“Kellakuuljad”
2000. aasta romaanivõistluse III auhind Eesti kultuurilugu on rikas inimlikest kirgedest ja kannatustest, intriigidest ja armastusest. Ahelromaan “Kellakuuljad” süveneb rohkem kui pooldesajasse loojasaatusse kahe sajandi jooksul – alates Võnnu Körberitest aastal 1800 kuni kõige värskemate luuletajateni aastal 2000. Dokumentaalne aines ja autori isiklik vaatepunkt segunevad omanäoliseks tervikuks. Eesti riigi mõtte arenemine on romaanis üheks allhoovuseks, […]
“Kellata torn”
Unustatud sõbra salapärane kadumine viib noore Nicolase unenäolisele rännakule läbi veidrate paikade ja muutlike tundemaastike. Sinisilmsed väikekodanlased kõrvuti deemonlike moosekantide ja ülbe kõrgaadliga; suitsused jazz’i-klubid läbisegi kummituslike metsade ning maagiliste raamatukogudega. See on lugu kuninglikest kõrvaltänavatest ja lärmakast üksildusest. Ühtaegu ebamaiselt kummastav ja kibedalt inimlik, Paul Raua mosaiikromaan “Kellata torn” on stilistiline tour de force. […]
“Kes kardab Aafrikat?” I&II osa. 2 raamatut”
Reisiromaan Raamat Kes kardab Aafrikat? Raamatu autor Anna-Maria Penu igatahes mitte! Tema teravast sulest on ilmunud jõuline, ühiskonnakriitiline, samas tundlik ning emotsionaalne ilukirjanduslik teos, mis viib lugeja endaga kaasa rännakule Ugandasse – maale, kus lokkab vaesus ja poliitiline korruptsioon, kus tugevalt juurdunud traditsioonid võivad varjutada kaine mõistuse, kus ühiskondlik hukkamõist on kerge tulema ja kus […]
“Kestmine”
Enesekaitse sunnib küpset inimest võtma enesestmõistetavalt kõike, mille puhul egoistid uluvad tunde, poliitikud asutavad uue partei, infantiilid kisendavad, hasartmängijad kirjutavad romaane, neurootikud ümisevad tasakesi, kiskudes kammipiide vahelt juukseid, luuletajad vaikivad haavunult. …
“Ketserid ja patused”
Meri! Joonatan hingas korraks sügavalt. Ei, see lõhn ei tulnud lumest, see oli meri! Ainult meri võib lõhnata niiviisi – kargelt ja niiskelt. Kas ei olnud ta trellitatud akende taga vahtinud oma silmad haigeks ja südame valutama, kui laevad tulid ja läksid otse ta akna alt mööda? Udustel öödel polnud ta saanud und. Ta oli […]
“Kevade reklaam”
Tinksutaja-tihane Tere hommikut, tinksutaja-tihane, esimene kevadkuulutaja, meie meelte tuulutaja! Tere hommikut, talvetaeva kink! Tink-tink.
“Kiikudes tuules”
Sündinud Tartus 1948, üles kasvanud metsamehe perekonnas Jõgeval Kurista metsamajandis. Hariduselt kunstnik, kirjutama hakkasin 55 aastaselt – on ju sõnadki värv paletil. Ma ei lakka elades mõtlemast armastusest, sest elu ongi mu armastus. Enamikul Eesti tegutsevate firmade naissoost juhtidel on pea samasugune elu nagu romaani peategelasel Railil. Hommikul esmalt ise üles, seejärel lapsed sööta ja […]
“Kimbatus”
“Kus sa Noraga kokku said?” “Helistasin talle.” “Mis ta veel rääkis?” “Ah ei midagi.” “Kus ta elab?” “Pärnus.” Helena tundis tõelist kergendust. Harry noor armuke oli nende ellu küll palju pahandust külvanud, aga nüüd on ta läinud. Elab teises linnas ja vaevalt enam nende kahe elu segama tuleb. “See, mis me sinuga läbi elasime, oli […]
“Kinnituisanu”
Pseudokrimka Maja nurga juures passis kramplikult hüppevalmis kass, ainult hüppamisega polnud tal kuhugi kiiret. Tänav nägi välja sedamoodi, et kiiret polnud siin kellelgi, kõik toimus aeglaselt, seda oli ikka veel palju. Ka surrakse siin vist aeglaselt, mõtlesin. Õigemini oligi siinne elamine üks pidev suremine, mis küll aeg-ajalt viidi kiire lõpuni. Või oli see hoopis masendus […]
“Kireruum”
Mu ööde unetus ja päevade päike, vihmade kargus ja lumelaviin, maikuu hiirekõrv ja augusti äike, jõgede hingus ja tunnete piin, mägede kõrgus ja orgude laugus, merede maitse ja järvede mekk, helide vaikus ja hüüete kaugus, valude tohter ja murede tekk oled, mu arm.
“Kits läks kiideldes mäele”
Korras Kord elasid meil korraga kolm korraarmastajat: korralooja, korrapidaja ja korrarikkuja. Igaüks oli isemoodi olevus, aga omamoodi elasid nad kõik korrast – korralooja, korrapidaja ja korrarikkuja. Nende elukorra erinevustest hoolimata oli nende elu-usk üks: kord on kord!
“Kiusatus”
“Oh sa jutt! Kas niiviisi algabki mu uus elu?” ütles Helena kuuldavalt ning sammus magamistuppa. Ase oli sassis, aga Harryt ei olnud. Nõutult laiutas naine käsi. Mis ta peaks nüüd tegema? Mehele helistama? Või mitte helistama? Vastuse leidis ta peeglialualt. Ajalehe servale oli jäetud kiiresti kirjutatud kiri: Tundsin ennast paremini. Pean sõitma Riiga. Tähtsad nõupidamised. […]
“Kivitok”
Kaugel Põhja-Atlandi avarustes asub üksik saar, mille üle kõrgub Mägi, tegutsev vulkaan. Saare ainsateks asukateks on kaheksateist ilmajaama töötajat, kellel on karmide loodusolude tõttu lubatud saarel töötada vaid kaks vahetust, kokku üks aasta. Romaani peategelane Sverre Hansen, noor meteoroloog, satub saarele ettekavatsematult ja kogeb seal viibides mitmesuguseid, nii vaimseid kui ka füüsilisi katsumusi. Romaan on […]
“Klaasveranda”
XX sajand, tema loodusrikas koidik, aasta 1910, von Grünewaldtide Orrisaare (Esna) mõisa klaasverandal. Kõik on alles nii, nagu ikka on olnud, kõik uus on alles õhus, kõik alles loodavad sellest kõigest midagi, eriti muidugi noored, nagu Freifräulein Lisi von G. Tema elu peab tingimata tulema hoopis teistsugune kui see, mida elavad tema ema ja isa! […]
“Kodutus”
Olle Lauli “Kodutus” jutustab hingematva, nägemusliku loo praeguse ajastu meelelaadist ja hingeseisust. See on ühteaegu eepiline ja nüansitundlik romaan, mis lausa dostojevskiliku kirega inimesteni haardub, et neid lahti rebida ajast, mis liigestest on lahti. Lugeja ette kerkivad nii metafüüsilised kaemused kui ka sotsiaalse meeleseisundi painavad, palavikulisse kaasaelamisse mähitud kirjeldused. Halastamatult otsib Lauli halastust, juhtides lugeja […]
“Kogemata”
„Kogemata“ on Kaur Riismaa luulekogu, mille tekstid otsivad vastust küsimustele, kas objektiivne jumal on mõeldav, mil moel saaksid kõrvu eksisteerida teadus ning religioon, ja kuidas selle kõigega on seotud seened? Millest mõtleb Vera Rubin vannis? Kuhu sõidavad Zenoni lapsed segwaydel? Vastused leiad käesolevate kaante vahelt. (Raamatus on autori autogramm)
“Kõhedad muinaslood”
Kogumik fantaasia- ja õudusjutte Autori illustratsioonid Muinasjutud ja legendid – need räägivad meile asjadest, mida meie terve mõistus pelgab. Läbi põlvest põlve edasi antavate lugude oleme õppinud toime tulema oma hirmuga üleloomulike nähtuste, kurjade jõudude ja teadmatuse ees. Kuid läbi samade lugude elavad need jõud meie keksel edasi. Selles kogumikus on seitse lühemat või pikemat […]
“Kõik linnud valgusele”
pean lähenema mälestusele soome lahe poolt olen hõre merejää kõrkjate vahel seisin siinsamas rannas kümme aastat tagasi täielik inimvare ütlesin vaikselt usun merd sa ütled seda minule tulevikule see on ju õhtupimedus meri mis usub merd „Kõik linnud valgusele” on Tõnis Vilu seitsmes luulekogu. Loomingu Raamatukogu LXVI aastakäik 2022 nr 10
