Autori pikk eluiga (1868-1958) võimaldas tal aga viimaste aastakümnete jooksul materjali koguda suure ajaloolise romaani jaoks ning see ka paberile panna. Nii valmis käesolev keheköiteline romaan Vändra ümbruse talurahva raskest elust teoorjuse ajal, alates sündmustega […]
“Laul kõrgel kaldal”
Kastanipuude alla sigineb vargsi pimedust, mis aga ei mõtlegi kollitama hakata. Loob ainult une-eelset meeleolu. Tõstab ka esile ümberringi lendlevaid putukaid või koiliblikaid, mis nad seal kõik on. Saatnud pika päeva mööda üks aias oma töö juures, teine toas toimetades, on kärnerirahval nüüd heas väljas teineteise kõrval istudes videvikku pidada. Ilm on nii soe, et […]
