“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti N. Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti Nõukogude Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Maa jääb paigale”
Eesti ilukirjanduse aegumatu korüfee värske ja kompromissitu käsitlus Põhjasõja-aegsetest sündmustest Tartumaal pakub pilguheitu ühte tumedamatest peatükkidest meie rahva kujunemisloos. Katkuepideemiast puutumata jäänud orbude heitluste kaudu, kes kahe vaenuväe vahelises halastamatus sõjatormis endale eluõigust välja võitlevad, jutustab Arvo Valton meile elutruu ja hingekriipiva loo igipüsiva maakamara ja end sellega sidunud vähem või rohkem püsitute inimeste eriskummalisest […]
“Mapp”
Novelle ja katkendeid Sisukord – Eroica – Monstrum – Uksed – Kolm kohtumist – Väitekiri – Gaasipedaal – Rotikonsulent – Õpetlase surm – Papi puu otsas – Viis juttu – Ausate kavatsustega – Sõnum tünnist – Marmorpoeet – Aafrikasse – Seitse proosapala – Käbi ja känd – Kolm kirja – Teedeminister – Rangelt salajane – […]
“Mati Unt. Kogutud teosed 2”
Võlg Elu võimalikkusest kosmoses Mõrv hotellis Mati Undi (1944-2005) erootilise vabameelsuse pärast suurt vastukaja leidnud jutustuse “Võlg” (1964) tegelased on noored, kes ei taha vanaks saada ja kes tajuvad nooreksolemist kollektiivse hingelise fenomenina. Üks Undi teeneid noorsookirjanduses on hääle andmine mehekssaamise probleemide käes vaevlevale noorukile. Teine on vahetu kujutusviis, milles kõnekeelt, pihtimuslikkust, sulaajastu lootusrikkast õhinat […]
“Mati Unt. Kogutud teosed 3”
Tühirand Minu teatriglossaarium Via regia Mattias ja Kristiina Ja kui me surnud pole, siis elame praegugi Kolmas köide sisaldab Mati Undi proosat aastaist 1971-1975, mil eesti kirjanduse ja teatri realistlikku maailma tungis teravalt modernism. See oli ka Undi elu suurte muutuste aeg, mil ta lahkus Tartust ja teatrist ning lahutas abikaasast. See on modernistliku Undi […]
“Mati Unt. Kogutud teosed 4”
Sügisball. Kuuvarjutus. Räägivad. Siinse kogumiku kolme teksti, “Sügisballi”, “Räägivad” ja “Kuuvarjutust” ühendab Hando Runneli algatatud teema Mati Undi moekusest: Unt asub just keskmes, ajastu tuiksoonel. “Sügisballi” (kirjutatud 1977, ilmunud raamatuna 1979), võib pidada Mati Undi proosaloomingu kulminatiivseks teoseks. Peale jutustuse “Räägivad” ilmumist (1984) väidab aga kriitika, et Unt on hakanud keskmest kaugenema: Unt ei vali […]
“Mattias ja Kristiina”
Sisukord: Muljed ja juhtumid Saunakuuldemäng Viimnepäev Tühirand Mattias ja Kristiina
“Michelsoni immatrikuleerimine”
Tosin üksikõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel. Loomingu Raamatukogu 4/1971
“Mõedaku eelpäev”
Kägisev uks laseb Elmari oksakühmlikuks iganenud, aga laupäevaselt heledaks küüritud kuuselaudadest põrandaga läbikäiku. See kitsuke hööveldamata seintega koridor viib maakonnalinna kõnniteekividelt likööri- ja konservivabriku kruusatatud õue. Juba esimesest praktikapäevast peale tundub see kahemeetrise plangu tagune maailm Elmarile kuidagi mõistatuslikult kodune. Võta või värava-tädi Liisa. Eluaegne koduperenaine. Sõda ja muud sündmused keerasid tema elukäiku selliselt, et […]
“Monument”
Enn Vetemaa tuli proosakirjandusse 1965. aastal ilmunud lühiromaaniga “Monument”, mis tekitas kohe elevus. Uudselt mõjus juba see, et minavormis esineb negatiivne tegelane, kes pealegi on kommunist. “Monument” oli üldse esimesi raamatuid parteilisest karjeristist, kes oma punaminevikku ja nomenklatuursust ära kasutades teisi nurka mängib. On ime, et tsensuur “Monumendil” ilmuda laskis: autor on meenutanud, et tsensor […]
“Mõrv hotellis. Phaethon, päikese poeg”
Hotelli uksed on avatud päeval ja öösel, hotell on alati valmis meid vastu võtma. …
“Mosaiikvõlv”
Järelmärkus. Käesoleva raamatu algupoolde paigutatud refleksioonidest on valdav osa kirjutatud ning esmakordselt ka trükis avaldatatud juba hulga aastate eest (“Noorus” 1965 ja 1969, “Sirp ja Vasar” 1967, “Looming” 1969). Niisugustena kajastavad nad esijoones tolleagseid, s.t. 60-ndate aastate mõtteliikumisi, mis kas on minetanud järgnenud teabetulvas mõndagi oma aktuaalsusest või siis muutunud juba liiga enesemõistetavaks. Seetõttu võib […]
“Muhu monoloogid”
Oh sa elde aeg, annab ikka siia Toompeale tulla! Ma tulli ja mõtlesi, et meile valitsus peaks oma lossi kuskile lagema ja madalama koha peale viima. Iga omingu siia üles ronida – see akkab rinde peale. Soat-Joosep, endine Kupitsa Joosep Kapi põllalt, sa tead tatta küll, koa endine muhulane, tulli moole uulitsa peal vastu. Ma […]
“Muld ja marmor”
Möödasõitnu meenutusi. Sisukord: Türgimaad riivates. Aleksandriast Luksorini. Kreeklaste merest ja maast.
“Murdeajastu”
Ärge häbenege olla noored ka veel siis, kui turjal elukoorem. Ärge püüdke endale soliidsust – iseenesest see külge liibub nagu sammal seismajäänud kivil, millest vilistades möödub poisterivi.
“Must mootorattur”
Sisukord Lehekülg eesti kultuuri ajaloost Tirooli naljad 1948 Kranich! Krakow Igavesti surev talu Kala kättemaks Must mootorratur Ratsa üle Bodeni järve Stseene näidendist “Good bye, baby” Via regia Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi
