“Acheroni kaldal”
Autobiograafiline romaan “vabatahtlikult vastu tahtmist” SS-väeossa värvatud eesti koolipoistest, nende sõjateest 1944. aastal ja hilisematest vintsutustest Siberi vangilaagrites. Romaanivõistlus ’90
“Ajalaulud. Luulet 1986-1989”
“Ajalaulud” esitab autori viimaste aastate luulet, mis on kui üksainus pingul mõte oma maa saatusest, rahva kestmajäämisest, selles on ka ajahetke otsustavuse tunnetust, püüet ulatuda pilguga tulevikuseina taha. Taskuformaat
“Ajalootund”
1991. aastal luulekoguga “Pääl ja sees” lugejate ette astunud autorilt on vahepealsetel aastatel ilmunud luuleraamatud “Läti pääsuke” (Riia, Petergailis, 2002) ja eesti- ning ingliskeelne valikkogu “A Handful of Light” (koostaja ja tõlkija Ilmar Lehtepere, Belfast, Lapwing, 2007). Käesolev raamat sisaldab värsse aastatest 2003-2009.
“Ameerika märkmed ehk Kaemusi Eestist”
XX sajandi viimased viisteist aastat, mil siinsed esseed ja esseekesed on kirjutatud, langevad kokku Eesti taasiseseisvuse ettevalmistusega ja lõpuks selle kättesaamisega. Seda murrangu tunnet olen endas kandnud kõikjal: kodus, suuremas ilmas rännates – nii seletub “egk”, mis pealkirjas Ameerika-märkmete ja Eesti-kaemuste vahele pandud sai. Pealkirja esimene pool koondab enda alla nägemuse USA-st. Kui neis on […]
“Arkaadia öö”
Kolm novelli ja lühiromaan novellides. Sisukord: Betti. Kõnekirjutaja. Meie, tinasõdurid. Arkaadia öö: Võileib suudlusega; Lõppematuse allikad; Arkaadia öö. Romaanide “Lastekodu” (2003) ja “Tund enne igavikku” (2012) kõrval on Rein Veidemann kirjutanud ning avaldanud ka pikemaid novelle, mis nüüd on leidnud tee ühiste kaante vahele. Neist novellidest kolm põimuvad omaette lühiromaaniks “Arkaadia öö”, andes ühtlasi kogu […]
“Atlandi kirjad”
Käsikiri on kokku pandud kaheksast ajakirjanduses ilmunud reisikirjast, mis vestavad meremeeste töödest-tegemistest kaugel ookeanil. Sekka on põimitud humoorikaid lugusid kodusaarelt. (taskuformaat)
“Avalikult abielust”
Loovinimestest abielupaar, naine kunstnik ja mees kirjanik, kutsutakse TV-saatesse „Avalikult abielust” rääkima oma 43-aastasest kooselust. Siit saab alguse kuuekümnendate põlvkonna lugu, kus autorit huvitavad eelkõige vastuolulised hingeseisundid ja kahe tugeva isiksuse kooselu peenemad nüansid ning seda kõike vaadeldakse idabloki ajalooliselt keeruliste aegade taustal. TV-saade, kus on vanapaari räägituga meelevaldselt ringi käidud, tekitab peategelastes pingeid ja […]
“Avameri I-VI. 6 raamatut”
Raamat “Kapten” „Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, […]
“Boulgakoff”
Näidendiraamat. “Boulgakoff” on fantaasia kirjanik Mihhail Bulgakovi eluseikade ainetel. Tegevus toimub 1930. aastate Moskvas, suve palavatel päevadel. Selles loos on kirjanik ja tema loomistung, unistus vabast maailmast, nõukogude tegelikkus, kõikemärkava isevalitseja Stalini kapriisid ja tema telefonikõned, avaldamiskeelud, siseringi “puhastused” ehk üleöö kaduvad inimesed, öine paadisõit Moskva jõel, valge vein ja voolav kalamari … Boulgakoffil on […]
“Doonori meelespea”
“Oma uues romaanis (1990) viib kirjanik meid vampiiride maailma. Kes need vampiirid tegelikult on? Ka see küsimus lahendatakse teose lõpul.”
“Eesti gootika XX. Jutte ja lugusid aastatest 1997-2017”
Ervin Õunapuu novellide maailm kipub tunduma julm ja lohutu. Rahuaegadel taandab lugeja kaitsereaktsioon selle vaid groteskseks tekstimänguks – hirmutavaks, kuid ebarealistlikuks. Ning siis ühtäkki kuulutab argine uudisvoog, et Õunapuu ei liialdanud. Vaimne ja ihuline jõhkrus omastegi suhtes pole inimestest otsa saanud, vaid aina oma hetke varitsemas – ning muserdatud ajaloo ja nüristava olmega ilmakolkas on […]
“Eesti näkiliste välimääraja”
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Eesti NSV teeneline kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
“Eestlanna Pariisis”
Kes ütles, et elu lõpeb noorusega? Millal lõpeb noorus? Särav ja uhke Frida elab minevikus, meenutades oma metsikut elu, kust ei puudu lõputud peod, galantsed kavalerid, tuledesäras teatrilava. Ühel päeval saabub tema korterisse Anne, hooldaja Eestist. Temalgi on oma meenutused: luhtunud abielu, suureks kasvanud lapsed, ema surm. Korterisse jõuab kolmaski inimene. Stephane, Frida endine armuke. […]
“Elu aseaine”
“Elu aseaine” autor Paul Viiding (1904-1962) kirjutab enda poolt hinnatud ja korduvalt ette loetud luuletuses: “Õhtuks olgu mul aegsasti selge / maailm ja mis seal sees.” Filosoofiline arutlemine maailma asjade üle oli nende värsside kirjutajale tõesti omane. See oli tema lemmiktegevus. Võimet mõtelda pidas Paul Viiding elu suurimaks hüveks. Kirjanduslike, sotsiaalsete ja filosoofiliste probleemidega oskas […]
“Elu keskpäev”
Noorus toitub unistustest. Vanadus lepib lohutusega. Ent millest ammutab oma jõudu elu keskpäev? Näib, nagu ei vajakski inimene selles eas välist tuge, nagu oleks see tema elu ainus ajajärk, kus ta end tõesti tunneb iseenda jumalana, nii et iga tema mõtet ja tegu ümbritseb pühalik nimbus. Nietzsche on hüüdnudki kord: “O, Lebensmittag, feierliche Zeit!” Ja […]
“Elu mõttetusest”
Sissejuhatus Märkmeid Pettunud inimeste külast See on lihtsalt selline nimi – Pettunud inimeste küla. Tegelikult pole see mingi küla, pigem linnriik, ja ka inimesed siin pole pettunud, vastupidi, nad on siia tulnud suurte unelmatega, vastupidi, nad on siia tulnud suurte unelmatega, lootuses, et nüüd kõik muutub, kõik õnnestub, algab uus ja parem elu. Oma nime […]
“Elu õpilane” I-II köide. 2 raamatut”
Autori peateos on romaan “Elu õpilane I–II” (Toronto Orto 1954–1956), mille algusosa näitab masendavates värvides naturalistliku fotograafilisusega mõisatööliste elu XX sajandi esimestel kümnenditel. Peategelane on isatu ja ema poolt vaevu sallitud tütar, kelle eluvõitlused jätkuvad II osas tööpuudusest ahistatud linnas.
“Elu planeedil Maa”
Oli möödunud kümme Umarani aastat minu ekspeditsioonist planeedile Maa. Aeg ei olnud kustutanud minu kiindumust sellesse imepäraselt kaunisse planeeti, selle inimestesse, kes lakkamatult püüdlesid elus edasi, kuid ikka ja jälle komistasid ebaõnnestumistele, ekslesid ja põrkusid raskustele. Olin planeedi Maa inimühiskonna elukorralduse tundmaõppimises saavutanud märgatavat edu. Samas aga tundsin, et minu teadmised on pinnapealsed ja ainult […]
