“Meesinine”
„Meesinine“ on Maarja-Liis Mölderi teine luulekogu. Kas on õige seda luulekoguks nimetada? Nojah, tekstid siin on tõesti luuletused, pealegi väga head tekstid, aga midagi oleks nagu veel. Midagi mis puudutab, räägib sinust ja minust ja kõigest sellest, millele parema ühisnimetaja puudumise tõttu oleme nimeks andnud „elu“. Juba Maarja-Liis Mölderi esimeses kogus „Miks teisi ei lööda“ […]
“Meesteta küla”
Raske sõjaaeg muudab inimesi, eriti siis, kui nad on oma rahuaegse elu kõigest harjumuslikust välja kistud ning täiesti uude olukorda paisatud, nagu oli evakueeritud eestlastega “Meesteta külas”. Nad on kõik erinevatest keskkondadest pärit, erineva mõttelaadi ja tahteavaldustega inimesed.
“Meistrid”
Kilde epopöast “Minu elu tsunftis” Sari: Meelelahutaja raamatukogu 4. (vihik)
“Metamorfoosid”
Kas olete kunagi mõelnud, kuidas sõnad võivad mõjutada meie tundeid ja mälestusi? Kaur Riismaa teos “Metamorfoosid” on justkui peegeldus sellest, kuidas igapäevased hetked võivad muutuda poeesiaks. Riismaa, kes on tuntud oma oskuse poolest leida ilu argipäevas, toob teie ette kogumiku, mis võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid peidab endas sügavat emotsionaalset resonantsi. Kujutage ette hetke, kui […]
“Miks teisi ei lööda”
Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis. Luulekogu on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominent (2019). Toetas: Eesti Kultuurkapital, toimetas ning kujundas Kaur Riismaa. (Raamatus on autori autogramm)
“Minu Ameerika” 2. osa
Ülestähendusi unelmatemaalt. “Minu Ameerika” väärtus seisneb just tõsiasjas, et see näitab Ameerikat mitmekesisema ja komplitseeitumana, kui masside tavakujutelm hamburgeritest ja mikihiirtest seda paista laseb – Priit Pullerits, Postimees. Mis siis, et igaühel meist oleks sealsamas teistmoodi, et igal meist oleks oma Ameerika – iga elamuse olulisim osis on ju meie enese isisk. Epu Ameerika on […]
“Mõõgaga mõõdetud maa”
/—/ Matusekella helin kostis hämarasse kirikukäärkambrisse kauge kajana, nagu ei tuleks ta siitsamast, kellatornist, vaid kusagilt alt, mulla põuest, haudade sügavusest. Pastor Döpner, Audru koguduse hingekarjane, pani käest hanesule ja jäi mõtlikult vahtima kirikuraamatu pärgamendilehti ega saanud lahti tundest, et mitte tema, vaid surm ise oli nüüd hakanud personaalraamatut pidama. Tihedad, murtud kirjaga sissekanded aina […]
“Mõrsjalinik”
“Vaadake!” ütles Katariina oma reisikaaslastele, kui nad esimest korda puhkama istusid. “Vaadake, kui ilusaks on Jumal maailma loonud! Juba see peaks kõigile näitama, et ta inimesi armastab. Ja ometi panevad inimesed selle armastuse vastu ja heidavad ennast palju parema meelega kurja kätte, et kõike ilusat hävitada. Kui lõpmata suur peab olema see armastus, mis siiski […]
“Mosaiikvõlv”
Järelmärkus. Käesoleva raamatu algupoolde paigutatud refleksioonidest on valdav osa kirjutatud ning esmakordselt ka trükis avaldatatud juba hulga aastate eest (“Noorus” 1965 ja 1969, “Sirp ja Vasar” 1967, “Looming” 1969). Niisugustena kajastavad nad esijoones tolleagseid, s.t. 60-ndate aastate mõtteliikumisi, mis kas on minetanud järgnenud teabetulvas mõndagi oma aktuaalsusest või siis muutunud juba liiga enesemõistetavaks. Seetõttu võib […]
“Mõtterännakuid” I osa
Teosed VII. Artikleid ja esseid Käesolevas köites on avaldatud kronoloogilises järjekorras valik artikleid ja esseedest kirjanduse, kunsti, teatri, muusika, filosoofia ja muude kultuuriküsimuste üle minu kirjandusliku tegevuse algusest kuni 20-ndate aastate lõpuni
“Mõtterännakuid” III osa
Teosed IX Artikleid ja esseid Raamat sisaldab Semperi esseistikat, artikleid, retsensioone ja publitsistikat ajavahemikust 1912-1969.
“Mõtusekuke viimne kogupauk”
Mõtusekukke tabab surmav lask just siis, kui ta kevadise mängu ajal looduse kutset tunneb ja elu kõige värvilisem kõrghetk on kätte jõudmas. Raamatu tegelaste unistused on: “Oma naine, oma lapsed, oma talu ja oma maa.” “Mõtusekuke viimne kogupauk” on inimsaatuste saaga, lugu nende inimeste käekäigust, kes rändasid XX sajandi algul tollase Vene impeeriumi vaesest servast […]
“Mu kuninganna”
Malika Läbi hommikuse une lendas nagu nuga ema nõudlik hääl: “Malika!” Ta karjus alumise korruse trepimademelt veel paar korda mu nime, et ärkamiseks kindel olla. Ajasin end vastumeelselt jalule. Allah! Olin jälle sisse maganud. Ma ei salli praktikapäevi. Tõmbasin kiirelt riided selga. Kõige rohkem aega nõuab tavaliselt pearätiku valimine. Tuhlasin segikeeratud kapis ning leidsin lõpuks […]
“Mudasegaja armuke”
Nii suurepäraseid tingimusi tapmiseks polnud Haapsalu linnas enam ammu olnud. Ärge nüüd hakake arvama, et siin niisuguseid võimalusi pidevalt otsitakse ja sobiva leidmisel kohe ka tapetakse. Statistika järgi toimub Haapsalu linnas aasta jooksul üks raskemate tagajärgedega kaklus või liiklusavarii, aga vahel juhtub sedagi vaid üle aasta. Koledamad kuriteod pandi toime väljaspool linna. Et hõredasti asustatud […]
“Muhu monoloogid”
Oh sa elde aeg, annab ikka siia Toompeale tulla! Ma tulli ja mõtlesi, et meile valitsus peaks oma lossi kuskile lagema ja madalama koha peale viima. Iga omingu siia üles ronida – see akkab rinde peale. Soat-Joosep, endine Kupitsa Joosep Kapi põllalt, sa tead tatta küll, koa endine muhulane, tulli moole uulitsa peal vastu. Ma […]
“Muhulaste imelikud juhtumised”
Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol.
“Muld ja tuuled”
Salme Raatma, sündinud 1915 Helmes, Lõuna-Eestis talupidaja tütrena. Õppis Helme algkoolis, Tõrva Gümnaasiumis ja 1933-1938 Tartu Ülikoolis (kunstiajalugu, kirjandust, etnograafiat); töötas õpingute kõrval Eesti Rahvamuuseumis 1936-1938. Abiellus pastor Herbert A. Rosensteiniga ja asus elama Noarootsi 1938. Sealt siirdus Saksamaale 1939 ja Saksast Soome 1964, Turgu, kuhu abikaasa sai saksa kogudes õpetajaks ja meremeestekodu juhatajaks. Praegune […]
“Mülleri jutlused. Karupunne ja poeese”
Sellel raamatukesel pole Eestile tähtsa kirikumehe Georg Mülleriga (1570ndad-1608) mitte miskit pistmist peale selle, et härra Charles Darwini järgi oleme me mõlemad ahvist arenenud. Georg Müller oli 1601-1608 Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja. Käsikirjas on säilinud tema 39 eestikeelset jutlust (peetud 1600-1608). Siin raamatus on ainult kimbuke lollakaid lühilugusid ja mõned küsitava väärtusega luuletused. Kui kellelegi […]
“Murdeajastu”
Ärge häbenege olla noored ka veel siis, kui turjal elukoorem. Ärge püüdke endale soliidsust – iseenesest see külge liibub nagu sammal seismajäänud kivil, millest vilistades möödub poisterivi.
