“Naisena sündinud”
“See oli hale elamus,” hädaldas Astra impulsiivselt, istus Vanda voodi äärele. “Ta laenas sõbralt ühe vastiku lõhna ja kretiinse punkrisisustusega toa. Me jõime palju punast veini. Noh, sellist, mille etiketil võiks olla nimi “Kõhuvalu”. Ma kuulasin tema südamlikult rämedat juttu ja tuba läks aina vastikumaks. Siis me tegime vanainimeste asja. Metsikult, huilates ja liitrite kaupa […]
“Näkimadalad”
Herman Sergo kolmeosaline romaan “Näkimadalad” (esmatrükk 1984) kajastab 18. sajandi sündmusi kirjaniku kodusaarel Hiiumaal. Sündmustik algab Põhjasõja lõpuga 1710. aastal. Peamiseks tegevuspaigaks on rannaküla, mille elust saab lugeja hea pildi. Romaani teine osa keskendub 1725-1726, tegevustiku keskmeks on vastuolud rannarootslaste ja Kõrgesaare mõisniku vahel. Viimane osa, mis hõlmab aastaid 1779-1783, käsitleb hiiurootslaste kogukonna traagilist lõppu, […]
“Nelikümmend viis”
Romaan “Nelikümmend viis” on eelmistest teostest täiesti erinev. See on romaan keskealisest mehest, kes korraga avastab, et on võib-olla abiellunud vale naisega, valinud vale elukutse ja asunud elama vales kohas. Missugused on siis teised võimalused? Missugused on need uued tegevused, elukutse ja kuhu peaks sõitma? Romaan kirjeldab julgelt tänapäevast inimest kõigi tema tänapäevaste probleemidega.
“Nips”
Mingist ajast peale hakkasin tundma, et olen loodud ainult selle mängu jaoks. Et nips on samavõrd Minu kui Nipsu. Sellega koos muutusid ka nupud Minu Mina pikenduseks: nad olid organid, millega ma hingasin, sõin, jõin, mõtlesin ja rääkisin. Minu sõnadevool sõltus mängust. See kahanes kaotades ja paisus võites. Ning vastupidi. Muud kanalid töötasid normaalselt ning […]
“Nõiatants”
Romaanivõistlus 2016 – III koht. Pastoraadihoones oli küllaltki soe ja hubane, kuid keskpäevaks tundis kohtunik kahetsust, et pidi külma ilma tõttu oma uurimist toimetama siseruumides. Asi oli nimelt selles, et paljud talumehed haisesid koledal kombel sõnniku ja kirbe lõkke- või koldesuitsu järele, sest talvel elati loomadega koos, aga pesti end harva – veekogud olid jääkaane […]
“Õige mehe koda”
See on ühe inimese teekonna – Jakob Kadariku elutee – lugu. See on vaese ja vanemateta poisi, teise põlve linlase kaubamaja omanikuks saamise lugu. Ühtlasi on see ka tema ema Tiina, poolvenna Villemi, tema äia Peetri, tema naise Elsa ja nende kuue lapse lugu. Ning vastukaaluks on siin esitatud ka lugu tema sugulastest Lambapea tänavalt […]
“Õigusenõudjad”
Edgar V. Saksa ajalooline romaan jutustab Virumaa Vohnja mõisa mölder Jaanist, kes süüdistas oma mõisnikku Heinrich von Baeri ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas. Õigust saamata pöördus ta kaebusega keisrinna Anna poole, kelle juurest see lõpuks Liivimaa rüütelkonna Maanõunike Kolleegiumi jõudis. 30. novembril 1739 kirjutas maanõunik Otto Fabian von Rosen vastuse, milles kinnitatakse õiguslikult mõisniku piiramatut […]
“Öine lahing”
Raamat jutustab ELKNÜ Keskkomitee liikme Arnold Sommerlingi viimsest ööst Tallinna lähedal Tupsi talus, kus ta koos kahe seltsimehega pidas pärast 1. detsembri ülestõusu ebaõnnestumist ebavõrdset võitlust kodanliku kaitsepolitsei ülekaalukate jõududega. Autor on meisterlikult avanud revolustionääri karakteri. Arnold on julge, trotslik ja sihikindel ent samal ajal ka leebe ja kaastundlik. Teos on autasustatud ELKNÜ preemiaga. Illustreerinud […]
“Õitsev meri”
Sari: Hõbevaramu Omapärane miljöö, haarav käsitlus, reljeefsed tüübid, hingeeluliste sügavuste veenev avastamine – need on selle romaani voorused. – Meie Maa, 1936 Ranniku olustikku ja ranniku inimesi kirjeldab A. Mälk nii kujukalt, niisuguse värskuse ja mahlakusega, et rõõm on tema romaani lugeda. Dialoogis kuuleme elavate inimeste keelt ja sealt kostab rannarahvas suur omapärane elutarkus. – […]
“Õitsev meri”
Romaan Saaremaa tuulise ja kivise kaluriküla tööka, väliselt karmi, kuid soojasüdamelise rannarahva elust. Raamatu seisukord jätab soovida, eriti on raamat kulunud seljalt, köide paremale viltu vajunud.
“Oma tuba, oma luba”
Eesti rahvusliku mõtte küpsemine ja omariikluse saavutamine 20. sajandil poleks olnud mõeldav ilma 19. sajandi rahvusliku tõusulaineta, milles omakorda on tähtsal kohal talude päriseks ostmine. Seda Eesti ajaloo üliolulist etappi on kirjanduses kõige selgemalt ja õnnestunumalt kajastanud päriseksostmise kaasaegne kirjamees Jakob Pärn. Tema jutustus “Oma tuba, oma luba”, mis esmatrükis avaldati 1879. aastal, sai juba […]
“Öö valgus”
“Öö valgus” on 1950. a. sündinud autori kolmas raamat, ühtlasi teine luulekogu (ta debüteeris luulekoguga “Mõrkjas tuul” 1983. aastal, järgnes jutustus “Hullu Hansu lugu” 1988), seisab koos elu- ja kujutlusmaastikest, millest õhkub rõõmu olevast ning äraigatsust. Taskuformaat
“Öö”
Eesti novellivara Võrumaalt pärit kirjaniku Richard Rohu (1891-1950) kogumik pakub läbilõike tema novelliloomingust. Roht alustas 1910. aastatel indiviidi vabadust jutlustavate sümbolistlike lugudega, kogetud sõjaõudused andsid tõuke kirjutada realistlikumas laadis sõjajutte. 20ndatel ilmus temalt mitmes kogus vestelisi alevi- ja külaelu kujutavaid novelle. 1932, pärast vanglas viibimist, avaldas Roht oma kõige ühiskonnakriitilisema novellikogu “Vabadus ja vangla”.
“Ood lastud rebasele”
Mida teeksite, kui helistaksite koju ja teie kõnele vastaks võõras, kes teatab, et ta on sissemurdja? Mida teeksite, kui kohtaksite õhtupimeduses maantee veeres meest, kes väidab, et ta on Messsias ja on tulnud, et teie pattusid lunastada? Mida teeksite, kui kohtaksite metsatalus üht tuttavalikku väikest tüdrukut, kes täna, kuuskümmend aastat pärast sõja lõppu, kardaks paaniliselt […]
“Öörahvas. Üks rootsiaegne ringtants”
Paras okas pistab eestlase hinge, et pole tema, töömurdja kuulsusega, leiutanud tööd kui rohtu igasuguste vaevade vastu. Tema kuulsuseks on aga seegi, et ta leiab aiva juurde tööd kui kõigi vaevade algpõhjust. Midagi, kuhu unustada ennast ja nõnda unustada muu. Nii juhtub, nii juhtus. Ka XVII aastasajal, rahvajuttude pea kuldsel ajal, mis oli sama muldne […]
“Õueringid”
Omapärases arhailises stiilis kirjapandud Muhu rahvapärimused jutustavad argistest ja igavestest asjadest koos, rõhutamata midagi, andmata otseseid hinnanguid. Sisu ja stiili ühtsus, lakoonilisus, poeetilisus on raamatu väärtused. (Taskuformaat)
“Paeti salmik”
Lustakaid jõulusalme ja valitud paetisme Elu ilma naljata on päris naljakas – Jüri Paet
“Paha poiss”
Oma kahes esimeses romaanis on Helga Nõu, üks meie noorema generatsiooni huvitavamaid autoreid, vaadelnud maailma peamiselt noore seisukohast. Käesolevas on vaatenurk laiem, inimeste saatuse määrajaks on “oleks”, see “paha poiss”, kelle ümber tegevus keerleb. Raamatus käsitletakse tänapäeva ühiskonda ja inimesi, olgu need eestlased või rootslased, olgu see arst, kes ei suuda täita patsientide lootusi, olgu […]
“Panso”
Paavo Piik (1983) õpib näidendi ilmumise ajal lavakunstikoolis dramaturgiat. “Panso” on tema esimene terviklik teatritekst. Varem on avaldanud luuletusi kogudes “Kummuli linnad”, “Lakoonia” ja “Kokkuplahvatus”- Tants algab iga põlvkonnaga uuesti ja ainult aurukatel teab, et see on juba olnud. Voldemar Panso (1920 – 1977) näitles, kirjutas, õpetas, lavastas. Viimasel viiel aastal veetis palju päevi haiglas, […]
