“Lootsitoa jutud”
Sadamalootsi töö ei käi ühtesooja, sageli istu ja oota. Juhtub merel olema raske torm või lahes kokkusurutud jäärüsi, ei ilmu sadamaväravate taha vahel päevade kaupa ühtki laeva sini-kollase lootsikutsega signaalraa nokas. … Tallinna Merekaubasadama pisike lootsituba paikneb sadamakapteni kontori kõrval. …
“Lumi Liivimaal”
2007. aastal rändab noor Edgar Roone hääletades mööda Põhja-Prantsusmaad. Ühest mahajäetud majast leiab ta tuttava kohanime. Selles nimes on õ-täht! Romaan „Lumi Liivimaal“ küsib endalt ja lugejalt: kui palju me võime usaldada sõnu, mida igapäevaselt kõnelemiseks kasutame? Vahel loome ettevaatamatult öeldud sõnaga terve uue maailma. Teine kord tundub jällegi, et kõigist sõnadest jääb puudu. Mis […]
“Luule III”
Sisukord – Hannolaul – Unenägija tessaraktis – Lisandusi Uku Masingu luule mõistmiseks …Uku Masingu “Hannolaulu” vaimse teekonna süžee aluseks on jutustus kartaagolase Hanno (kreekapäraselt Annon) laevaretkest piki Liibüa rannikut lõuna poole. Liibüa oli tollal ka kogu Aafrika nimetus. Retke kirjeldust olevat säilitatud Kartaago ühe tähtsaima jumala Baal Hammoni (varasemas eesti kirjapildis Paal, kreeklased samastasid teda […]
“Luule IV”
“Luule” IV köide “Luule” neljandasse köitesse on võetud: “Lohe vari”, “Piiridele pyydes”, “Hurtsik lammutaks enda”, “Surija Sandiristilt”
“Luule V”
“Luule” V köide “Luule” V köitesse on võetud: “1343”, “Rubaiid”, Tarbetud õpetussalmid”, “Gudea ja Hoosea”, “Rahast ja võimust”, “Georg Müller”, “Kurtes Taevaskoja varisevat kallast”. Raamatu ettevalmistamist ja trükkimist on toetanud Kultuuriministeeriumi eesti kirjandusklassika programm, Eesti Kultuurikapital, Tartu Kultuurikapital, Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
“Luuletusi”
Gustav Suitsu nimega on seotud terve periood eesti kultuuri ja ühiskondliku elu ajaloos. Võnnu külakooli rehetares 1883. aasta novembrikuu viimasel päeval ilmale tulnud koolmeistri poeg ning 23. mail 1956 Stokholmis manalasse varisenud poeet, kirjandusloolane ja publitsist on jätnud meie kultuuri varamusse suure, ent vastuolulise pärandi – luuleteoseid, kirjandusloolisi uurimusi, artikleid. G. Suitsu rohkem kui pool […]
“Luus”
Kui olete nende hulgast, kellele meeldib vahel lugeda ilma erilise põhjuseta, lihtsalt niisama, siis võibolla on see teie raamat. Raamat, millel pole algust, lõppu. Löö lahti ükskõik kust. Eesti proosa. Raamatu seisukord jätab soovida: kaaned kulunud ja raamat lugemisest paremale viltu langenud.
“Lux Gravis ehk raske valgus”
Meid ümbritseb tuleviku ja mineviku võrgustik: juurdepääsupunktid, juhuslikud süsteemihäired ning inimesed, kes vastutavad kõige selle turvalisuse ja hoolduse eest. Kui oled ühena neist sündinud, ei põgene sa oma saatuse eest. Rooma leegionär, araabia poiss Inglise kloostris, valgustusajastu teadlane, vaid teadvusena eksisteeriv uurija – need on mõned tegelased väga erinevaist maailmaist, tegelased, kes ometigi kohtuvad kahte […]
“Ma armastasin rootslast ehk Solleftea suvi”
Sügavalt rahvuslikult meelestatud arstitudeng teenib ainsa eestlasena aega Rootsi kaitseväes Solleftea linnas, kuid keda tabab pime armastuse nagu välk selgest taevast. Romaan kirjeldab kahekümne aastase eesti noormehe ja üheksateistaastase rootsi tütarlapse armastuslugu väikeses Rootsi linnas värvikalt ning üksikasjalikult. Armastus ei küsi luba ja teos peegeldabki seda, mis sellest saab või ei saa, kui vastukaaluks seatakse […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti N. Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Ma langesin esimesel sõjasuvel”
Osa Eesti Teise maailmasõja aegsest ajaloost moodustab nn korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatuseks sai võidelda selles võõras sõjas võõras mundris ja üksjagu oli neid, kes mobiliseeriti Nõukogude Liidu sõjaväkke. Nii läks ka Saaremaa poisi Juhan Peegliga, kes 1940. aastal sattus Eesti ajateenistusest otse Punaarmeesse, osales Saksamaa ja N. Liidu vahelises sõjategevuses ning demobiliseeriti Eesti […]
“Maailm on imeline. Straboni mälestused”
Minu nimi on Strabon, Strabon Amaseiast, linnast, mis asub Asia Minori poolsaarel. Ma olen hellen, ehkki pole, nagu juba öeldud, pärit Hellasest, vaid provintsist. Ma sündisin aastavahetuse paiku, täpset päeva ei mäleta nüüd enam keegi. See oli veel vana ajaarvamise aasta, igatahes kaheksateist aastat enne Julius Caesari kanderireformi, mis hakkas kehtima kõikjal Rooma impeeriumis, mille […]
“Maast madalast”
Kleepige koos vanasse mälestusalbumisse mõned helepuhtad hetked. Las hakkavad õitsema lihtsad perekonnalegendid su lapse teadvuses. Tuntud laste- ja noorsookirjaniku memuaarteos toob lugejani maailmatunnetuse, milles peegeldub suur eetilisus ja inimlikkus.
“Mahajätjad”
Kaks eesti fotograafi kaovad Kalahari kõrbes. Nad on ametireisil, saadetud Botswanasse Tallinnas asuva ajakirja World Photo poolt, et süveneda musta mandri «hinge» ja koguda materjali Aafrika erinumbriks. Omavaheline konkurents viib neid kokku Aafrika nõidarstide ja musta maagiaga, mis aga tabab ennekõike needjat ennast, kuna ebausk mõjutab ainult seda, kes sellesse usub. Teisest küljest on Helga […]
“Marduse tänav”
Romaan teleseriaali “Nukumaja” ainetel Sellel tänaval muutuvad kõik, kes sinna kolivad… Imeilusas aedlinnas Marduse tänava vanas majas elab kirjanik Elisabeth. Temaga juhtub selle maja ees ebatavaline õnnetus ja ta hukkub. Pärast Elisabethi surma võtab maja üle tema noorem õde Eeva, kes ei olnud Elisabethiga aastaid suhelnud. Politseinikust mehe ja väikese lapsega end Marduse tänaval sisse […]
“Meesteta küla”
Raske sõjaaeg muudab inimesi, eriti siis, kui nad on oma rahuaegse elu kõigest harjumuslikust välja kistud ning täiesti uude olukorda paisatud, nagu oli evakueeritud eestlastega “Meesteta külas”. Nad on kõik erinevatest keskkondadest pärit, erineva mõttelaadi ja tahteavaldustega inimesed.
“Meistrid”
Kilde epopöast “Minu elu tsunftis” Sari: Meelelahutaja raamatukogu 4. (vihik)
“Miks teisi ei lööda”
Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis. Luulekogu on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominent (2019). Toetas: Eesti Kultuurkapital, toimetas ning kujundas Kaur Riismaa. (Raamatus on autori autogramm)

