“Siimon Selootes”
Noormees Ben-Hamati külast Mure vari laskus üle noore mehe näo. Homme on kaheksas päev ja poeg tuleb lasta ümber lõigata. Siis peab olema selge ka poisi nimi. Hanna oli jätnud selle mehe valida. Nagu ta ütles: isand valigu pojale nimi! Taavet? Saalomon? Hiiob? Jeeram? Joshua? Palju on kuulsaid ja ilusaid nimesid. Nende esimene poeg! Temal […]
“Siinpool paradiisi”
See oli pikk kurnav nädal. Ta tegi oma plaanilisi ja erakorralisi operatsioone, rääkis teiste arstidega, viis üliõpilastega läbi praktikume ja pidas loenguid, aga kõike seda tegi keegi teine temas. Ta oli justkui endast välja astunud, kahestunud. Ning see teine seisis valvsalt palatis voodi kõrval ning pidas aru, kutsus õdesid juurde ja tegi korraldusi, vahetas nõeltel […]
“Sinisilmselt. Lood ja laulud”
Selle raamatu sündimise algpõhjus peitub muusikas, sest enne kirjutama asumist olid laulud juba peaaegu lindis. Siis tuli idee avada nende laulude tagamaid, et anda kuulajale-lugejaile võimalus saada pisut rohkem teada maailmast, milles autor, näitleja ja laulja Kärt Tomingas elab. “Sinisilmselt. Lood ja laulud” on nii raamatu kui Kärt Tominga uue plaadi pealkiri. Plaadi leiab raamatu […]
“Sõjamõtted”
Lugejale / Futurism / Äärmärkused / Sõjamõtted / Sõda ja rahu / Ma vaatlen / Masin masina vastu / Mis sõjast loodetakse / Unistused / Katsumisepäevad / Meelsusest ja vabadusest / Nipped-näpped / Mõtted ja mälestused / Sõjast, õigusest ja teadusest / Õigusest ja ülekohtust / Ameeriklastest / “Tema” / M. Maeterlinck surmast / Usust […]
“Soomusrongil. Episoode Vabadussõjast”
Elmar Õun (1906-1977) on lugejale tuttav ehk eelkõige oma Hiiumaa-romaanidega “Unustatud naised” ning “Meri ja maa”. 1936. aastal ilmunud Soomusrongil” on lugu vabatahtlikest, kes astusid Vabadussõtta soomusrongivõitlejatena. Õun kirjeldab nende igapäevaelu, lahinguid, dessandiskäimist, seiklusi naistega, sekeldusi supirongiga. Soomusrongist sai neile meestele kodu.
“Südamik. Valik luuletusi ja ballaade 1917-1957”
Sõna saab luuleks ainult siis, kui ta on seesmise helina kant. Ainult siis, kui sellest sisimast võngutusest võrsuv elamus luuakse ümber kehtivaks võrdkujuks. Ainult siis, kui tollest sügavhaardelisest värinast sündinud väljendus ülendatakse stiiliks. Siinjuures võivad tehnika ja kujustus tähendada kahte, mitmeti erinevat talitlust. Tehnik (=sõnastuse pealispinna ja tema ruumala korrastaja) – koostab, kujustaja aga – […]
“Susi jutud”
Susi Susi, väike metsahundu, elumees ja puugikütt, elab suure võsa ääres. Prügimäel on tema hütt. Lidub mööda metsa ringi, kaasas kütisarv ja puss, tapab tigusid ja puuke. Tal on summutiga püss. Refrään: Susi, väike metsahundu, hirmus, hirmus elukas. Ta sööb tigusid ja puuke, faasaneid ta ehmatab. Peale selle kirjanik on – parem veel kui Hemingway. […]
“Suur isane kala akvaariumis”
Romaan, mille sündmustik hargneb kunstimiljöös läbi kunstnikust peategelase eraprobleemide prisma, keskendub loomingulise eneseteostuse ja keskkonnamõjustuste vahelise kuldse kesktee leidmisele.
“Suur Siberimaa”
Näidendiraamat Jaan Undusk (1958) on Eesti Teaduste Akadeemia liige ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor. Teadlasena on ta uurimistöö põhisuunad olnud kirjandusfilosoofia ja -teooria, eesti kirjanduse ajalugu, baltisaksa kirjandus- ja kultuuriruum. Ta on avaldanud novelle (“Sina, Tuglas”, 1986), romaani “Kuum” (1990), näidendid “Goodbye, Vienna (Gertrud)” (1999, laval 2002), “Quevedo” (2003, laval 2010), “Boulgakoff” (2006, laval […]
“Taevased ratsanikud”
Käesolev neljakeelne (eesti, vene, inglise ja soome keeles) publikatsioon ilmub tunnustatud kirjaniku, kirjandusloolase ja kriitiku, esseisti, tõlkija ning kultuurielu organisaatori 100. sünniaastapäeva tähistuseks. Paberkaaned üsna kulunud ja katki.
“Taevatalu”
Romaan novellides pakub sissevaate fašistliku okupatsiooni aegsesse vanglasse. Siin on koos erinevate elukogemuste ja veendumustega mehed. Siin segunevad ülev ja madal, groteskne ja traagiline, juhuslik ja paratamatu. Vanglamüüride vahele surutud elu on autor jälginud eeskätt oma noore peategelase silmade kaudu.
“Tagasi tulevikku”
Aforismivalimik pakub lugejale harutamiseks mõttesõlmi, äratundmiseks parafraseeritud tõeteri ja vanasõnu, väikesi sõnamänguüllatusi jne. Taskuformaat
“Tallinna ja Tartu vahel”
Piret Viires – Olen sündinud 1963. a. Tallinnas. Siin käisin ka koolis. 1987. a. lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Praegu töötan Keele ja Kirjanduse Instituudis. Jutte ja kriitikat on avaldatud ajalehtedes ja ajakirjades. Autori esimeses jutukogus räägitakse humanitaarüliõpilaste elust 1980-ndate aastate Tartus. (taskuformaat)
“Tammsaare maailmakirjanikuna”
Kolm välismaa Tammsaare-uurijat. Käesolev kogumik tutvustab kolme kõige suuremat välismaa Tammsaare-uurijat: Veli Ilmari Mikkoneni Soomest, Friedrich Scholzi Saksamaalt ja Vladimir Macurat Tšehhist ning publitseerib nende vormilt ja mahult erinevate kirjutiste tõlkeid. Eriti oluline on see, et nendes näeme püüdlust määratleda “Tõe ja õiguse” autori mõtleja- ja kunstimeisterlikkust maailmakirjanduse suurkirjanike omadega. Välismaa kirjandusteadlased rõhutavad oma uurimustes […]
“Tants aurukatla ümber”
“Tants aurukatla ümber” on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid. Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega.
“Tantsud Mozarti saatel”
…Ta ärkab sama järsult, kui oli uinunud, võimalik, et ta magas ainult vähesed minutid, kuid nüüd on täiesti virge, kuuleb naise sammude astumist, kuigi põrandavaip summutab need peaaegu olematuks; ta võiks end pöörata, tõusta istuma, naeratades tervitada, ennetada naise sõnadevoolu ja jutustada vaimustatult oma rännakutest, aga ta lamab endist viisi suletud silmadega, nägu pooleldi vastu […]
“Teisele rannale”
1960. aastal ilmunud romaani „Uuele rannale” tegevus toimub XX sajandi alguses, kesksel kohal on peategelaste iseseisvuspüüded. See psühholoogiline romaan jäi Aino Thoeni viimaseks teoseks. Aino Thoeni neljast romaanist lisavad vähemalt kaks eesti romaanivaramusse teemasid ja käsitlusi, milleta eesti romaan oleks vaesem.
“Tint”
1938. aasta romaanivõistlusel omistati kolmas preemia autorile, kelle pseudonüümiks oli Mardikas. Mõne aja pärast selgus, et selle nime all esines riigiametnik Voldemar Õun. Romaan pakub lugejale suurepärase sissevaate ühe ministeeriumi eluollu ja töösuhtesse, esitab paratamatuid konflikte ülemuskonna ning reatöötajate vahel, kirjeldab karjääriredelil ülespoole trügijate tihti ebaausaid võtteid ja vastukaaluks selles võitluses allajäänute nördimust ning lootusetust. […]
“Tõde ja õigus I-V. 5 raamatut”
See oli läinud aastasaja kolmand veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. …
“Tõde ja õigus I”
“Tõe ja õiguse” I osa uustrüki alustekstiks on Tammsaare kogutud teoste VI köide 1981. aastast. Et seekord on tegu rahvaväljaandega, on ladusama loetavuse huvides võetud siin teksti veidi rohkem redigeerida kui eelmises tekstikriitilises väljaandes. 1920-ndail aastail oli kirjakeel alles normimisel, mistõttu oli ebaühtlane kirjutusviis tolle aja teostes tavaline. Romaani tegelaskõnes on säilitatud pea kõik rahvakeelsed […]
