“Jutustusi ja novelle”
Sisukord: – Mäetaguse vanad – Vanad ja noored – Varjundid – Lehekandja nr. 17 – Itaalia-reis – Vanaisa surm – Poiss ja liblikas – Kuningas ja ööbik – Laulik – Bibliograafilisi andmeid.
“Juured ja võrsed”
Eile muretsesin, et olen seitsmekümne kolmeselt nii viletsaks jäänud, aga mis minust nüüd saab? Kas pean igaveseks vaese Mareti kaela peale jääma? Ainuüksi mõte sellest halvas mehe tahte täielikult. Elu on kui üürike kingitus ning iga tuuleiilike võib sinu hinge nagu küünlakese ükskõik millisel hetkel kustutada! Ja siis ei ole sind enam mitte kusagil mitte […]
“Kadunud Kuldlinnast Lossiorgu”
Esimesed sammud puudutasid pehmust. Iga sammuga enam ja enam sai maailma leitud … ta jalad said tiivad. Lennul kuulatas ta enese rutakaid mõtteid, allus astumiste rütmi, aegajalt püüdes vaikuse viibet. Ka liblikad valivad õit, mis kaugem ja kenam, vahel ristuvad teed – nad võivad olla avarad vead, sattuda sinna, kus rada ei olegi ees … […]
“Kahekesi”
Novelle aastatest 1967-1998 Kogumik sisaldab kakskümmend viis minavormis kirjutatud erootilist novelli, mis käsitlevad mehe-naise intiimsuhte erinevaid võimalusi – nii fantaasiaid kui realistlikke olupilte. Sisukord: Kaamel; Vale; Hää; Magamiskott; Presidendi proua; Variandid; Vastasseis; Kirjanduse vägi; Liivaterad; Kripeldus; Porno; Lits; Flööt; Vanapaar; Tahutud kivi; Laid; Esireas; Koer; Naabrid; Magajad; Kolmkümmend aastat; Märkmik; Jacques Dodot; Surfamine; Võõras suguvõsa.
“Kahel pool hekiga palistatud teed”
Sisukord. – Peatus linnas – Linnulaskmine – Torn – Naise tulek – Aruanne ekskursiooni esimesest päevast – Võimalus – Maasikad – Mälestus – Ühe armastuse pulmad – Talvine õhtu – Külaline – Homme on laupäev – Kummardus tähelillede kohale – Pärastlõunal – Teil on kõik, ainult tikke teil ei ole – Mõned vahelejäetud tunnid – […]
“Kaks sõrme. Kuhu päike ei paista. Röövitud tiivad”
Teosed. Romaanid. Eduard Vilde noorpõlve romaanid. E. Vilde rikkalikust eepilisest loomingust said tema esimesteks romaanideks “Teravad nooled”, “Kaks sõrme”, “Kuhu päike ei paista” ja “Röövitud tiivad”, millest viimased kolm moodustavad olulise lisa kirjaniku hilisematele, sagedamini ilmunud ja rohkem tuntud romaanidele. “Kaks sõrme” on veel noore, 22-aastase autori julgelt käsilevõetud psühholoogiline romaan, mis kohati naiivsete ja […]
“Kaksikelu”
Romaan Poliitilised risttuuled ja pool sajandit kestnud okupatsioon räsisid eesti rahvast, paiskasid inimesi võõrsile, lahutasid abielusid, perekondi ja sõpru. Inimesed olid sunnitud elama kaksikelu – kes maha salates oma mõtteid ja minevikku, kes taga igatsedes seda, mis jäi maha meretagusele kodumaale, kes lihtsalt selleks, et unustada võõrsile paisatuna tehtud ebaõnnestunud valikuid. See on raamat kahest […]
“Kaleviküla viimne tütar”
Raamat on pühendatud eestluse püsimise ja säilitamise probleemidele paguluses. “Juhani surm tõi kõik tagasi, avas suletud uksed. Ja mitte ainult temale. Holm vaatas kirikus ringi ja mõistis hästi, milline hirm oli leinalised kokku toonud, mis neid liitis. Kaleviküla oli nende kõigi viimne varjupaik võõras ja keerulises maailmas, millest nad olid end meelega eraldanud.”
“Kas siis selle maa keel …?”
Mõttekujutuslikus lavapildis kohtuvad Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 33 laureaati (aastaist 1989-2013) akadeemiku endaga ja jutustavad oma tööst eesti keele harimise ja uurimise alal. Ajaloolise raami loovad akadeemik Wiedemannile omistatavad võrdlused, kommentaarid ja küsimused. Lisaks selgitavad märkused ja laureaatide lühitutvustused. Loomingu Raamatukogu 11-12/2013
“Kaval kuuldavus”
Kui asume Aurora poole teele, piki õblukest rada kui plaadivagu. Kuid mustava vinüüli asemel keerlevad korraga kõikjal me ümber helekollased aasad, erendavad ja sumisevad, nii et pisara võtab silma. On taevas, kus kestab ikka me lapsepõlv; me kolmekesi – poiss, tüdruk ja androgüün – oleme grammofoninõel, mis Ikarusena päiksesse on sööstnud, me mängime siredat suvepäeva […]
“Keegi ei kuule meid”
/—/„Keegi ei kuule meid” tegeleb traditsioonilise probleemiga: mida teha olukorras, kus head valikud puuduvad? Vabatahtlikult sõjalise okupatsiooniga nõustumine tundub võimatu, vastupanu on aga juba ette hukule määratud. Oma romaanis ei vaatle Uibopuu seda küsimust mitte otsustajate, vaid n-ö väikse inimese perspektiivist. Väikelinna miljöö ja tegelastegalerii joonistuvad teoses meisterlikult. Ühelt poolt saab linnakesest lakmuspaber, mis peegeldab […]
“Kestmine”
Enesekaitse sunnib küpset inimest võtma enesestmõistetavalt kõike, mille puhul egoistid uluvad tunde, poliitikud asutavad uue partei, infantiilid kisendavad, hasartmängijad kirjutavad romaane, neurootikud ümisevad tasakesi, kiskudes kammipiide vahelt juukseid, luuletajad vaikivad haavunult. …
“Kiikhobune Antverpenist”
August tundub, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi… Ja jälle näeb August läbi külma udu, mis on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse… Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis […]
“Kimbatus”
“Kus sa Noraga kokku said?” “Helistasin talle.” “Mis ta veel rääkis?” “Ah ei midagi.” “Kus ta elab?” “Pärnus.” Helena tundis tõelist kergendust. Harry noor armuke oli nende ellu küll palju pahandust külvanud, aga nüüd on ta läinud. Elab teises linnas ja vaevalt enam nende kahe elu segama tuleb. “See, mis me sinuga läbi elasime, oli […]
“Kirg ja kodumaa”
Isamaalüürik ja armastuslaulik Henrik Visnapuu (1890–1951) oli Marie Underi kõrval üks Siuru kesksemaid luuletajaid – poeeside kuningas, Siuru Vürst. Oma esimese luuletuse avaldas ta 18-aastaselt ja jõudis luulet kirjutada 43 aastat. Enne pagulusse siirdumist kirjutas ta oma nime 18 värsiraamatu kaanele. Kogumik „Kirg ja kodumaa“ sisaldab lisaks Visnapuu luule valikule Vallo Kepi põhjalikku ja fotoderohket […]
“Kiusatus”
“Oh sa jutt! Kas niiviisi algabki mu uus elu?” ütles Helena kuuldavalt ning sammus magamistuppa. Ase oli sassis, aga Harryt ei olnud. Nõutult laiutas naine käsi. Mis ta peaks nüüd tegema? Mehele helistama? Või mitte helistama? Vastuse leidis ta peeglialualt. Ajalehe servale oli jäetud kiiresti kirjutatud kiri: Tundsin ennast paremini. Pean sõitma Riiga. Tähtsad nõupidamised. […]
“Klaasveranda”
XX sajand, tema loodusrikas koidik, aasta 1910, von Grünewaldtide Orrisaare (Esna) mõisa klaasverandal. Kõik on alles nii, nagu ikka on olnud, kõik uus on alles õhus, kõik alles loodavad sellest kõigest midagi, eriti muidugi noored, nagu Freifräulein Lisi von G. Tema elu peab tingimata tulema hoopis teistsugune kui see, mida elavad tema ema ja isa! […]
“Kogutud teosed 2”
Novellid II Rataste vahel Karusell Luikede soo Avaldamata novelle aastatest 1963-1966 Karusell peegelmajas (R. Tootmaa) Kommentaar (A. Valton Vallikivi) Bibliograafilisi andmeid
