“Ood lastud rebasele”
Mida teeksite, kui helistaksite koju ja teie kõnele vastaks võõras, kes teatab, et ta on sissemurdja? Mida teeksite, kui kohtaksite õhtupimeduses maantee veeres meest, kes väidab, et ta on Messsias ja on tulnud, et teie pattusid lunastada? Mida teeksite, kui kohtaksite metsatalus üht tuttavalikku väikest tüdrukut, kes täna, kuuskümmend aastat pärast sõja lõppu, kardaks paaniliselt […]
“Öörahvas. Üks rootsiaegne ringtants”
Paras okas pistab eestlase hinge, et pole tema, töömurdja kuulsusega, leiutanud tööd kui rohtu igasuguste vaevade vastu. Tema kuulsuseks on aga seegi, et ta leiab aiva juurde tööd kui kõigi vaevade algpõhjust. Midagi, kuhu unustada ennast ja nõnda unustada muu. Nii juhtub, nii juhtus. Ka XVII aastasajal, rahvajuttude pea kuldsel ajal, mis oli sama muldne […]
“Õueringid”
Omapärases arhailises stiilis kirjapandud Muhu rahvapärimused jutustavad argistest ja igavestest asjadest koos, rõhutamata midagi, andmata otseseid hinnanguid. Sisu ja stiili ühtsus, lakoonilisus, poeetilisus on raamatu väärtused. (Taskuformaat)
“Paeti salmik”
Lustakaid jõulusalme ja valitud paetisme Elu ilma naljata on päris naljakas – Jüri Paet
“Paha poiss”
Oma kahes esimeses romaanis on Helga Nõu, üks meie noorema generatsiooni huvitavamaid autoreid, vaadelnud maailma peamiselt noore seisukohast. Käesolevas on vaatenurk laiem, inimeste saatuse määrajaks on “oleks”, see “paha poiss”, kelle ümber tegevus keerleb. Raamatus käsitletakse tänapäeva ühiskonda ja inimesi, olgu need eestlased või rootslased, olgu see arst, kes ei suuda täita patsientide lootusi, olgu […]
“Panso”
Paavo Piik (1983) õpib näidendi ilmumise ajal lavakunstikoolis dramaturgiat. “Panso” on tema esimene terviklik teatritekst. Varem on avaldanud luuletusi kogudes “Kummuli linnad”, “Lakoonia” ja “Kokkuplahvatus”- Tants algab iga põlvkonnaga uuesti ja ainult aurukatel teab, et see on juba olnud. Voldemar Panso (1920 – 1977) näitles, kirjutas, õpetas, lavastas. Viimasel viiel aastal veetis palju päevi haiglas, […]
“Pärast pidu”
19 variatsiooni tungival teemal Sisukord – Pedakate perekirjad Kolmas võimalus Vana lugu Kuri kukil Niisugune tuju Valimine Kuus kirja – Noore mehe teed Mammatütar Kaardimoor Koolipreili Lavastaja Apteeker Sekretär – Pärast pidu Hea nõu Priipilet Elamus Pärast pidu Karide vahel Sümpoosion Sonaat – Sõnaseletusi
“Pardiajaja”
Ballaadromaan käsitleb võõrsile sattunud noore munga põgenemist vangistusest, ta elu metsa- ja sooüksinduses, heitlusi iseenda ja vaenuliku ümbrusega. Tegevus toimub XVII sajandi algusaastate sõjast, katkust ja näljast laastatud Eestimaal, mil rahvas oli hävimise äärel ja iga inimene teise jaoks haruldus.
“Peidupagu”
Nii. Nüüd olid nad läinud – ja Raat oli jälle üksi. Üksinda oli hea olla. Võis kirjutada nii palju kui tahtsid ja magada just siis, kui unetukk peale tuli. Ja hoida tuba korras. Ja tuulduda nööril endast talvevimma välja nagu sallid ja kindad. Ent imelik, äkki ei olnudki painavat väsimust: kõik oli ootamatult uus ja […]
“Piiriarmastus”
Romaan Mainekate rahvusvaheliste kirjanduspreemiate laureaadi Jelena Skulskaja uus romaan ilmus esimest korda Peterburi ajakirjas Zvezda ja see sai möödunud aastal Eesti Kultuurikapitali venekeelse kirjanduse auhinna. Loo minategelane on Lilja (nii kutsuvad tegelikult Jelenat tema head sõbrad) Skulskaja, kes on selle mitmekihilise satiirilise ja samas lüürilise teosega kõige naljakam, totram, karikatuursem ja fantastilise tegelaskuju. Jelena Skulskaja […]
“Pilgu puudutus”
Ema ja tütre suhted, vanaema ja lapselapse suhted, pereelu, suhete põimumine … meie esivanemad mõjutavad meid ka läbi meie laste ja lastelaste … Autor räägib lugu kirjanikust emast ja tema vaimsuse leidnud tütrest, kes teineteisele lähenedes jagavad oma unenägusid, omaenda suhteid teistega, suhet kõiksusega … pilgu puudutusi.
“Pimeda mehe aiad”
Mõnikord vaatas härra Koi oma klaaskuulikest. Vaatas, kuidas see seitsmevärvilise helgi tema peopesale jätab, ning talle meenus – selgelt, ent justkui kuuli hämarast sügavast -, miks see kõik nii on läinud, tema elu, see tähendab, ja ometi näis, et miski on ununenud, miski väga oluline on ununenud. Aga nagu kordi varem, peab härra Koi nüüdki […]
“Põletatud raamat”
“Põletatud raamat” koosneb kahest romaanist ja novellipõimikust. Romaanis “Söömiskunstnik” lennutatakse peategelane Andi Meerikasse, eesmärgiks ühise äriplaani arutamine Näljakunstnikuga. Romaan “Teine protsess” käsitleb Kafka “Protsessi” struktuuri järgides, kuid naiselikust vaatevinklist (peategelaseks preili K.), müütilist jäämäge sulatades samu teemasid – süüd, karistust, häbi; novellitsükli “Quasimodo” kuueteistkümnes loos aga astutakse moodsa kirjanduse tüvitekste pidi sammhaaval põhikujundi lahvatamiseni viimases […]
“Põlev lipp. Viimne linn. Surma ratsanikud”
Mis ma õieti tahtsin esmajoones öelda, on see, et ma enda arvates üldse pole kirjutanud ajaloolisi romaane. [—] Olen valinud probleemid, mis õigupoolest vaevalt on seotud mingi erilise ajaga. Mõnigi lugeja on neist välja lugenud või vähemalt otsinud paralleele kaasajaga. Need on kahtlemata olemas, aga just selletõttu, et probleemid ise on alati korduvad. Võiksime neist […]
“Põlev lipp”
See on, mis ma oma õpetatud sõbrale vastan: Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. […]
“Pöörane Villemiine”
“Viidrike,” pomises Villemiine, “meele tuleb… See hommik, kui ma ta sulle tooma pidin, oli linnas kole saalimine. Ühel uulitsal astus kaks meest mulle juurde, ei lase mööda, ei lase läbi. Muudkui et anna kõik, mis sa ligi kannad. No ma karjusin, aga keegi ei teind märkama, see oli na tasane, poolpime uulits ja kõik jooksid […]
“Primavera”
Armastatud kirjaniku Lilli Prometi (1922–2007) üks kuulsaimaid teoseid «Primavera» (1971) kujutab enesest armastusromaani, mille sisuks on Itaalia-reis. Aeg jookseb läbi mineviku ja oleviku ning läbi inimeste silmade ja südamete, tegevust juhib fataalsus. Läbielatu taustal komponeerub kahe inimese kütkestav armastuslugu, milles keskses rollis on minategelane. Romaani muudab sisutihedaks peategelaste tunneteskaala sügavus, mille lisab eksootikat kevadine Itaalia. […]
“Primavera”
Hõbevaramu … Õieti peaks alustama žanrimääratlusest. On see üldse armastusromaan? Või pigem kunstniku- või põlvkonnaromaan? Või hoopis kultuurilooline mõttepäevik või belleristlik reisikiri? Võtavad ju suure osa enda alla Itaalia looduse, olustiku, inimeste ja kunsti ning arhitektuuri kirjeldused, neis saadud elamused ning mõtted. Sellisena läheneb teos kunstiväärtuslikule reisikirjale, võrreldav näiteks Tuglase Hispaania ja Semperi Itaalia reisikirjadega, […]
“Prügi seadus”
Kusta vaatas inimesi ja nägi: pisivaevadest kaob näo sümmeetria, lõug deformeerub, kukal muutub püstjaks ja kehale ilmuvad kõige ootamatutes kohtades käsnad ja lihapadjandid. Mõnikord on näos säilinud veel kõik ilutunnused, nagu on pleekinud möödundsuvine kirju särk. Mida enam seda pesta, seda luitunumaks see läheb, õmbluste servad kuhtuvad valkjateks ning hakkavad narmendama. Üldse on maailmas palju […]
